Ille Grün-Ots
Ületunnitöö tegemise kokkulepe tuleks kindlasti kirjalikult fikseerida.
Helistad sõbrale reedel kell kuus nädalalõpp ja teeks midagi. Oh, olen tööl, läheb veel paar tunnikest, on vastus. Helistad nädala, kahe pärast samal ajal jutt sama. Rohkem enam ei helista.
Kolme nädala pärast helistab sõber ja küsib roppväsinud häälega: Ega sa mõnd head tööõiguse juristi tea? Tegi teine, lollike, ületunde. Enda meelest hirmus tubli, et palgapäeval kena lisaraha näha. Selgus aga, et tühjagi. Ülemus vaid irvitas: ise ei saa tööga töö ajal hakkama ja kui ei saa, siis tulebki nii kaua teha, kui asi tehtud saab. Mis raha siin veel?!
Õigusbüroo Conseil jurist Inge Veso on veendunud: vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis seadusega ette nähtud tööajal, ei saa tööandja teda kohustada töötama üle kokkulepitud tööajanormi. Ta täpsustab: Töölepingu mõiste järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd ja tööks loetakse töötegemist kui protsessi. Kuna töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on ületunnitöö töötamine üle kokkulepitud tööajanormi, siis, vaatamata sellele, et töötaja ei jõua tööd valmis, ei saa tööandja kohustada töötajat töötama üle kokkulepitud tööajanormi, välja arvatud vääramatu jõu korral.
Veso soovitab igal juhul enne ületundide tegemist tööandjaga kokkulepe sõlmida: Seadus ei sätesta kokkuleppe kirjalikku vormi. Töö- ja puhkeaja seadus ütleb, et ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel. Ületunnitöö tegemise kokkuleppes tuleb kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamise viisis: kas ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või makstakse lisatasu. Siiski on soovitav kokkulepe sõlmida kirjalikus vormis või meilide vahetamise teel. Kuid kokkuleppe puudumine ületunnitöö tegemiseks ei võta töötajalt õigust nõuda lisatasu võimaliku tehtud ületunnitöö eest. Vaidluse korral on oluline ületunnitöö tõendamine, mistõttu on võimalik kasutada ka tunnistajaid, e-kirju jne.
Ülemus kiusab
Ikkagi: tööaeg on meil põhimõtteliselt küll seadusega normeeritud. Mida aga ikkagi teha, kui ülemus laob nii palju ülesandeid, et neid pole võimalik kaheksatunnise tööpäeva jooksul teha ja peab pidevalt 1012 tundi tööl istuma? Veso seisukoht on, et tööülesanded, mida töötaja on kohustatud täitma, peavad olema kirjeldatud ja kokku lepitud töölepingus. Ülesandeid ja kohustusi, milles ei ole kokku lepitud või mis ei tulene seadusest, ei ole töötaja kohustatud täitma. Töötaja on kohustatud tegema vaid kokkulepitud tööd, täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, kuid seda ikkagi kokkulepitud tööaja piirides.
Kui ülemus laob ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö käigust ja nende täitmiseks peab töötaja pidevalt ületunde tegema, on see ületunnitöö. Kui aga lihtsalt tööl istutakse, siis see küll ületunnitöö olla ei saa.
Vääramatu jõud
Vääramatu jõud kohustab töötama
Vääramatu jõu korral on töötaja kohustatud täitma tööandja korraldust teha ületunnitööd, kui selline töö on ajutine ja tuleb teha viivitamata.
Vääramatuks jõuks loetakse:
loodusõnnetust või tootmisavarii ennetamist või nende tagajärgede kiire kõrvaldamise vajadust
õnnetusjuhtumi, tööseisaku, tööandja asjade hävimise või riknemise ärahoidmist
ajutiselt äraoleva töötaja asendamist
muud seaduses sätestatud juhud.
