Artiklid
- Üksikasjad
Tõnu Vare, Tööinspektsiooni avalike suhete juht
Tööinspektsiooni avalike suhete juht Tõnu Vare kirjutab, et vabatahtlikult osalise tööajaga töö valimine võiks leevendada pingeid tööjõuturul.
Koondamised ja vallandamised, lisaks osaajatööle suunamine käivad üle majandusraskustes vaevleva Eesti. Ainuüksi tööinspektsioonile esitati mullu kooskõlastamiseks 328 taotlust töölepingu kollektiivseks lõpetamiseks, kusjuures nendega oli seotud 7 312 töötajat.
Osalise tööaja või osaliselt tasustatava puhkuse taotlusi tööinspektsioonilt nõusoleku saamiseks oli mullu 892 ja taotlusega seotud töötajaid 41 356. Tänavune aasta on alanud sama jõuliselt.
Kollektiivse koondamise taotlusi laekus jaanuaris 62 (töötajaid 1 465) ja veebruaris 75 (töötajaid 1 842). Osalise tööajaga tööle rakendamiseks taotleti nõusolekut aasta esimesel kuul 349 (töötajaid 9 845) ja teisel kuul 357 korral (töötajaid 10 274).
Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek.
Nõusoleku saamiseks esitab tööandja asukohajärgsele tööinspektorile taotluse osalise tööaja kehtestamise või töötajate osaliselt tasustavale puhkusele saatmise perioodi (lubatud on kuni 3 kuud kalendriaastas) kohta.
Töölepingu seaduse paragrahv 68 sätestab, et osalise tööaja kestus ei või olla alla 60 protsendi töölepingus ette nähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti miinimumpalgast. See on tööandja poolt peale surutud variant.
Tööpuuduse vähendamiseks Eestis pakuksin ühe võimaluse.
Mujal Euroopas on levinud osaajaga töötamine vastavalt tööandja ja töötaja vahelisele leppele. Eurostati andmetel 2005. aasta kohta oli Euroopa Liidu 25 riigis osaajaga töötajate osakaal tööjõust 18,4 protsenti. Kümnes uues liikmesriigis, kelle hulka kuulume ka meie, oli see näitaja 7,9 protsenti. Eestis oli osaajaga töötajaid tol aastal veelgi vähem - 7,5 protsenti.
2006. aastal moodustasid Eurostati andmetel Euroopa Liidus tervikuna osaajaga töötajad meestöötajaist ainult 7,7 protsenti, naistest aga koguni 31,2 protsenti. Eestil olid need näitajad vastavalt 4,3 ja 11,3 protsenti.
Eelmise aasta suvel töötas Eurostati andmeil meil osalise tööajaga umbes 42 000 inimest, mis moodustas töötajaskonnast 6,4 protsenti. Võrreldes mullust teist kvartalit eelnenud aastaveerandiga ilmneb, et osaajatöötajate osakaal on langenud 1,5 protsendipunkti võrra.
Meestööjõust moodustasid osaajaga töötajad 2008. aasta teisest kvartalis 3,8 protsenti, naiste puhul oli see näitaja kordades kõrgem - 9,1 protsenti.
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi uuringutest tuli 2007. aastal välja, et peamine põhjus, miks töötaja ei vali osaajatööd, on kartus, et see takistab karjääri tegemist. 27 protsenti juhatust esindavatest vastajatest hindas osalise tööajaga töötajate karjääriväljavaateid halvemaks kui täiskohaga töötajatel. Töötajate esindajatest on sel seisukohal aga 41 protsenti.
Osaajatööd peetakse üheks lahenduseks, kuidas ühildada töö- ja eraelu, mida näitab ka selle suurem levimus naiste hulgas. Kuigi naisterahvad on sellise töölkäimise omaks võtnud - küllap mängivad siin oma rolli pere või lastega seotud mured - ei taha paljud omal soovil vähemate töötundidega leppida.
Ehk aitab omast tahtest osalisele tööajale üleminek vähendada majandusraskustest tulenevaid pingeid tööjõuturul? Ja kindlasti vajab see mõttemallide muut(u)mist.
- Üksikasjad
Raul Veede
Senine töölepinguseadus nõudis, et vähemalt viie töötaja korral kehtestaks tööandja töösisekorraeeskirjad. Uues seaduses puudub aga töösisekorraeeskirjade mõiste sootuks.
Nii nagu ei kao kuhugi kord, ei pruugi tegelikult kaduda ka sisekorraeeskirjad. Uue seaduse järgi on tööandjal õigus anda töölepingu täitmiseks korraldusi ja juhiseid üldistatud kujul. Samas on see siiski õigus, mitte kohustus.
Uues töölepinguseaduses on loobutud tervest reast formaalsetest nõuetest, sealhulgas ka eeskirjadest. Senises praktikas olid sisekorraeeskirjad muutunud suuresti formaalseks, väikeettevõtetes kopeeriti neid tihti teiste firmade pealt. Samas oli reeglite kehtestamine kohustuslik ja neid tuli kooskõlastada tööinspektsiooniga.
Suurem osa siiani kehtinud eeskirjades sätestatud nõudeid on tegelikult reguleeritud seadustega või terve mõistuse alusel. Tavaliselt oli taoliste eeskirjade järele praktiline vajadus vaid ettevõtetes, kus kasutatakse keerukat tehnikat ja tootmisprotsessi, mis nõuab töötajatelt ranget korda. Selged reeglid võimaldavad lahendada vaidlusi ning otsustada üheselt, mida võib lugeda distsipliinirikkumiseks.
Sisekorraeeskirjade nõue pärines ajast, mil ettevõte tähendas eelkõige millegi tootmist. Samas on Eesti majanduse struktuur viimase viieteist aasta jooksul oluliselt muutunud. Aina rohkem on ettevõtteid, kus kõige ohtlikum masin on printer. Tööaja saab aga määratleda töölepingus ning enamasti ei pea inimestele eraldi eeskirjas selgitama, et kontoris ei tohi suitsetada või maha sülitada. Seega pole mõtet kulutada ettevõtete ja tööinspektsiooni aega formaalsete paberite koostamisele ja kinnitamisele.
Tarviduse korral võib töösisekorraeeskirja endistviisi kehtestada. Endastmõistetavalt ei tohi see olla vastuolus seadustega. Silmas tuleb aga pidada sedagi, et töölepingu ja eeskirja lahknevuse korral jääb ülimuslikuks konkreetne tööleping, kuna kahepoolselt sõlmitud lepingut üldiste tegevusjuhiste kaudu muuta ei saa.
- Üksikasjad
Eesti Töötukassa nõukogu otsustas täna lükata ettepaneku tegemise valitsusele töötuskindlustusmaksemäära osas 20. aprillile. Nõukogu liikmed pidasid vajalikuks oodata ära rahandusministeeriumi sel nädalal avaldatava makromajandusprognoosi.
Eesti Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötuskindlustusmaksemäära tõstmine kolme protsendini vältimatu, et täita Töötukassale peale pandud kohustusi.
Töötuskindlustusmakse määr on praegu 0,6% töötajale ja 0,3% tööandjale. Alates 1. juulist on praegu ettenähtud maksemäära tõus töötajatele ühe protsendini ja tööandja maksemäära 0,5 protsendini.
Töötukassa nõukogu kinnitas täna uueks juhatuse liikmeks tööturuteenuste valdkonnas töötukassa nõuniku Pille Liimali. Eesti Töötukassa juhatus jätkab kolmeliikmelisena. Juhatus esimees on Meelis Paavel, kindlustushüvitise valdkonna eest vastutab Erik Aas.
Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht
+372 5662 8277
+372 667 9706
http://www.tootukassa.ee
- Üksikasjad
Virge Lahe
Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas määruse, millega luuakse Tallinnasse täiendav töövaidluskomisjon, mis on neljas teiste seas.
Hanno Pevkuri sõnul on tööturul toimuv suurendanud ka töövaidluste arvu ja seda eriti Tallinnas, teatas sotsiaalministeerium. Seetõttu on äärmiselt oluline uue komisjoni moodustamine, et tagada kiire töösuhte osapoolte õiguste kaitse, lisas Pevkur.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi sõnul kasvab lisaks töövaidlusavalduste arvule ka komisjonide pädevus. Kui täna lahendab töövaidluskomisjon avaldusi kuni summas 50 000 krooni, siis alates uue töölepinguseaduse jõustumisega 1. juulist 2009 saab esitada komisjonile avaldused, mille rahaline nõue on kuni 150 000 krooni. Suuremate nõuete korral tuleb pöörduda avaldusega kohtusse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=bcd7b454-1d7c-410d-966e-06759d92505d
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Eesti Tööandjate Keskliidu sõnumitooja - Vabrik nr 34
artikkel
Kolmepoolne kokkulepe aitab säilitada tööhõivet
Tööandjad, töövõtjad ja ministeeriumid leppisid 24. märtsil kokku tegevustes, mis võimaldavad säilitada töökohti ja aitavad töötuna arvele võetud inimesi. Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel kinnitati 14 punktist koosnev ettepanekute pakett, mis peaks tööturul raskustesse sattunuid toetama.
Kokkuleppe eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad tänases tööturupoliitikas, mis takistavad paindlikult rakendada eelkõige töötute ümberkoolitamist, kommenteeris kokkulepet tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Esile tuleks tõsta kokkuleppe punkti 4, millega tööandja saab töölepingu seaduse alusel õiguse rakendada töötajale osalist tööaega kuni aastaseks ajaks tingimusel, et töötajal võimaldatakse osaleda täiendkoolituses.
Kolmepoolsel kohtumisel osalenud tunnistasid, et majanduskriisi olukorras on paljud seadused elule jalgu jäänud. Ennekõike puudutab see töötutele pakutavaid koolitusvõimalusi, kus praegu tuleb arvestada paljude kitsendustega.
Tegevused tööturu olukorra parandamiseks
kolm
Tööhõive säilitamiseks
1. Koondamisohus või töö kaotamise ohus olevatele inimestele luuakse koolitusteenuse saamiseks laiemad võimalused, et sobitada osaajaga töötamine kvalifikatsiooni tõstmise ja arendamisega.
2. Tööturukoolituse teenuse kestel tööd leidnud inimesel võimaldatakse pooleliolev koolitus lõpetada.
3. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tööandjate esindajatega töötatakse tööandjatele/ettevõtjate jaoks välja töökohtade säilitamise (koondamise alternatiivide) võimaluste alane koolitus.
4. Töölepingu seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt on tööandjal ühe aasta jooksul võimalik kohaldada töötajale osalist tööaega, kombineerides seda täiendkoolitusega.
5. Ettevõtteid kutsutakse üles laiemalt arendama ja rakendama töökoha jagamise (job-sharing) võimalusi. Kahest ühe töötaja koondamist kaaludes oleks pikemas perspektiivis mõistlikum kui majandus pöördub taas tõusule ja mõlemat on jälle vaja jagada töö kahe töötaja vahel ära küll palka vähendades, aga siiski töökohti säilitades.
6. Kiirendatakse nii eelarveliste kui ka nn euroinvesteeringute viivitamatut kasutuselevõttu.
Töötuna arvele võetud inimestele
7. Võimaldatakse elektrooniline töötuna arvelevõtmine ning teenustest ja vabadest töökohtadest teavitamine.
8. Tööturukoolituse teenuse maksimaalset kestusaega pikendatakse kahe aastani, mis praegu on vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele üks aasta. Seadust muudetakse selliselt, et see võimaldaks pakkuda ka pikemat kui ühe-aastast tööturukoolituse teenust. See lubaks eelkõige noortel jätkata katkestatud õpinguid.
9. Alustatakse võimalikult kiiresti isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Töötule antav konkreetses vääringus kaart võimaldab tal soovitud koolitusele kiiremini õppima suunduda. Koolituskaarti saab lisaks koolitusel osalemisele kasutada ka kutseeksami eest tasumiseks.
10. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga töötatakse välja võimalused kasutada riikliku koolitustellimust ka töötute koolitamisel. See aitaks tõsta koolituste pakkumise kiirust ja paindlikkust.
11. Koostatakse analüüs erialadest, mis majandussituatsiooni paranedes vajaksid rohkem kvalifitseeritud tööjõudu, kelle väljakoolitamisega võiks alustada juba praegu.
12. Tööandjate keskliit annab sotsiaalministeeriumile kvartaalselt sisendit ettevõtjate tööjõu koolitusvajadusest (konkreetsetest koolitussuundadest), et tööturukoolituse teenuse kaudu paremini vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu välja koolitada.
13. Kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles kasutama töötuid avalikes huvides tööde tegemisel, eelkõige haljastustöödel.
14. Ettevõtlustoetusega sarnastel alustel antakse edaspidi stardiabi töötule, kes soovib luua mittetulundusühingu kui alternatiivse töötamise vormi.
Sotsiaalministeeriumi veebiaadress www.sm.ee/tooabi sisaldab aktuaalset infot, mida töö kaotanud või töö kaotamise ohus oleval inimesel on vaja teada.
Lehekülg 1428 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee