Artiklid

Mida saaks ära teha sina, et töötu noor töö leiaks? Mida võiks ta ise ära teha? Mida võiks riik paremini teha? Postimees pani detsembri keskel Kõrvemaal peetud laagris räägitust koostöös koolitaja Edvard Ljulkoga kokku lühikese memo, millest võiks olla kasu nii töötul noorel, tema lähedasel, firmajuhil kui riigil.

Kui mõnedele meist on jõulud puhkuse aeg, siis osad on pikemal sunnitud puhkusel, sest otsivad tööd. Noorte seas on töötus pea 30 protsenti. Töötus ei ole siiski lõpp, vaid uus algus ja võimalus, millest kinni haarata. Neid võimalusi ja lahendusi otsisid koos noored tööotsijad ise ja spetsialistid koos 15. detsembril «Lahenduste laagris» Kõrvemaal.

1. Mida saab riik teha?

Karjääriõpetuse pakkumine koolides. Tihti on noortele takistuseks, et lihtsalt ei teata, mis neile sobib. Puudu on praktilistest oskustest, kuidas CVd, kaaskirja ja motivatsioonikirja koostada ning kuidas tööintervjuul käituda. Juba leitud töökoht võib jääda ajutiseks, kuna see tegelikult ei sobinud noorele.

Tasuta eesti ja vene keele kursused. Paljud töökohad jäävad noortele kättesaamatuks vähese keeleoskuse tõttu.

Automaatne e-kiri kõigile kooli lõpetanutele või katkestajatele neile kättesaadavatest võimalustest.

Töötukassa konsultantidele teadmised ja aeg noortele suunatud info levitamiseks. Enamikule noortele tulevad endiselt paljud neile mõeldud võimalused endiselt üllatusena.

Noortelt-noortele nõustamine. Koos spetsialistidega võiks ka noored tööotsijad ja endised töötud üksteist toetada. Teisel noorel on isiklik kogemus ja rohkem aega kui paljude tööülesannetega spetsialistil, mille tõttu tekib noorte vahel usalduslikum suhe ja samastumistunne. Nii on lootust saada väikeste kuludega paremaid tulemusi ning abistamine on kasulik edukogemus ka abistajale.

Töötukassa teenused ka päevases õppes olijatele. Lisaks juba praegu kõigile tasuta karjääri-info tubadele võiks ka teised teenused olla avatud õppivatele noortele, kes tunnevad nende vastu huvi. Tänapäeva majandusolukorras on õppija tihti ka tööotsija ning sageli on töötuks jäämise vältimiseks mõistlik hakata tööd otsima juba enne kutse- või ülikooli lõpetamist.

2. Mida saavad noored ise teha rohkem?

Läbida äsja loodud tööotsimise ja karjäärinõu e-kursuse - www.karjaarinou.ee. Karjäärinõustaja Tiina Saare tehtud interaktiivne e-kursus on mõeldud kõigile, kes soovivad oma tööelus muutusi. Kursus on ka saadaval vene keeles.

Aktiivselt tegutseda. Töötuna ei tohiks kindlasti jääda koju nelja seina vahele ning hakata elama eelkõige ainult arvuti või TV juures. Enese arendamine, millegi uue õppimine, kehalist ja ka vaimset pingutust nõudvate tegevuste tegemine peaks kuuluma igasse päeva.

Kasutada eri võimalusi. Võta sellest ajast viimast. Võimalik on käia tööpraktikal läbi töötukassa, minna iseseisvalt töövarjuks, vabakuulajaks ülikoolides, tasuta koolitustel töötule, noortekeskustes ja –projektides osaleda, olla vabatahtlik. Sellised kogemused aitavad ka paremini teada saada, mis mulle sobib ja mida tahan tulevikus teha. Tihti kasvab töö või kutsumus välja hobidest ja huvidest.

Kandideerida tööle targalt. Läbimõtlematult ja rutakalt tegutsemine pole hea. Tööandjale saadetav peaks olema alati korrektne (tegemist on dokumendiga) ning võimalusel kohandatud vastavalt töökohale ja valdkonnale, et tõsta esile enda tugevused just sellele töökohale kandideerides.

Mõelda millelegi ja hakata sihikindlalt sellega tegelema. Töökohta võib leida ja selle võib luua. Igaüks meist oskab teha midagi, mida teiste on vaja.

Mitte kaotada lootust. Aktsepteerida, et töö leidmine võibki võtta palju aega, ning mitte pidada end seetõttu lootusetuks juhtumiks.

3. Mida saavad noore tööotsija lähedased teha?

Proovida mõista, mitte hukka mõista. Pere ja sõprade siiralt toetav suhtumine on väga oluline. Töötus on mitte ainult majanduslik, vaid ka psüühiline probleem. Neil, kes pole ise olnud töötud, võib olla seda raske mõista ning nii võib tekkida kiiresti frustratsioon («Miks ta juba ei...?!»), mis süvendab probleemi. Töötus võib põhjustada süü-, häbi-, väärtusetuse ja loobumise tunnet, olukorraga leppimist. Langenud ja langemisohus enesehinnangu või mina-pildi kaitsmiseks võidakse eralduda teistest ning vältida riskide võtmist (näiteks kandideerimist). Rahaprobleemid toovad suhetesse pingeid. Oluline on toetada noort nii, et tal tekiks soov ja julgus ise tegutseda.

4. Mida peaks teadma tööandja?

Ebakindluse ja pabistamise tõttu võivad tööotsija oskused ja teadmised paista tööintervjuul ja proovipäeval palju väiksematena, kui nad tegelikult on.

Varem töötu olnust võib saada äärmiselt püüdlik ja lojaalne töötaja juhul, kui ta tunnetab, et tal on lootust olla töökohal edukas. Negatiivsele tagasisidele lisaks on oluline positiivse märkamine ja julgustamine.

Vähene töökogemus ei pruugi olla alati takistus. Olulisem on valmisolek õppida ja pingutada. Teadmised ja oskused võivad olla omandatud ka teisiti (sporditegemine võis õpetada distsipliini ja pingutamist; noor võib tunda töövaldkonda, kuna see on seotud tema huvide või hobidega; teenindajaks soovijalt võib uurida, mida ta on õppinud ise teiste teenindajate jälgimisest; töökogemus võib tulla juhutöödest ja vanemate abistamisest).

Tööintervjuu käigus võiks proovida ära tunnetada mitte ainult, kas noor sobib töökohale, vaid kas töökoht tõesti sobib ka sellele noorele – tema iseloomule, huvidele –, sest siis kujuneb töösuhe enamasti rõõmsamaks, pikemaks ja viljakamaks.

Toimetas Alo Raun, vanemtoimetaja

2012. aasta riigieelarve seaduse (RT I, 23.12.2011, 1) § 2 lõike 10 kohaselt on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 278,02 eurot (sotsiaalmaksuseaduse § 21) ehk sama nagu 2011. aastal.

Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale/teenistujale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui sotsiaalmaksu kuumääralt ehk 278,02 eurolt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 91,75 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).

Helve Toomla, jurist

Tööandja väidab, et ületundide eest tasu maksmist keelab töölepinguseadus. On see tõesti seaduses nii kirjas? Kas sel juhul on mingi võimalus ületunnitööst loobuda? Tööandja on selgelt öelnud, et kes pirtsutab, vallandatakse.

Sellist keeldu seaduses ei ole. Ületunnitöö eeldab üldjuhul poolte kokkulepet. See tähendab, et töötaja peab sellega nõus olema, ja järelikult võib ta ka keelduda, välja arvatud juhul, kui tegemist on seaduses ettenähtud erijuhtumiga ehk ettenägematute asjaoludega (suur avarii vms – toim). Siis võib tööandja nõuda ületunnitöö tegemist.
Juba enne ületunnitööle asumist tuleb kokku leppida selles, kuidas see hüvitatakse – kas vaba aja või rahaga. Seadus näeb rahalist hüvitist 1,5-kordse töötasu ulatuses ette ainult siis, kui töötajal ja tööandjal on sellekohane eraldi lepe. Kui rahaga hüvitamise lepet ei ole, peab tööandja andma vaba aega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Töötajate ähvardamine on ebaseaduslik ja näitab tööandja võhiklikkust ning madalat eetilist taset.
Ettenähtud tööaja järgimist kontrollib tööinspektsioon. Sinna võib pöörduda kaebusega, kui tööandja nõuab seadusega sätestatud tööaja ületamist. Töö tegemise aja piirangu järgimata jätmise eest võib juriidilisest isikust tööandja saada trahvi kuni 1300 eurot.

Kas on olemas minimaalne ületunnitöö tasu või makstakse seda alati nii, nagu on see kirja saanud töölepingusse? Kas see tähendab, et lepingus võiks teoreetiliselt kirjas olla seegi, et ületunnitöö eest lisaraha ei maksta?

Nagu öeldud, hüvitatakse ületunnitöö rahas ainult sel juhul, kui nii on eraldi kokku lepitud. Ja kui nii on kokku lepitud, peab maksma vähemalt 1,5-kordset töötasu, see ongi miinimum. Töölepingus ületunnitöös ette kokku leppida ei ole siiski õige, sest üle ettenähtud tööaja töötamine on erand ja eeldab igaks juhtumiks eraldi lepet.

Saada oma tööalane küsimus:

Agne Narusk

Lootus, et ehk töötajad ei saa teada, kukub läbi siis, kui mõnel neist on ootamatult arsti juurde asja.

Ehmatust polikliiniku registratuuris siis, kui selgub, et arsti juurde minejal puudub kehtiv ravikindlustus, tuleb ette üksjagu, kinnitati kõigi nelja küsitletud terviseasutuse letist pealinnas. Neid juhtumeid ikka on, möönis ka haigekassa.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Täna allkirjastasid Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga ja Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis töötasu alammäära kokkuleppe, millega tõuseb alampalk erasektoris alates uue aasta 1. jaanuarist 290 euroni kuus ja 1,80 euroni tunnis.

Sõlmitud kokkulepe edastatakse ka valitsusele, kes on teatanud, et austab ametiühingute ja tööandjate kokkulepet ning kehtestab laiendatud kollektiivlepingus nimetatud määrad töötasu üleriigilise alammäärana.

Ametiühingute Keskliidu esimehe sõnul tõuseb alampalk esimest korda pärast mitmeaastast paigalseisu, mistõttu võib öelda, et lisandunud 12 euro märgiline tähendus on ehk suuremgi kui rahaline väärtus.

„See on märk sellest, et ettevõtete käibed on küll kasvanud, kuid kindlustunnet tulevikuks siiski napib. Kahtlemata on see aga positiivne signaal kõigile neile, kes jätkuvalt nö „masupalga“ eest töötavad – aeg on asuda kõikjal sõlmima kokkuleppeid töötasu järk-järguliseks tõstmiseks,“ tõdes Taliga.

Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis tõdes, et selle aasta läbirääkimised olid konstruktiivsed – tööandjad mõistsid, et alampalga paigalseisuga ei saa enam nõustuda, ning ka töötajate esindajad olid valmis kompromissiks.

„Alampalga tõus on küll võrdlemisi väike, aga anname endale aru, et ettevõtjatel seisavad ees keerulised ajad. Täna kokkulepitud alampalga kasv tööandjate konkurentsivõimet kahandada ei tohiks ning kui majandusareng pööret uue languse suunas ei võta, räägime alampalga tõusust loodetavasti ka järgmisel aastal,“ kinnitas ta.

Tutvu 2012. aasta töötasu alammäära kokkuleppega siin
http://eakl.ee/failid/e24726f9091656dc2db211d055990fc5.pdf