Artiklid
- Üksikasjad
Linda Pärn, reporter
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Egon Raim soovitas tööleping alati enne sõlmimist väga hoolikalt läbi lugeda, sest suuliseid kokkuleppeid on tagantjärele väga raske tõestada.
Juristi sõnul on põhiline see, et töölepingus kokkulepitut ei saa ühepoolselt muuta, poolte kokkuleppel aga küll. See, mis on töölepingus kokku lepitud, tuleb mõlemapoolselt täita ja seal kokkulepitud töötasu peab tööandja välja maksma.
Egon Raim selgitas, et kui töötasuna on märgitud baastasu, siis edasi võib tulla juurde tulemustasu või preemia, aga see oleneb juba lepingu tingimustest, kuidas lisatasud on kirja pandud. «Väga palju oleneb ka lepingu sõnastustest, teinekord võib lugeda ka kõigest komakoht, et kuhupoole asi läheb,» nentis ta.
Seetõttu ongi tööinspektori sõnul väga oluline kahetimõistetavuste korral pöörduda tööinspektsiooni poole, kes aitab selgitada ja lepingut tõlgendada.
Sellist asja tuleb Raimi sõnul ikka ette, et töötaja on töölepingule alla kirjutanud kiirustades või heas usus, et tööandjat saab usaldada, kui ta on juurde lubanud pudrumägesid ja piimajõgesid.
Näiteks rääkis üks naine Naine24'le, et tal oli enne lapsehoolduspuhkusele jäämist lepingus kirjas, et põhipalgaks on miinimumpalk ning lisatasu maksti suulise kokkuleppe alusel. Nii polnudki suurt midagi parata, kui uuesti tööle soovides öeldi talle, et lisatasu enam ei ole.
«Kui oled ikka ilma tööta ja arved tulevad postkasti, siis mõtled, et parem juba selline leping, kui mitte mingit lepingut,» põhjendas jurist inimeste käitumist. «Aga alati tuleks rahulikult aega võtta ja leping läbi lugeda.»
«Vaidluste puhul on aluseks ikkagi tööleping ja töötajal on õigus nõuda selle täitmist,» kinnitas tööinspektor. «Suulisi kokkuleppeid on teatavasti väga raske tõestada, kui üks ütleb üht ja teine ütleb teist ja need ütlused on erinevad.»
Juristi sõnul jääb töösuhte aluseks alati tööleping ja kui seal on arusaamatusi, siis tuleks tööinspektsiooni poole pöörduda infotelefonil 640 6000. «Aitame lepingut tõlgendada või kui kuidagi kokkuleppele ei saa, siis jääb ainukeseks võimaluseks töövaidlusorganisse pöördumine,» lisas ta.
Egon Raim sõnas, et meil kõigil tasuks mis iganes lepingu alusel oma õiguste eest seista.
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni juristi infotelefonil 640 6000 helistab iga päev mõni naine murega, et tal pole lapsehoolduspuhkuselt naastes enam töökohta.
Läbi aegade on infotelefonil olnud kaks peamist teemat: töösuhte lõpetamine, mille kohta küsivad nii töötajad kui tööandjad, ning saamata jäänud töötasu, mille kohta küsivad töötajad.
Tööinspektsiooni peajurist Annely Lind ütles, et viimasel ajal on sellele lisandunud teema, et naine tahab naasta lapsehoolduspuhkuselt, kuid kuuleb, et tema töökohta enam ei ole.
«Telefonile vastates on mul peaaegu iga päev vähemalt üks selline kõne,» märkis tööinspektor-jurist Ann Tiitson, kes on infotelefonile vastanud selle loomisest peale.
Tööinspektsiooni juristi üleriigiline infotelefon töötab alates 2008. aasta märtsist. Infotelefonile vastavad inspektsiooni juristid üle Eesti. Korraga on liinil keskmiselt neli kuni kuus juristi.
2009. aastal vastasid juristid rekordiliselt 50 461 kõnele, 2 010. aastal aga 37 562 kõnele. Kokku on infotelefoni tegutsemisaja jooksul juristid vastanud 141 365 kõnele.
«2009. aasta oli majanduslikult hästi raske ja oli palju koondamisi. Kõnesid oli seetõttu väga palju. Lisaks hakkas kehtima 2009. aasta 1. juulil uus töölepingu seadus, millega seoses tuli palju küsimusi,» selgitas Tiitson.
Infotelefon on tegelikult konkreetse lühiinfo andmiseks. Kui on vaja pikemat nõustamist, siis on soovitav tulla juristi vastuvõtule, võttes kaasa vajalikud dokumendid.
Tööinspektsioon pakub nõustamist läbi kolme peamise infokanali: juristi infotelefonil 640 6000, e-posti teel , samuti üle Eesti toimuvatel juristide vastuvõttudel.
Mullu käis tööinspektsiooni juristide vastuvõtul 4483 kodanikku ning vastuse sai 2040 meilitsi saabunud selgitustaotlust. Kõik nõustamisteenused on tasuta ja kõne hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatori paketile.
Toimetas Sirje Niitra
- Üksikasjad
Töötuskindlustushüvitist on 2012. aastal võimalik saada maksimaalselt 991 eurot ja 85 senti kuus. Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimumäär 55 eurot ja 3 senti.
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Käesoleval aastal on see 21 eurot ja 33 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50 ja seejärel 40 protsenti kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 581 655 inimest, mis on 14 125 inimest rohkem kui aasta varem.
- Üksikasjad
Eesti Töötukassa tähtsaimaks eesmärgiks on 2012-2013. aastal ühelt poolt ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust – ehk hoida ära pikaajaliste töötute juurde tekkimist. Teisalt aidata tööle neid inimesi, kes on juba tänaseks erinevatel põhjustel pikka aega tööta olnud.
Tööd otsivatele inimestele ja tööandjatele tööturuteenuste osutamiseks on 2012. aastal ette nähtud 37,6 miljonit eurot (sh 7,6 miljonit eurot Euroopa Sotsiaalfondist) ning 2013. aastal 31, 2 miljonit eurot.
1. jaanuarist 2012 hakkab kehtima töötukassa nõukogu heaks kiidetud ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud tööhõiveprogramm 2012-2013, mis laiendab tööturuteenuste valikut ja nende saajate ringi ning võimaldab osutada tööturuteenuseid seadusega võrreldes soodsamatel tingimustel.
Alljärgnevalt ülevaade sellest, mis 2012. aastal tööturuteenustes ja –toetustes muutub.
TÖÖTUSE ENNETAMINE JA TÖÖTUSE KESTUSE LÜHENDAMINE
Uuest aastast on töötukassal vajadusel võimalik korraldada tööotsingu töötuba või tööklubi ka neile inimestele, kes ei ole töötuna või tööotsijana töötukassas arvele võetud - näiteks koostöös kohalike omavalitsuste, noortekeskustega, koondamistele reageerimisel. Eesmärgiks on nõustada ja toetada töökohta vahetada soovijate, nii töökaotuse ohus kui töö kaotanud inimeste, koolilõpetajate jt tööotsinguid.
Koondamisteate saanud töötajatele osutatakse töö leidmiseks vajalikke teenuseid juba enne viimast tööpäeva, et nad liiguksid töölt tööle vahepeal töötuks jäämata või kogeksid töötust võimalikult lühikest aega. Töötukassal on koondamisteatega töötajale võimalik pakkuda teenuseid vastavalt igaühe vajadustele.
Uuest aastast toetatakse kehvenenud tervise tõttu töökaotuse ohus töötaja täiend-või ümberõpet. Töötajale, kes tervise tõttu ei saa oma tööülesandeid täita, kuid kellele tema tööandja on valmis ümber- või täiendõppe korral pakkuma teist tööd, osutatakse tööturukoolitust, hüvitades tööandjale 25% töötaja koolituse kulust. Koolituskulu hüvitatakse, kui tööandja on koolituse vajaduse ja maksumuse eelnevalt töötukassaga kokku leppinud ning talle on väljastatud kinnituskiri. Hinnangu, kas töötaja saab või ei saa tervise tõttu oma tööülesandeid täita, annab üldjuhul töötervishoiuarst.
Täiskoormusega õppes õppivatele töötutele on võimalik osutada senisest rohkem tööotsingute toetamiseks ja tööleaitamiseks vajalikke teenuseid, sealhulgas koolitust, erinevad nõustamisteenuseid, ettevõtluse alustamise toetust.
Uuest aastast saab paljudel teenustel lõpuni osaleda ka siis kui töötu saab teenuse ajal tööle.
PIKAAJALISTE TÖÖTUTE TÖÖLEAITAMINE
Palgatoetuse maksmise tingimusi muudetakse soodsamaks. Palgatoetusega saab alates 1. märtsist 2012 tööle rakendada töötu, kes on olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud tööleasumisele eelneva 15 kuu jooksul. Seda juhul, kui tema töötuna arvelolek on vahepeal olnud lõpetatud tööle asumise või puudega inimese hooldamise eest tasu saamise tõttu. Eesmärgiks on soodustada ajutist ja lühiajalist töötamist, ilma et pikaajaline töötu jääks ilma võimalusest palgatoetuse abil püsivamale tööle saada. Praegu saab palgatoetusega tööle aidata inimest, kes on olnud töötuna arvel katkematult vähemalt 12 kuud. See tähendab aga, et kui pikaajaline töötu võtab vastu kasvõi paaripäevase töö, kaotab ta koheselt võimaluse palgatoetusega tööle saada.
Tööharjutuse teenust kestusega kuni kuus kuud osutatakse pikaajalistele või sotsiaalsete erivajadustega töötutele.
Individuaalse töölerakendamise teenust laiendatakse ning selle osutamist muudetakse paindlikumaks. Individuaalse töölerakendamise teenus hõlmab erinevaid teenuseid:
• juhendamine ja tugitegevused tööotsingute ja töölesaamise toetamiseks;
• hooldusteenuse kulu hüvitamine tööturuteenustel osalemise ajal ja esimesel kolmel töökuul;
• muude vältimatute tööturuteenustel osalemise ja tööleasumisega seotud täiendavate kulude hüvitamine.
Tugiisikuga töötamist võimaldatakse edaspidi ka tähtajalisel tööle asumisel (tähtajaga vähemalt 6 kuud).
Teenindame Teid: E, K, N 8.15 - 16.00 ja T 8.15 – 17.30 ning R 8.15 – 12.00
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kui ma võtan kellegi tööle võsa raiuma suulisel kokkuleppel (ilma kirjaliku lepinguta) ja ohutustehnikas instrueerimata, kas siis mina kui tööandja kannan vastutust töötajaga juhtunud tööõnnetuse puhul? Olen erametsa omanik, mitte juriidiline isik.
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 1 lõige 1 kohaselt kehtib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus vaid töölepingu seaduse alusel töötavatele isikutele. Seega ei loeta tööõnnetuseks juhtumit, kui inimene teeb tööd võlaõigusliku lepinguga, näiteks töövõtulepingu või käsunduslepinguga. Võlaõigusliku lepingu alusel töötava isikuga tööd tehes juhtunud õnnetus ei ole tööõnnetus vaid õnnetusjuhtum.
Kui töötaja asub tööülesandeid täitma ilma lepingut sõlmimata, eeldatakse töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitse eesmärgil, et tegemist on töölepingulise suhtega. Vaidluse korral peab tööandja suutma tõendada, et pooled sõlmisid hoopis mingi võlaõigusliku lepingu.
Seega Teie esitatud küsimuse puhul on oluline teada, mis lepingu alusel töötaja teie erametsas võsa raius ja sealt edasi saab alles rääkida, kas tegemist oli tööõnnetusega. Selleks tuleb välja selgitada, milline oli kokkulepe töö teostajaga ja kuidas tööd tehti.
Töölepinguga töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, s.t tööandjal on kogu aeg õigus tööd juhtida ja kontrollida. Töövõtulepinguga töötaja teeb kokkulepitud tööd omal vastutusel, tavaliselt selline leping sõlmitakse mingi teatud töö tegemise ajaks ja leping lõpeb töö valmimisega.
Kuigi kirjalik vorminõue kehtib ainult töölepingule ja võlaõiguslik leping võib olla ka suuline, annab kindlustunde mõlemale poolele lepingu kirjalik vormistamine.
Lehekülg 1213 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee