Artiklid
- Üksikasjad
Töölepingu seaduse kohaselt lühendab tööandja uusaastale Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva 3 tunni võrra.
Tänaseks on ilmselt vaibunud vaidlused teemal, kas lühendada tuleb vahetult eelnevat tööpäeva või viimast tööpäeva pühade eel. Nii TLS eelnõu seletuskirja kui TLS käsiraamtu kohaselt tuleb lühendada vahetult eelnevat tööpäeva.
2011. aasta detsembris on 21 kalendrijärgset tööpäeva. Tööpäeva lühendamisel tuleb esmaspäevast reedeni töötavate töötajate puhul jälgida millisele nädalapäevale langeb vahetult eelnev tööpäev. Kuna 24.12 on laupäev, siis lüheneb 3 tunni võrra tööpäev 23.detsembril. TLS § 53 kohaselt tuleks lühendada tööpäeva ka 31.12. Kuna see on aga laupäev, siis tööpäeva lühendamist teist korda ei toimu. Seega tuleks kalendrijärgsetel tööpäevadel töötavatel töötajatel töötada selle aasta jõulukuul 165 töötundi.
TLS § 53 ei tee vahet täis- ja osaajaga töötavatel töötajatel, sellest johtuvalt tuleb pühade eel lühendada ka osaajaga töötaja tööpäeva. Kui pooled on kokku leppinud, et töötaja töötab kalendrijärgsetel tööpäevadel ja tema töötundide arvuks päevas ongi 3 tundi, siis pühade eelsel tööpäeva lühendamisel töötaja sellel päeval töötama ei peagi. Kui töötundide kokkulepe on üks või 2 tundi päevas, lüheneks vahetult eelnev tööpäev 23.12. nende tundide võrra. Vaatamata väiksemale lühendamisele ei ole vaja lühendama hakata täiendavalt mõnda teist tööpäeva.
Summeeritud tööaja kohaldamisel lühendatakse tööpäeva 3 tunni võrra vahetult enne pühi juhul kui graafiku järgne töövahetus langeb pühadele vahetult eelnevale tööpäevale. Kui töötatakse mõlemate pühade eel, tuleks tööpäevi lühendada 2x3 tundi. Seega tuleks selliselt töötavatel töötajatel töötada 162 töötundi. Kui graafikujärgne tööpäev langeb vaid ühele pühale vahetult eelnevale tööpäevale, on selliselt töötavatel töötajatel detsembris 165 töötundi. Kui graafiku kohaselt ei ole töötaja tööl ei jõululaupäevale ega uusaastale vahetult eelneval tööpäeval, on sellise töötaja töötundide arvuks kuus 168.
On rida töövaldkondi kus tööandjal katkematu tööprotsessi tõttu ei ole võimalik tööpäeva lühendada ja siis kerkib küsimus kas tööandja võib nõuda töö tegemist ka ilma tööpäeva lühendamata ja kas töötajal on õigus töö tegemisest isegi keelduda?
TLS §-s 53 on sätestatud tööandja kohustus : asjaolu, et tööandjal on tegemist katkematu tööprotsessiga, ei anna alust jätta tööpäev lühendamata. Töö katkematu protsess on tööandjale teada ja töö korraldamisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Seega tuleb pooltel kokku leppida kuidas mõlema poole huve arvestades ja ühildades võimalikult sobivalt töö- ning pere-elu sellel päeval töötatakse. Võimalus on poolte kokkuleppel koostada töö ajakava selliselt, et lühendatakse mõnd teist tööpäeva või lepitakse kokku ületunnitöö tegemises. Viimase variandi korral hüvitatakse tehtud ületunnitöö eelkõige vaba aja andmisega mõistliku aja jooksul või sõlmitakse kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahaliselt. Kui tööandja töötajaga kokkuleppele ei jõua, on töötajal õigus töö tegemisest keelduda.
TLS ei välista tööandjal kehtestada oma töö korralduse reeglites töötajatele soodsamaid tingimusi, seega pole välistatud tööpäeva lühendamine mõnes asutuses/ettvõttes ka 30.12. Seda siis tööandja poolt sätestatud ulatuses. TLS erinev tööpäevade lühendamine pühade eel võib tuleneda ka sõlmitud kollektiivlepingust.
Urve Stroom
Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist
- Üksikasjad
Postimehele kirjutas lugeja, kellel tekkis küsimus lühendatud tööpäevade kohta enne pühi. Kas tänavu peaks olema ka 30. detsember lühendatud tööpäev?
Lugeja kirjutas, et kui varasemas tööseaduses oli kirjas, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra, siis uues seaduses on sõna vahetult ära võetud.
«Seega sisuliselt võiks võtta seda nii, et kui 31.12 on puhkepäev, peaks 30.12 olema lühendatud,» kirjutas lugeja.
Küsimusele vastas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:
Töölepingu seaduse §-is 53 on reguleeritud tööaja lühendamine. Sätestatud on, et uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja kolme tunni võrra. Peab arvestama, et seadusandja on mõelnud siinjuures vahetult riigipühale eelnevat tööpäeva.
Näiteks, kui jõululaupäev langeb pühapäevasele päevale, siis reede ei ole lühendatud tööpäev. Käesoleval aastal on jõululaupäev laupäevasel päeval. Seega reedel peab tööandja lühendama tööpäeva kolme tunni võrra, kuna tegemist on vahetult riigipühale eelneva tööpäevaga. 30. detsember on reede, mis ei ole vahetult eelnev tööpäev enne riigipüha 1. jaanuarit.
Nende töötajate tööpäeva, kelle jaoks laupäev (tänavu 31.detsember) on tööajakava kohaselt tööpäev, peab tööandja lühendama kolme tunni võrra. Nii näiteks töötavad tööajakava kohaselt 31. detsembril paljud kaubandustöötajad, teenindusettevõtete töötajad jne.
Kui nende töötajate tööpäeva pole võimalik lühendada, siis võivad tekkida töötajatel tööaja arvestusperioodi lõpuks ületunnid, mis tuleb töölepingu seaduse § 44 lg 6 kohaselt hüvitada vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamise korral rahas maksab tööandja vastavalt töölepingu seadusele töötajale 1,5-kordset töötasu.
Toimetas: Eger Ninn
- Üksikasjad
2012. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4% (Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2011. aasta määrus nr 145 (RT I, 05.12.2011, 2)).
(https://www.riigiteataja.ee/akt/105122011002)
- Üksikasjad
2012. aasta 1. jaanuarist sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemisel kõikidele kogumispensioniga liitunud isikutele peab väljamakse tegija kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse 2%-lises määras.
Informatsioon isiku liitumise kohta kogumispensioni süsteemiga on kättesaadav internetis Pensionikeskuse koduleheküljel www.pensionikeskus.ee. Pensionikeskuses liitumise kontrollimisel peab teadma kontrollitava isikukoodi (täiendav info liitumispäringust siit - http://www.pensionikeskus.ee/?id=651).
- Üksikasjad
Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord on probleemiks normist väiksemad töötunnid.
Küsimus
Poes on neli töötajat, korraga on tööl kaks inimest kahes vahetuses. On nn pikk ja lühike töönädal, kuid igas kuus jääb normtundidest kõvasti puudu – 50 tundi ja isegi rohkem. Kas see on õigustatud?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal
Töölepingu pooled lepivad töölepingus kokku tööajas ja see kuulub töölepingu tingimusena täitmisele. Kui töötaja lepingus puudub märge tööajast ja/või töötundide hulgast seitsmepäevases ajavahemikus, siis eeldatakse, et kokkulepe on täistööajas, so 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus.
Tööaja summeerimisel (kuni nelja kuu jooksul) jaotub tööaeg ebaühtlaselt ja võimalikud puudu (või üle) jäänud tunnid selguvad alles arvestusperioodi lõppedes. Näiteks ühe kuu pikkuse arvestusperioodi korral tuleb töötajale tagada kokkulepitud tööaeg ühe kuu arvestuses.
Kui tööandja ei võimalda töötajale temast sõltumata kokkulepitud/eelduslikku tööaega, tuleb puudujäävad tunnid töölepingu seaduse § 35 alusel maksta töötajale välja keskmise töötasu ulatuses. Sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud pöördumise saab esitada tööandjale koheselt pärast seda palgapäeva, millest nähtub, et keskmist töötasu töö mitteandmisel pole makstud. Kui töösuhte pooled jäävad erimeelsusele, on võimalik töötajal maksmata töötasu nõudega pöörduda töövaidlusorgani (kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.
Toimetas: Eger Ninn
Lehekülg 1216 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee