Üksikasjad

Avaldatud: 16 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tarbija24 avaldab ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekord oli küsijal probleem töötaja päevapealt lahkumisega.

Küsimus

Meil on tihti olukord kui töötaja esitab lahkumisavalduse samal päeval kui ta reaalselt lahkub, teatades, et ei ilmu enam tööle. Töölepingu seaduse kohaselt on tööandjal siis õigus saada hüvitist, kuid selgusetuks jääb selle arvutamise kord. Kas tööandja võib selle hüvitise töötaja lõpparvest kinni pidada?

Vastab tööinspektor-jurist Heli Ojavee

Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse n-ö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist töölepingu korralise ülesütlemisega. Töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab töötajat tööandjale ette teatama 30 kalendripäeva, katseajal sama seaduse § 96 kohaselt 15 kalendripäeva.

Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis kirjas, tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ning sundida teda kuu aega edasi töötama.

Etteteatamistähtaja järgimata jätmine on tööandja huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud.

Tööandja ei tohi omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis . Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Toimetas: Eger Ninn

Üksikasjad

Avaldatud: 14 detsember 2011

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Rahandusministeerium

2012. aasta 1. jaanuarist taastuvad kohustusliku kogumispensioni maksed täies ulatuses. Seega rakendatakse uuest aastast kohustusliku kogumispensioni makse kinnipidamisel tavapäraseid maksemäärasid – 2% (inimese osa) + 4% (sotsiaalmaksu kogumispensioni osa).

Sissemaksete suurenemine toimub kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikute jaoks automaatselt, inimestel selleks eraldi avaldust esitada vaja ei ole.

Tööandjatel tuleb aga alates 2012. aasta 1. jaanuarist kinni pidada 2 protsenti kõigi kohustusliku kogumispensioniga liitunud töötajate palkadest. Kohustusliku kogumispensioniga liitumist saab kontrollida pensionikeskuse veebilehelt kogumispensioni päringute alajaotisest.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 detsember 2011

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Ehkki palga alammäär on tööandjate ja ametiühingute keskliitude vahel kokku lepitav, sõltuvad sellest määrast nii mitmedki seadustes riiklikult kindlaks määratud summad.

Trahvide suurus pole juba mõnda aega seotud alampalgaga, vaid neid määratakse konkreetsete trahviühikute alusel. Peaminister Andrus Ansipi hinnangul ongi õige suundumus, et üha vähendatakse riigi kulutuste sõltuvust kahe eraõigusliku isiku omavahelistest kokkulepetest.

Ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit saavutasid põhimõttelise kokkuleppe järgmise aasta töötasu alammäära tõstmises praeguselt 278,02 eurolt 290 eurole. Praegune alampalk kehtib alates 2008. aastast.

Palga alammäärast on sõltuvuses:
• Mitmete omavalitsuste ametnike, samuti omavalitsuselt palka saavate inimeste (nt raamatukogu- või kultuuritöötajate) töötasud on seotud alampalgaga
• Vanemahüvitise miinimummäär on ühtlustatud palga alammääraga
• Töötuskindlustushüvitist makstakse madala palgaga inimestele minimaalselt töötasu alammäära järgi
• Lasteaedades ei tohi vanemate makstav kohatasu ületada 20 protsenti kehtivast palga alammäärast. Paljud omavalitsused kehtestavadki tasu protsendina alammäärast, näiteks Tallinn otsustas järgmisest aastast tõsta kohatasu seniselt 8 protsendilt 10,6 protsendini ning ujulaga lasteaedades 12 protsendini kehtivast töötasu alammäärast kuus.
• Töö kõrvalt õppimiseks võib tööandja anda töötajatele õppepuhkust, mille ajal makstakse töötajale töötasu palga alamäära järgi
• Väikseim lapsele makstava elatise summa ühe lapse kohta on pool alampalga määrast
• Avalikus töös osalevale töötule makstakse tunnitasu töötasu alammäära järgi
• Vabakutselisele loovisikule makstakse iga kuu alammäära suurust loometoetust.
• Kahekordse alampalga suurust abikaasatasu makstakse diplomaadi välisteenistuse ajal temaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale.
• Avalik-õiguslike asutuste nõukogude, näiteks rahvusringhäälingu või rahvusraamatukogu nõukogu liikmetele makstakse tasu kuni kahe kuupalga alammäära ulatuses, esimehele kuni kolmekordselt
• Inimese sissetulekut ei tohi täitemenetluses arestida, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust
• Karistusseadustikus sõltub kuriteoga tekitatud kahju suurus palga alammäärast – suureks peetakse kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt
(Allikas: Riigi Teataja)

Merike Teder

Üksikasjad

Avaldatud: 14 detsember 2011

• Postimees

Tänasest on kõigile tööotsijatele avatud tasuta e-kursus karjäärinõu.ee, mis on mõeldud parandama elanike tööhõivet ja teadlikkust erinevatest karjäärivõimalustest.

E-kursus annab tööotsijatele nõu, kuidas hinnata oma oskusi ja võimeid, suurendada väljavaateid tööturul ja leida rahuldust pakkuv töö. Kursus sisaldab praktilisi nõuandeid CV koostamiseks ja kandideerimisoskuste lihvimiseks ning aitab valmistuda tööintervjuuks. Samuti leiab sealt juhiseid karjääriplaneerimiseks ja tuge eneseteostusel.

Kursuse lektoriks on ERR Tööotsija saatest tuntud karjäärinõustaja Tiina Saar. Õpetajateks on mitmed oma ala spetsialistid - psühholoogiaprofessor Voldemar Kolga, terviseteaduste dotsent Kristjan Port, tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu jt. Kursuse käigus saab küsida nõu karjääriekspertidelt, teha harjutusi ja talletada tulemused oma portfoolios.

Karjäärinõu.ee on esimese nii suuremahuline interaktiivne e-koolitus Eestis. Selle töötas välja OÜ Valge Kass koostöös töötukassaga, mis plaanib kursust kasutada ka oma klientide tööotsingute nõustamisel. Kursus on eesti ja vene keeles.

Kursus: www.karjaarinou.ee või www.karjäärinõu.ee
Treiler: http://www.youtube.com/watch?v=PiaVfiadYac

Toimetas: Sirje Niitra