Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Lugeja küsib: Minu katseaeg (4 kuud) saab läbi ja ma tahan edasi töötada, kuid tööandja et taha lepingut jätkata. Kuidas ma pean edaspidi käituma? Minu tööleping on sõlmitud 5. oktoobril 2011. Minu palgasoov oli saada kuus 320 eurot. Kas 320. eurost tohib hakata makse maha võtma? Kas minul on õigus kätte saada puhtalt 320 eurot, mis oli minu soov?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski

Teie küsimusest lähtuvalt eeldan, et sõlmisite tööandjaga tähtajatu kirjaliku töölepingu, katseajaga 4 kuud. Katseaja tähtaja möödumine iseenesest ei anna tööandjale veel õigust töölepingu lõpetamiseks. Katseaja eesmärgiks, seadusest tulenevalt, on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema või mitte. Tööandjal on katseaja kestel võimalik hinnata töötaja sobivust kokkulepitud töö tegemiseks ning töötaja saab katseajal välja selgitada oma võimed ja valmisoleku konkreetsel töökohal töötada.

Katseaja eesmärgiks töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 6 lõike 1 alusel on anda tööandjale võimalus hinnata töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust tasemele, mis on nõutav töö tegemisel. Kui nüüd tööandja leiab katseaja viimastel päevadel, et töötaja ei tulnud talle katseajal pakutud tööga toime ning soovib selle töötajaga töösuhte lõpetada töölepingu ülesütlemisega, siis peab ta seda tegema seadusega (TLS § 86) sätestatud korra kohaselt. Töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu peab olema katseaja eesmärgiga kooskõlas, mis tähendab, et tööandja peab töölepingu ülesütlemisel suutma põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema. TLS § 95 lõike 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemiseks vajalik kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm (näiteks e-mail), mille rikkumine toob endaga kaasa ülesütlemise tühisuse. Lisaks tuleb arvestada, et katseajal võib tööandja töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga (TLS § 96).

Mis puudutab kokkulepitud töötasu, siis TLS § 29 lõike 3 kohaselt arvestatakse kokkulepitud töötasust maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Seega, seaduse kohaselt eeldatakse, et töötasus lepitakse kokku brutosummana ning muudest seadustest tulenevate maksude ja maksete kinnipidamise kohustus on tööandja kanda. Teie küsimusest ei selgu kahjuks, kas tööandjaga sõlmitud töölepingusse sai kuu töötasuna kirja 320 eurot. Kui see summa aga töölepingusse kirja sai, siis käsitleb seadus seda töötasu brutosummana, millisest peetakse kinni seaduses ettenähtud maksud ja maksed.

Selleks, et teada saada, milline peaks olema töölepingus kokku lepitud töötasu, et netosummana kätte saada tööle asumisel soovitud summa, soovitan kasutada eelnevalt internetis leiduvaid kalkulaatoreid (näiteks: www.kalkulaator.ee ).
Ja alati on mõistlik enne töölepingule alla kirjutamist konsulteerida taoliste küsimuste tekkimisel pädeva juristiga. Lihtsaim viis selleks on helistada tööpäevadel kell 10.00 – 15.00 Tööinspektsiooni tasuta infotelefonile numbrile 640 6000.

stamp
Juuli Laanemets

Üksikasjad

Avaldatud: 01 veebruar 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööandja kohus on korraldada töö nii, et töötajad oleks kaitstud ilmaolude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada.

Tööruumid peavad olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust. Soovituslik on tagada sisetöökohtadel kerge füüsilise töö puhul õhutemperatuur 19–24 kraadi. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada 15–19 kraadi.

Siseruumides töötamiseks sobiva temperatuuri tagamisel tuleb elektriliste küttekehade kasutamisel vältida elektrisüsteemi ülekoormust, tulekoldeid kütta mõõdukalt. Halva ilma põhjustatud ebamugavused korduvad igal aastal ning tegemist pole seetõttu olukorraga, mis tuleb vaid korraks üle elada.

Tööandjal tasub mõelda elektri- või küttesüsteemi korrastamisele, et võimalikult efektiivselt leevendada ilmast tulenevaid ebamugavusi.

Eestis puuduvad piirväärtused madala õhutemperatuuriga tingimustes töötamiseks. Soovituslik on arvestada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koostatud tuule-külma indeksit, mis näitab katmata nahale mõjuva külmakraadi tegelikku toimet. Tööandja peab tagama, et töötaja oleks juhendatud ning teadlik madala õhutemperatuuriga tingimustes töötamisel tekkida võivatest terviseriskidest ja nende vältimise abinõudest.Välistingimustes töötamisel peavad töötajad olema varustatud soojade tööriietega, sobivate jalatsite, näo- ja silmakaitsetega.

Töötamisel külmas peab tööandja tagama tööaja hulka arvestatavad vaheajad. Vaheaja kestuse ning sageduse valikul arvestada töötajate ettepanekutega.

Puhkepausideks peab tööandja töötajad kindlustama sooja ruumi või soojakutega, kus oleks võimalusel saadaval kuum jook. Soojakus peab olema võimalik kuivatada riideid või vahetada need kuivade vastu.

Väljas töötamine tuleb korraldada nii, et õnnetusjuhtumi korral saaks töötajat võimalikult kiiresti abistada.

Vältida tuleb töötamist üksinda. Töökohal peavad olema esmaabivahendid ja soe jook. Samuti peab olema tagatud, et kannatanut saab vajadusel haiglani transportida või arstiabi saabumiseni soojas hoida.

Indrek Avi
Tööinspektortööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist

Üksikasjad

Avaldatud: 02 veebruar 2012

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Külmade ilmad on toonud kaasa küsimuse, millised on töötajate õigused ja tööandjate kohustused, et tagada välitingimustes ohutu töötamine. Samuti on probleeme jahedate büroo- ja kaupluseruumidega, kus ei ole tagatud tööks sobiv õhutemperatuur.
Vastavalt valitsuse 14. juuni 2007. aasta määrusele „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on tööandjal kohustus kaitsta töötajaid ilmastikumõjude eest, mis võivad neid ohustada või nende tervist kahjustada. Samuti sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seadus, et töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökesskonnas viibiva isiku elu ega tervist.

Järgnevalt on toodud töötervishoiu ja tööohutuse olulisemad nõuded, mida tööandja on kohustatud täitma oma töötajate tervise huvides külmas töötamisel.

Külmakahjustuste vältimiseks välitöödel peab tööandja varustama töötajad ilmastikule vastavate tööriiete ja jalanõudega. Töötamisel külmas keskkonnas peab töötajal olema võimalus end kusagil soojendada ja vajadusel ka riideid kuivatada. Samuti on oluline, et tööaja sisse arvestatavate puhkepauside ajal oleks võimalik juua kuuma jooki. Puhkepauside kestuse ja perioodi valikul tuleb arvestada töötajate ettepanekutega.

Siseruumides on soovituslik tagada kerge füüsilise töö puhul õhutemperatuur 19-24 kraadi. Selline temperatuur peaks olema tagatud näiteks kontoritöö puhul. Keskmise ja raske füüsilise töö korral on soovituslik tagada õhutemperatuur 15-19 kraadi. Tööruumid (sh olmeruumid) peavad olema väliskeskkonnast piisavalt termoisoleeritud, arvestades selles ruumis tehtava töö laadi ja töötaja füüsilist koormust.

Tööinspektsioon soovitab tööandjatel seoses praeguste külmade ilmadega suhtuda tõsiselt töötajate tervise võimalikku ohustamisse ja arvestada töötajate mõistlike ettepanekutega.

Külmas keskkonnas töötamisel suureneb oht külmetuda sest külma toimel inimese nahaveresooned ahenevad, et säilitada kehas normaalne temperatuur. Külmetusohtu suurendavad veelgi suur õhuniiskus, tuuletõmbus ja ebasobiv või vähene riietus. Tuuletõmbus suurendab keha ebaühtlast jahtumist, mistõttu suureneb oht haigestuda külmetushaigustesse. Samuti ägenevad tuuletõmbuses töötamisel viirushaigused ning luu-, lihas- ja liigessüsteemi hädad.

Lõuna inspektsiooni tööinspektor-uurija
Küllike Kuusik

Üksikasjad

Avaldatud: 31 jaanuar 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Seadus keelab sõduri töölepingut üles öelda, tegelik elu on pehmelt öeldes siiski veidi teine.

Kas pean tõesti kirjutama lahkumisavalduse, kas mu töökoht kaob – need on küsimused, mida kaks korda aastas nii kuu aja jooksul esitatakse tööinspektsioonile sagedamini kui muidu. Küsijateks on noormehed, kel näpus kutse tulla ajateenistusse ning kes käivad tööl.

Eesti Päevaleht rääkis noormehega, kes saabus ajateenistusest möödunud kevadel. „Mul läks ses mõttes kehvasti, et töökohta tagasi tulles enam ei olnud,” kirjeldas ta. „Kuu aega enne kojusaamist helistasin ülemusele, et varsti saan tööle tagasi tulla. Ta küsis, et ega ma natuke puhata ei tahaks, ilma palgata. Ausalt öeldes ega mul midagi selle vastu ei olnud. Pärast laiutas mees käsi ja ütles, et ega ta nüüd teist kutti hakka minu pärast lahti laskma. Mida ma protsessin sellisega.”

Jaanuari teisel nädalal asus aega teenima 297 kutsealust. Kas nad enne seda töötasid, õppisid, olid kodused vms, kaitseressursside amet ei tea. Ameti pressiesindaja Ele Rõigas tunnistas, et mõningad kutsealused on töö ja pangalaenuga seotud küsimuste vastu huvi tundnud küll. „Küsimustega võib alati kaitseressursside ameti poole pöörduda, kuid laenude kohapealt ja ka töösuhete osas me eriti aidata ei saa, sest kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette nendes küsimustes ajateenistusse kutsumisest vabastamist või ajapikenduse andmist,” ütles Rõigas.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.