Üksikasjad

Avaldatud: 13 Oktoober 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Eesti Päevaleht

Mari Järvelaid,
meditsiiniteaduste doktor

Tööl, kuid mitte kohal. Tervist hooldada on odavam kui remontida

Eelmisel reedel helistas kolleeg hommikul, et jääb tööle tulekuga hiljaks, sest tal on migreenihoog. Mõne tunni pärast ta tuligi. Istus oma arvuti ette, sulges silmad, toetas pea kätele ja jäi tõenäoliselt tööpäeva lõppu ootama. Ilmselt pole see erandlik lugu. Enamikul meist on kogemusi pea- või seljavalu ja võib-olla ka peoõhtujärgse enesetundega, kui töölt puudumine ei tule kõne allagi. Kui oleme sellises seisundis tööl – olgu siis tööle tuleku ja tööl oleku põhjus kas paternalistlik kohusetunne või hirm töökohta kaotada –, on tegemist olukorraga, mida nimetatakse presenteeismiks.

Presenteeism tähendab haigena töötamist ehk töö väiksemat tootlikkust seetõttu, et töötaja on tulnud tööle haigena ja pole võimeline täie energiaga töötama. See pole lohakusest või laiskusest tööga vusserdamine ega töötamise teesklemine, kui mängitakse arvutis või surfatakse internetis. Kui inimene ei tunne end hästi, siis ta lihtsalt ei soorita oma tööd parimal võimalikul viisil. Tervisehäirega inimestel pole ainult väiksem töövõime, vaid nad teevad töötades ka rohkem vigu ja saavad ise traumasid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 Oktoober 2014

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Ärileht

Katre Pilvinski

Ettevõtjate huvi tööandjapensioni vastu on suurenenud, kuid töötajad seda pensioniks ei kogu.

Tööandjad otsivad töötajate kinnihoidmiseks ja motiveerimiseks peale palga maksmise lisavõimalusi. Swedbanki investeerimisfondide juhi Kristjan Tamla sõnul on nad tööturu olukorra pingestumise tõttu märganud viimasel ajal ka tööandjate huvi suurenemist tööandjapensioni vastu. „Senini on see pigem toimunud n-ö esmase kompamise ja infovahetuse tasandil.”
Loe edasi, kui paljud ettevõtted tegid oma töötajatele mullu sissemakseid III sambasse ja mis on suurimad takistused tööandjapensioni laiemal kasutusel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Alari Aho,
Toggl.com juht Alari Aho, Toggl.com juht

Ettevõte on täpselt nii edukas kui seda võimaldavad töötajad. Hea tööpingi leidmiseks tuleb võrrelda tööpinkide tehnilisi omadusi ning valida eesmärgist ja eelarvest lähtudes optimaalne seade. Suurepäraste töötajate leidmine on keerulisem. Üks oskab kirja panna efektse curriculum vitae, teine jätab intervjuul veenva mulje, ent lõpuks on tarvis töö väga hästi ära teha.

Töötajate värbamisel võib kergesti jääda kahe stsenaariumi küüsi. Esimene on sirvida sadu CV-sid ja kutsuda lõpuks üsna juhuslik, kirjade järgi kriteeriumitele vastav rahvas vestlusele - ning valida neistki esmamulje järgi. Teine stsenaarium kulutada tohutu aeg põhjalikule eelvalikule ja intervjuudele, võibolla kaasata personalivalikufirma - tulemus on tõenäoliselt parem, kuid saadud suure ajakuluga. Tõeliselt vinged tegijad ei pruugi viitsida sellist jooksutamist läbi teha ning leiavad muu töökoha.

Oleme oma firmas leidnud mõistliku kesktee, mida kutsume eeltestimise protsessiks. Lühidalt öeldes tähendab see, tööotsijad teevad kuni pooletunnise otseseid tööoskuseid kontrolliva veebitesti. CV-sid vaatame tavaliselt alles neil, kes on testi suurepäraste tulemustega läbinud. Nõnda säästame tublisti mitte ainult enda, vaid ka tööotsijate aega. Tänavu oleme sel viisil võtnud tööle seitse uut töötajat ehk tervelt kolmandiku meie kiiresti kasvavast kollektiivist.

Testide tegemine on tööotsijatele ilmselgelt meeltmööda. Näiteks kolme programmeerijakoha täitmiseks tehtud konkursil pani enda oskused proovile 1600 inimest. Lisamotivaatorina jagasime parimatele T-särke, kuid kindlasti ei investeerinud need võimekad inimesed testiaega särgi pärast, vaid siirast huvist. Ja mis siis, et osa testitegijatest nautisid lihtsalt võimalust katsetada ega pruukinud aktiivselt tööd otsidagi. Toggl asetus nende tajugeograafiasse ning esialgu sellest piisab.

Kui lugejal tekkis soov taolist värbamismeetodit enda ettevõttes rakendada, siis järgnevalt neli tähtsamat punkti, mida meie kogemuse järgi tuleb silmas pidada.

Esiteks: CV-d ei puutu asjasse. Elulookirjeldus on tulvil faktidest, mida on keeruline kontrollida. Inimesed kipuvad mõistetavatel põhjustel oma kogemusi ja oskuseid üles paisutama. Just seetõttu ei kuluta me CV-dele enne värbimis viimaseid faase, kusjuures mõnikord ei vaata me CV-d üldse.

Teiseks: hakatuseks piisab veebitestist, mis ei tohi olla liiga pikk. Jutt ei ole sugugi ainult veebiarendajatest ja IT-inimestest, testi abil oleme leidnud kontori juhataja ning kasutajatoe inimesi. Mõtle välja, mida töötaja peab oskama ning küsi vastavaid küsimusi. Test peab sisaldama valikvastustega küsimusi, mille abil saab teha automaatse eelvaliku, ja vabavastusega küsimusi, mille järgi valikut täpsustada.

Kolmandaks: paku nänni ja ära nõua liiga palju. Oleme katsetanud kuni 40minutilisi teste, kuid paistab, et lühemad, vähem kui pooletunnised, toimivad paremini. Kuid isegi pooletunnise ajaohverduse vastu peab parimatele testitegijatele, näiteks kümnendikule või isegi kolmandikule, midagi andma - näiteks T-särke.

Neljandaks: hoia kõige paremad vastajad fookuses. Pane juba ette paika, mitme inimesega edasi tegeled ja mida teed. Võid lasta lahendada mõne pikema ülesande või proovitöö, kuid võid kohe ka kohe intervjuude kallale asuda. Isegi kui kõigile pole veel tööd pakkuda, on kasulik sobivate inimestega suhelda ja kontakte koguda; ehk pole järgmise töökoha täitmiseks tarviski muud teha, kui tekkinud andmebaasi vaadata.

Kuna praeguseni leitud töötajad on suurepärased, siis jätkab Toggl värbamistestide metoodika arendamist. Kuna meie tegevus kaasab aina rohkem inimesi erinevatest maailma nurkadest ning klassikaline CV-de lugemine ja kümnete intervjuude tegemine poleks kuigi efektiivne, siis on testid ja konkursid meile ideaalne lahendus.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 Oktoober 2014

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Tööle kandideerinud inimene peab töötukassa käitumist ebaadekvaatseks ja diskrimineerivaks.
„See vastus näitab, et avaliku sektori asutused ei ole valmis puudega inimesi tööle võtma,” kahetses Margit Rosental-Tustit. Ta räägib kirjast, mille saatis talle Tartumaa töötukassa osakonnajuhataja. Margitil on kõrgharidus ja talle on määratud puue, ent ta on aastaid edukalt töötanud, olles eri sotsiaalprojektide eestvedaja. Nüüd, kui avanes võimalus osaleda töötukassa töökonkursil, otsustas ta sinna kandideerida – pidi ju töötukassa olema suur abimees just puudega inimestele.

Avalduse tegemisest kaugemale ta ei jõudnudki, teda ei kutsutud isegi vestlusele. Põhjuse teada saamiseks pidi ta ühendust võtma Tartumaa töötukassa osakonnajuhataja Jane Väliga. Oma kirjas põhjendas Väli vestlusele kutsumisest keeldumist sellega, et klientidel võib olla raske Margitit mõista ja ta ei pruugi piisavalt kiiresti klaviatuuri kasutada, aga eeskätt Margiti isikuomadustega: ta olevat valinud ründamise ja enesekaitse.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.