Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2014

• Eesti Päevaleht
• Individuaalse töövaidluse lahendamise seadu

Riin Aljas

Sotsiaalministeerium plaanib uut seadust, mis annaks töövaidluskomisjonile lisajõudu ja võimu.

Sotsiaalministeerium kavatseb välja töötada seaduse, mis lapiks individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse kitsaskohti ja tooks suurema osa tööprobleemide lahendamise töövaidluskomisjoni. Praegu saab paljudega neist pöörduda ainult kohtusse. „Kui sul on mitu palka kätte saamata, siis on ikka vahe vahel, kas saad lahendi töövaidluskomisjonist paari kuuga või läheb selleks kohtus kuus kuud,” põhjendas sotsiaalministeeriumi töösuhete poliitika juht Mariliis Proos, kelle sõnul enamik vaidlusi puudutabki töötasusid.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2014

• Maaleht
• Elatisabi seadus

Lugeja küsib:
kui suur võib olla maksimaalne kahe lapse elatisraha nõue, kui lapsevanem saab miinimumpalka?

Vastab Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo Puurits & Partnerid, www.puurits.ee:

Elatise puhul ei ole kindlaks määratud selle maksmimaalselt suurust, vaid miinimummäär, milline on pool alampalka ehk käesoleval aastal 177,5 eurot. Sellest lähtuvalt ei tohiks elatis ühele lapsele olla väiksem kui 177,5 eurot kuus.

Kui elatise maksmiseks kohustatud vanema palk on alampalga ulatuses, ei mõisteta temalt kummalegi lapsele tõenäoliselt elatist suuremas summas kui elatise miinimummäär, pigem võib asjaoludest olenevalt olla põhjendatud elatise vähendamine alla miinimumulatuse.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Lugeja küsib:
"Kas tööandjal on õigus töötaja teise firmasse ilma töölepinguta üle viia, kui töö ja asukoht on samad, aga firmad mitte?"

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu:

"Töölepingu üleviimine ühe tööandja juurest teise juurde on lubatud siiski vaid teatud olukordades.

Töölepingu seaduse § 112 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust nendes olukordades, kui toimub äriühingute liitumine, jagunemine või müük või antakse üle iseseisvalt tegutsev majandusüksus. Seejuures kohustab seadus järgima töölepingute üleminekul konkreetseid nõudeid, sh töötaja eelnevat teavitamist ning temaga konsulteerimist. Muudel juhtudel ei ole töölepingu üleandmine võimalik, vaid üks tööleping tuleb ühe tööandja juures seaduspäraselt lõpetada ja järgmise tööandjaga sõlmitakse juba uus tööleping."

Kui sul on küsimus või mure, siis kirjuta härra Kasulikule .

Üksikasjad

Avaldatud: 12 august 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eestlase soov vahetada töökohta tuleneb peamiselt ebasobivast palganumbrist, selgus enam kui 4800 vastajaga CV Keskuse uuringust.

"Kui tänavu jaanuaris tehtud uuringust selgus, et enam kui 40% töötajatest peab töökohta vahetama, kuna neil lõppeb tööleping või kaob töökoht, siis värske uuringu eesmärk oli välja selgitada, mis põhjustel töötajad ise soovivad ettevõtetest lahkuda," rääkis CV Keskuse turundusjuht, Henry Auväärt uuringu tagamaadest.

Tuleb välja, et koguni 30,6% meestest ja 22,2% naistest lahkus oma eelmiselt töökohalt ebasobiva palga tõttu. Uuringust selgus, et mida kauem on töötaja samal töökohal püsinud, seda suuremaks töölt lahkumise teguriks muutub ebasobiv palk. Vastajatest, kes olid oma ametikohal töötanud alla aasta, lahkusid 25,6% just ebasobiva palga tõttu. Vastajatest, kes olid aga töötanud samal positsioonil 6-10 aastat, lahkusid sama teguri tõttu 29,3%.

„Kuigi keskmine brutopalk kasvas aasta esimeses kvartalis 7,3%, näitab värske uuring, et endiselt on töövõtjate soovide ning tööandjate poolt pakutava vahel suured erimeelsused,“ kommenteeris uuringu tulemusi Auväärt.

„Seisame täna silmitsi olukorraga, mis ei näi jätkusuutlikuna. Kui töötajatest pea pooled (47,5%) ei ole tööandja poolt pakutavaga tegelikult rahul, olgu selleks siis ebasobiv palk (27,9%), ebasobivad töötingimused (13,7%) või konfliktid ülemuse endaga (5,9%), siis ei saa me oletada, et nad on motiveeritud seatud tingimustel töötama. Näen, et taoline olukord annab tugeva konkurentsieelise ettevõtetele, kes suudavad oma töötajatele pakkuda konkurentsivõimelist palka ning sobivaid töötingimusi,“ leiab Auväärt.

Enim lahkuvad ebasobiva palgataseme tõttu oma ametikohalt lihttöölised (30,9%), spetsialistid (26,5%), madalama astme juhid (19,1%) ning ametnikud (18%). Tippjuhtidel on suurimaks töölt lahkumise teguriks konfliktid ülemusega (13,2%) või ebasobivad töötingimused (13,2%).

Lisaks leidis 37,9% töötajatest, et kui neil avaneks täna võimalus, siis nad vahetaksid töökohta. Koguni 56,6% töötajatest on olenevalt pakkumisest valmis kaaluma töölt lahkumist.

„Mitmes valdkonnas on täna tööturul puudus spetsialistidest. Taoline olukord, kus tööandja ei suuda töötajale pakkuda soovitud tingimusi, annab aluse lihtsalt töötajate üleostmiseks,“ leiab Auväärt.

Kuigi meie lõunanaabrite keskmine palgatase jääb Eesti omale alla, väidab lätlastest 12,4%, et nad on rahul oma töökohaga ning pigem ei soovi lahkuda. Eestis on sama näitaja kõigest 4,8%.

Eestlastest on enim töökohta valmis vahetama lihttöölised (41,2%), ametnikud (39,7%) ning spetsialistid (36,3%).