Üksikasjad

Avaldatud: 17 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Olin lapsepuhkusel kodus, aeg hakkab täis saama ja peaksin tagasi tööle minema, kuid tööpäevad on pikad ja vahetustega. Kas tööandja võib siis minuga lepingu lõpetada või on mul õigus paluda tööd 8.00-17.00 E-R? Laps käib lasteaias ja ma ei saaks õhtuti töötada,» küsib ema.

Vastab jurist Grete Lüüs advokaadibüroost LMP.

Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel (töölepingu seadus § 12). Töötaja naasmisel tööle pärast lapsehoolduspuhkust lasub tööandjal kohustus pakkuda talle tööd samadel tingimustel, milles viimati kokku lepiti. Mõlemal lepingupoolel on võimalik esitada ettepanekuid töötingimuste muutmiseks, kuid muutuste realiseerimiseks tuleb jõuda kokkuleppele. Kindlasti tasub paluda töögraafiku muutmist, kuid seadusest sellist kohustust tööandjale ei tulene.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksu- ja tolliamet avaldas täna järgmise aasta maksumäärad ning tulumaksuvaba tulu suuruse.Võrreldes selle aastaga väheneb tulumaks ning töötuskindlustusmaks.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu on 154 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 220 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 355 eurot (2014. aastal kehtinud 320 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 117,15 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%), tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%). Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
• Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%.

2014. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2015. aasta määrades) ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil. Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2014. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2014. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2014. aasta detsembrikuu eest esitataval vormil.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Lihvitud sotsiaalne kompetents

Saksa majandusinstituudi ökonomisti Gert G. Wagneri sõnul on vananeva ühiskonna üks suuremaid väljakutseid see, et ühelt poolt tuleb pikendada inimeste tööelu ja teiselt poolt pakkuda adekvaatset hoolitsust nendele, kes ei suuda enam tööl käia ega ka enda eest hoolitseda.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Arengufondi analüüside järgi vajab Eesti IKT-sektor aina rohkem erialaspetsialiste, paraku kistakse tööjõupuuduse tõttu suur osa IT-tudengitest tööle juba enne ülikooli lõpetamist.

2012. aastal leiti, et nn suurte andmekogumitega töötamiseks (big data) on aastaks 2015 maailmas vaja juurde 4,4 miljonit IT-spetsialisti. 2013. aastal arvati, et ainuüksi USAs oleks vaja kahe aasta jooksul juurde 3,9 miljoni IT-spetsialisti. Lisaks suurte andmekogumitega töötavatele inimestele on tarvis ka IT-teadmistega juhte, lihtsamate tööde tegijatest rääkimata.

Arengufond nentis 2009. aastal, et OECD andmete kohaselt töötab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas 1,5 korda vähem inimesi kui OECD riikides keskmiselt. "Hinnanguliselt on Eestis tänases IKT sektoris laienemise tarbeks puudu vähemalt 1000-2000 IKT spetsialisti," märgitakse 2009. aastal.

Arengufondi 2013. aasta analüüsis märgitakse, et Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit prognoosib, et aastaks 2020 suudab IKT sektor Eestis pakkuda tööd kaks korda suuremale arvule spetsialistidele kui 2012. aastal. See tähendab, et töökohti on 34 000 inimesele.

Analüüsis pannakse ette, et suurendama peaks riikliku tellimuse mahtu, soovitatakse tuua juurde välisõppejõude, propageerida iseõppimisprogramme ning luua erialastipendiume.

Viimaste aastate vastuvõtuarvud peegeldavad juba praegu õppekohtade hulga suurenemist. Paraku aga on näha, et lõpetajaid tuleb ülikoolist endiselt vähe. Graafikult on näha, et näiteks Tartu Ülikoolis alustas 2011. aastal magistriõppes 107 tudengit. Kaks aastat hiljem ehk ajal, mil see kursus pidanuks lõpetama, sai lõpudiplomi vaid 48 magistrit.

Allikas: ERR
http://uudised.err.ee/v/majandus/6d0a21de-3d0e-4606-b285-ecdd1f8159ed