Artiklid

Helve Toomla, ametiühingute jurist

•• Asutuse töökorraldus ei luba mul korraga välja võtta tervet puhkust, nii soovisin puhata kolmes osas. Viimane osa olnuks pikk kolm päeva – 27.–29. detsembrini ehk siis kolmapäev, neljapäev, reede. Personaliosakonna juhataja aga ütles, et puhkus peab algama esmaspäeval ja lõppema pühapäeval. Nii tõsteti algus 25. detsembrile, mis on esmaspäev, ja pikkuseks jäi seitse päeva. Kusjuures kaks lisapuhkusepäeva sinna otsa võeti keskmisest puhkuseosast, kuhu jäid sisse riigipühad. Kas tõesti on nii, et puhkus peab alati algama esmaspäeval ja lõppema püha-päeval? Ning riigipühad pikendavad viimast puhkuseosa, mitte seda, mille sisse need jäävad?

Igal aastal peab tööandja jaanuarikuu jooksul koostama puhkuste ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks. Ajakavas näidatakse puhkuseaeg kuupäevalise täpsusega. Riigipühi puhkusepäevade hulka ei arvata, ka mitte ühegi puhkuseosa hulka. Küllap jäigi küsijal keskmine puhkuseosa lühemaks just riigipühade võrra ja need lisati detsembri puhkusele.

Seadus ei sätesta, millisel nädalapäeval peab puhkus algama, see võib alata ükskõik mis päeval ja lõppeda samuti mis tahes päeval. Midagi ebaseaduslikku poleks olnud ka puhkuses 27.–29. detsembrini ehk kolmapäevast reedeni.

•• Töötan asutuses 1. augustist 1990. Rasedus- ja sünnituspuhkusele jäin novembrist 2001 ning samast aastast on mul saada kümme väljavõtmata puhkusepäeva (2002 olin lapsehoolduspuhkusel). Kas mu kümnepäevane puhkus aegub pärast 1. augustit 2006?

Aegumine sõltub sellest, millise tööaasta eest jäi puhkuseosa kasutamata. Kui see oli 1. augustist 2000 kuni 31. juulini 2001 olnud tööaasta eest antav puhkus, siis see ei aegu kunagi, sest selleaegses puhkuseseaduses aegumise võimalust ei olnud. Uus puhkuseseadus jõustus 1. jaanuarist 2002 ja pärast seda võib hakata lugema neid nelja aastat, mille möödumisel võib puhkus aeguda ehk kehtetuks muutuda. Kui küsija ei oleks olnud lapsehoolduspuhkusel, jäänuks tema järgmiseks tööaastaks 1. august 2001 – 31. juuli 2002 ja sel juhul võiks tööandja 1. augustist 2006 kohaldada selle tööaasta puhkuseosale aegumist.

Lapsehoolduspuhkuse aega tööaasta hulka ei arvata. Seetõttu pikeneb küsija puhkuseõigust andev tööaasta lapsehoolduspuhkuse aja võrra. Oletame, et küsija oli lapsehoolduspuhkusel 1. märtsist 2002 kuni 31. detsembrini 2004. Tema töö-aasta, mis algas 1. augustil 2001, ei lõppenud nüüd 31. juulil 2002, vaid lükkus lapsehoolduspuhkuse aja, s.t kahe aasta ja kümne kuu võrra edasi ja sai täis alles 31. mail 2005. Selleks ajaks oli töötaja oma 12-kuulise töö-aasta täielikult välja teeninud. Tööaastaks jääb sel juhul 1. august 2001 – 31. mai 2005. Kuna puhkuseseaduse paragrahvi 3 kohaselt antakse puhkust just tööaasta eest ja puhkusenõude õigus kehtib neli aastat, siis ei saa ka kõnealused kümme päeva aeguda enne 1. juunit 2009.

Tavaliselt ei viitsita ettevõtetes niimoodi arvestust pidada, üks tööaasta lõpetatakse n-ö poole pealt ja alustatakse uuega, kui inimene tööle tuleb. Aga sel kombel võibki puhkus aeguda ja see oleks ju lapsevanemate ebavõrdne kohtlemine.

Meeli Miidla-Vanatalu
jurist

Ettevõtte või selle toimiva osa üleminekul ühelt isikult teisele, juhul kui pärast üleminekut jätkatakse sama või sarnast tegevust, lähevad üle ka töölepingutest tulenevad kohustused.

Töötajate õiguslikku seisundit ettevõtte ülemineku korral reguleerivad töölepingu seaduse (TLS) N-d 6-63, milles "tööandja vahetus" tähendabki ettevõtte üleminekut. Töölepingute ülemineku puhul võidakse kohaldada ka võlaõigusseaduse (VÕS) 9. peatüki 4. jaos ettevõtte ülemineku kohta sätestatud põhimõtteid, kui need ei ole vastuolus TLSis sätestatuga.

Tulenevalt võlaUõigusseaduse N 182 lg 2 ei ole töötajate ega ka uue tööandja nõusolek töölepingute üleminekuks vajalik.

TLS N 63 kohaselt peavad senine ja uus tööandja hiljemalt üks kuu enne töölepingute üleminekut töötajaid kirjalikult teavitama kavandatavast ülemineku kuupäevast, tööandja vahetumise põhjustest, õiguslikest, majanduslikest ja sotsiaalsetes tagajärgedest töötajatele. Saadud informatsiooni põhjal võib iga töötaja otsustada, kas soovib uue tööandja alluvuses tööd jätkata või mitte. Seaduses puudub norm olukorra kohta, kui töötaja ei ole nõus uue tööandja juurde tööle asuma. Praktikas lõpetatakse sellisel juhul tööleping töötaja algatusel, mis on ka põhjendatud, sest seadus tagab töötajale õiguse uue tööandja juures endistel tingimustel tööd jätkata.

Juhul kui ettevõtte üleminekul tekib vajadus vähendada töötajate arvu, koondatakse töötajad TLS N 86 p 3 alusel. Koondamise võib otsustada nii senine kui ka uus tööandja. Seejuures peab järgima TLSis ettenähtud etteteatamistähtaegu ja maksma hüvitisi lähtudes asjaolust, et töötaja tööstaaþi tööandja juures arvutatakse alates sellest päevast, kui töötaja asus tööle senise -mitte uue! - tööandja juurde.

VÕS N 179 lg 2 sätestab, et lepingu ülevõtmisega on kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu ülevõtjale üle läinud. See tähendab, et uus tööandja peab täitma kõiki endise tööandja poolt töötajaga kokku lepitud tingimusi, ka neid, mis ei ole fikseeritud töölepingus, vaid mujal (töösisekord, palgajuhend, auto- või mobiiltelefoni kasutamise jmt kokkulepped), või on senise tööandja ja töötaja vahel suuliselt kokku lepitud ja seni järgitud. Töölepingute üleminekul lähevad kollektiivlepingu seaduse kohaselt üle ka senise kollektiivlepingu tingimused. Kokkulepped kehtivad seni, kuni uus tööandja sõlmib töötajatega uue lepingu.

Juhul kui uus tööandja jätab enne uue lepingu sõlmimist täitmata endises töölepingus kokkulepitud tingimused, on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu.

Tööandja peab teavitama töötajat edasistest plaanidest

Töölepingute üleminekust tekkivate probleemide ennetamiseks ja vältimiseks peaks tööandja:
- teavitama uut tööandjat kõikidest kokkulepetest, mida senise tööandja ja töötaja poolt täidetakse;
- leppima ettevõtte ülevõtja/uue tööandjaga kokku puhkusereservi ülemineku, samuti koondamishüvitiste maksmise juhul, kui ümberkorraldustega kaasneb koondamisvajadus, ja töötajale kompensatsiooni maksmise juhul, kui uus tööandja ei soovi või ei saa täita senise tööandja poolt töötaja ees võetud kohustusi (nt ei saa võimaldada tööauto kasutamist isiklikuks otstarbeks vmt);
- informeerima töötajaid tööandja vahetusest, sh ka neid töötajaid, kelle töösuhe on töölepingute ülemineku hetkel peatunud (rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel või töövõimetuslehel või puhkusel viibivad töötajad) TLS N-s 63 ettenähtud korras;
- fikseerima töölepingute, tööraamatute ja isikukaartide üleandmise/-võtmine aktiga;
- tegema tööandja vahetuse kohta vastavad kanded töölepingusse ja tööraamatusse.
Allikas: Meeli Miidla-Vanatalu

Kärt Anvelt, vanemtoimetaja

Tööandjad peavad läbimõtlematuks sotsiaalministeeriumi plaani panna neile kohustus maksta töötajate osa haiguspäevade eest, viidates, et tööandjale ei pakuta vastu ühtegi soodustust.

Sotsiaalministeerium avalikustas esmaspäevases Postimehes, et kuna haiguspäevadele kulub sel aastal juba ligi miljard krooni, võiks tööandja kinni maksta oma töötaja teise kuni kaheksanda haiguspäeva. Praegu tuleb see raha haigekassast.

Ministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul võtaks tööandja endale töövõimetushüvitiste maksmise puhul eelkõige suurema kohustuse parandada töötajate töötingimusi.

«Seega tahetakse inimeste haigusjuhte töötingimuste parandamise kaudu vähendada,» ütles Laasik. «Kui vaatame töövõimetushüvitisi, siis suure massi moodustavad lühikesed, viie- kuni kümnepäevased lehed. Nende seas on palju kahte tüüpi haiguslehti: külmetushaigused ja ülekoormussündroomid, mille sage põhjus on just halvad töötingimused.»

Samas kohustab töötervishoiuseadus juba viimased kolm aastat tööandjat jälgima töötingimusi.

Ette tehtud soodustus

Laasiku sõnul ei taheta tööandjat rohkem maksustada, seetõttu on tööandjaile juba ette tehtud soodustusi. «Eelmisel aastal vähendati töötuskindlustusmaksu poolelt protsendilt 0,3-le,» viitas ta.

ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi ei pidanud seda väidet tõsiseltvõetavaks. «Töötuskindlustusmaksu vähendati mitte selleks, et teha kingitus tööandjatele, vaid selleks, et sinna oli kogunenud kaks miljardit krooni. Halvematel päevadel on valitsusel võimalik seda maksu taas tõsta,» tuletas Veskimägi meelde.

«Kui tööandjad peavad hakkama maksma haigushüvitisi teisest kaheksanda päevani, tähendab see tööandjale kuni viiekordset maksutõusu. Järelikult pole sotsiaalministeerium põhjalikult analüüsinud,» viitas kiire arvutuse teinud Veskimägi.

Ka Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimehe Kadi Lamboti sõnul on sotsiaalministeeriumi pakutav idee toores. «Sama ütlevad kõik tööandjate keskliitu kuuluvad inimesed. Sellega me leppida ei saa,» kinnitasid nii Lambot kui ka Veskimägi.

Lisakoormus

Tallinna Piimatööstus pakub oma töötajaile võimalust käia ujumas, korraldab spordipäevi ja regulaarset arstlikku kontrolli. «Kompenseerime sporditegevust, kuid on selge, et töötajad jäävad ju ikka haigeks,» nentis Lambot. «Ühelt poolt tahab riik, et hakake ise raha maksma, kui inimesed haiged on, teiselt poolt ei pakuta tööandjale midagi vastu. Näiteks võiks ju vähendada erisoodustusi, et saaksime oma töötajate eest paremini seista.»

Lambot ei osanud eile veel öelda, milline on rahaline lisakoormus tema firmale, juhul kui töötajate haiguspäevad tuleks kompenseerida. «Aga arvan, et see tuleb päris suur. Nii et igal juhul on antud plaani puhul tegu kaudse maksu suurendamisega.»

Kui riigil pole raha haigushüvitist maksta, tuleks aastatel 2000-2004 haigekassa nõukogusse kuulunud Veskimäe hinnangul esmalt analüüsida haiglate majandamise efektiivsust.

Rohkem huvi

«Meil on praegu ühe voodikoha kohta kaks korda rohkem pinda kui näiteks Rootsis,» tõi Veskimägi välja ühe kuluallika. Teisena nimetas ta poliitilist soovimatust reformida kogu tervishoiusüsteemi.

Nii ongi Veskimäe sõnul kõige lihtsam tulla tööandjalt nõudma, samal ajal analüüsimata seda, kui palju tööandja koormus sellest tõuseb. Veskimägi sõnul peab riik hakkama tööandjatega läbi rääkima ning vastupakkumise tegema – näiteks vähendama sotsiaalmaksu.

Töötervishoiu ja haiguste ennetamisega tegeleva Medicover Eesti juht Tõnu Velt tunnustas tööandjaid kasvava huvi ja initsiatiivi eest hoolitsemisel töötajate heaolu eest. «Töötingimused on järjest paremad, nendesse investeeritakse ja otsitakse vajadusel ka professionaalset abi,» tõdes ta. «Väheses huvis ning teema tahtlikus eiramises tööandjaid küll süüdistada ei saa.»

Tööga seotud haiguste puhul näitab statistika Velti sõnul enim kahte diagnoosi – pikaaegsest käte sundasendist tekkinud karpaalkanalite sündroomi bürootöötajatel ja ka kassapidajatel ning müratekkelist kuulmislangust, mis esineb eelkõige näiteks ehitustöölistel.

Sotsiaalministeeriumi kava panna tööandjad maksma haiguspäevade eest jätaks erinevatel andmetel ravirahaks 300-400 miljonit krooni rohkem.

Kava suhtes on eri meelt ka poliitikud.

Töötaja ja haigused

Kuidas töötajat kontrollida

• Haigekassasse jõuab töövõimetusleht 1,5-2 kuud pärast inimese haigust ja haigekassa saab kontrollida vaid lehe vormistamise õigsust. Uue korra järgi saaks tööandja kahtluse korral, kas töötaja on ikka haige, teatada haigekassasse, kes omakorda uurib perearstilt, kas töötaja on võtnud töövõimetuslehe. Diagnoos avaldamisele ei kuulu. Ka tööandja ei saa patsiendi terviseseisundit teada, sest tegu on delikaatsete isikuandmetega.

• Kui tööandja näeb oma haiguslehel olevat töötajat tänaval jalutamas, saab ta helistada haigekassasse ning küsida, kas tegu pole mitte rikkumisega. Kuid ta ei saa uurida seda otse arstilt.

Põhilised ametihaigused

• Erinevad külmetushaigused: nohu, gripp, katarr, angiin. Üheks põhjuseks on küll teistelt saadud nakkus, kuid sotsiaalministeeriumi hinnangul on oluline ka töötingimuste parandamine: et tööruumid oleksid soojad ja tuul ei tõmbaks.

• Ülekoormussündroomid: seljavalu; õlavalu; valu kätes, näiteks randmetes. Ülekoormussündroom tekib sageli liinil töötavatel inimestel: põhjustab näiteks ebamugavas asendis asjade tõstmine lihasevalu.

Allikas: sotsiaalministeerium

Merike Lees

Lapse haigestumisel võib hoolduslehele jääda ka töötaja, kellel endal ei olegi last, kuid kes hooldab näiteks lapse, õe või naabri last.

Alla 12aastase lapse hooldusleht väljastatakse tegelikule hooldajale, kinnitas haigekassa pressiesindaja Kadri Klettenberg-Paas. Hooldajaks võib osutuda vanaema, kelle enda lapsed on tööandja teada ammu täiskasvanud või tädi, kellel endal pole kunagi lapsi olnud ja kelle õe või vennalastest polnud tööandjal aimugi. Kõigil neil inimestel on õigus võtta hooldusleht, kui nad tegelikult hooldavad haiget last.

Sugulussidemed lapsega ei oma tähtsust - need ei tule ka tööandjale esitatud hoolduslehelt välja. Pere- või eriarstilt saadud hoolduslehel on kirjas nii hooldatava kui ka hooldaja isiku kood ja nimi, selgitas haigekassa klienditeeninduse peaspetsialist Lii Pärg.

Alla 12aastast last kodus põetades hüvitatakse hooldajale 100 protsenti ühe kalendripäeva keskmiselt tulust, mida arvutatakse eelmise aasta töötasu andmetelt korraga kuni kahe nädala ulatuses. Kui laps on haiglas, siis hüvitatakse 80 protsenti kalendripäeva tulust. Hooldushüvitist makstakse erinevalt haigushüvitisest esimesest päevast peale.

Hoolduslehele võib jääda ka isa, kelle naine on alla kolmeaastase lapsega kodus või alla 16-aastase puudega lapse hooldaja, kuid kes on ise haigeks jäänud ja ei saa lapse eest hoolitseda, selgitas Klettenberg-Paas. Sellisel juhul on isal või ka mõnel teisel hooldajal õigus saada hoolduslehe alusel hüvitist 80 protsenti kalendripäeva keskmisest tulust kuni 10 päeva eest.

Lisaks lapsele saab võtta hoolduslehe ka teiste haigete perekonnaliikmete - näiteks üle 12aastase lapse või haige vanema - kodus põetamiseks, kuid siis maksab haigekassa hüvitist vähem: ühe kalendripäeva eest 80 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest tulust ja seda kuni ühe nädala ulatuses.

Astri Grilli personalispetsialist Terje Solom tunnistas, et nende ettevõttes ei ole töötajad võtnud hoolduslehte teiste laste hooldamiseks, kuid tema ise on küll seda võimalust kasutanud ja lasknud oma laste hooldamiseks kirjutada vanaemale hoolduslehe.

"Töötajad ei tea sellisest võimalusest," arvas Solom. "Mäletan, et kui ma 1999. aastal arstilt vanaemale hoolduslehte küsisin, siis ta vaatas mulle küll imelikult otsa, kuid hiljem pole sellega probleeme olnud."

Solomi sõnul olid tema lapsed sageli haiged ja üksi poleks ta suutnudki neid töö kõrvalt põetada.

Personalivärbamisega tegelevale Baltiklaasi tootmisjuhile Arvo Plaadole oli üllatuseks see, et töötaja saab põhimõtteliselt ükskõik kelle last hooldada. Üllatus oli see vaatamata sellele, Plaado sõnul on nende ettevõtte töötajad väga hästi kursis kõige positiivsega, mis tööseadusandluses töötajatele on. "Ega mina ei vaidle selle vastu, et haige inimene peab kodus olema, aga ma olen ju näinud, kuidas kahenädalase haiguslehe võtnud inimesed linna peal töötavad," selgitas Plaado. Kergekäeliste haigus- ja hoolduslehtede võtmise ärahoidmiseks pandi Baltiklaasis aastapreemia sõltuvusse haiguspäevade arvust.

Tööandja peab edastama töötaja hoolduslehe haigekassale seitsme päeva jooksul alates hoolduslehe saamisest.

Gert D. Hankewitz

Sotsiaalministeeriumi plaan vähendada haigekassa panust ja suurendada tööandjate vastutust haigushüvitiste maksmisel ettevõtjate seas poolehoidu ei leia.

Kui praegu maksab alates teisest haiguslehe päevast hüvitist haigekassa, siis sotsiaalministeeriumi uue plaani kohaselt peaks see kohustus tööandjate kandma jääma. Mitu haiguspäeva tööandja hüvitada jääks, praegu veel kindel pole. Ettevõtjad ministeeriumi plaani ei toeta.

"Ühtegi varasemat sellist aktsiooni pole tööandjad toetanud," lausus kaubandus-tööstuskoja majandusosakonna juhataja Reet Teder. Tema sõnul on huvitav, et kui jutt läheb juba makstud maksule, unustavad riigiametnikud ära, kust see pärineb. "Praegune sotsiaalmaks tuleb juba tööandjatelt," selgitas ta, viidates, et tööandjate vastutus on juba piisavalt suur.

Samal seisukohal on ka Eesti Põlevkivi juht Mati Jostov. "Me ei tohiks teha nägu, et meil on sotsiaalmaks, aga siis võtame mujalt veel raha juurde," kritiseeris ta ministeeriumi plaani.

Samuti ei saanud Jostov aru sotsiaalministeeriumi eesmärgist, et kui panna tööandjad rohkem vastutama, parandaksid nemad oma tööliste töötingimusi, et viimased vähem haigeks jääksid. "Eesti Põlevkivi on sertifitseeritud ettevõte ja töötajate terviste eest hoolitsemine on rahvusvahelistel standarditel," kinnitas ta.

Haglund Mööbli juhi Tarmo Talpsepa sõnul mõjuks tööandjate vastutuse suurendamisest paremini see, kui muuta haiguslehel olemine tasustatavaks alates kolmandast päevast, mitte teisest, kuna siis ei oleks töövõtjatel motivatsiooni olümpiamängude või maailmameistrivõistluste tarbeks haiguslehte võtta. "On teada, et haiguslehte võetakse kergekäeliselt," kinnitas ta ning jätkas, et tõhustada tuleks ka perearstide kontrolli, et nood niisama haiguslehte välja ei annaks.

Töötajate töötingimuste parandamise kohta ütles TalpUsepp, et töötingimuste parandamisest pole eriti võimalust mööda hiilida, sest seda nõuavad seadused. "Seda tehakse ka vastavalt võimalustele," lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul on ministeeriumil täielik õigus tööandjatelt rohkem raha nõuda. "Eelmisel aastal valitsus vähendas tööandja ja töövõtja maksukoormust," rääkis ta ning lisas, et kuna töötuskindlustusmakset vähendati, siis tahetakse seda summat korvata teise maksu tõstmisega. "Kui üht maksu alandasime, siis on meil õigus teist maksu tõsta," kinnitas ta.