Artiklid
- Üksikasjad
Agne Narusk
Töölähetusse saatmist ning kulude hüvitamist reguleerib päris mitu seadust.
Tööandja saadab komandeeringusse, kuid keeldub selleks avanssi maksmast? Järelikult võib töötaja minekust keelduda, selgitas Põhja politseiprefektuuri konsultant Vilve Kalda personalitöö konverentsil Kas kõik on korras? töölähetuse põhitõdesid.
Niisiis, mida on kasulik töösuhte mõlemal poolel tänapäevasest komandirovkast teada.
Töötaja kohustus
Enamasti on töölähetusel käimine töötaja kohustus. Kuid siin on ka mõned olulised erandid.
Töölähetusse ei saa saata rasedat ja alaealist. Mitmel juhul on vaja töötaja nõusolekut (nt alla 3-aastase lapse ema puhul).
Töötaja võib töölähetusest keelduda, kui majutuskulud on alammäärast väiksemad või kui tööandja keeldub lähetuskulude katteks avanssi maksmast.
Tagatised ja hüvitised
Töölähetuse ajaks tuleb säilitada töökoht ja keskmine palk.
Töötajale hüvitatakse dokumentaalselt tõendatud sõidu-, majutus- ja lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning makstakse päevaraha.
Sõidu- ja majutuskulud
Sõidukulu sõit lähtekohta ja tagasi töökohta.
Sõidukulu hüvitatakse kulu tõendava dokumendi või sõidupileti alusel.
Majutuskulude alammäär on riigisisese lähetuse korral 200 krooni ja välislähetuse korral 800 krooni. Ülemmäär vastavalt 1200 ja 2000 krooni.
Muude kulude hüvitamiseks on vaja neid tõendavaid dokumente ning tööandja kirjalikku otsust.
Päevaraha
Päevaraha suurus ei sõltu sellest, kui kaua tuleb komandeeringus olla.
Riigisisese lähetuse korral on päevaraha 5080 krooni, välislähetuses 350500 krooni. Teenistujatel vastavalt 80 ja 500 krooni.
Juhul kui töötaja saab lähetuses tasuta süüa, võib tööandja vähendada päevaraha määra kuni 70 protsenti.
Päevaraha võib maksta ka nn kolmas isik. Sel juhul peab töö-andja vajadusel puudujääva osa ise juurde maksma.
Välislähetusse mineja peab arvestama nn kolme tunni reeglit, mis kehtib väljasõidu ja saabumise päeval (alla kolme tunni tähendab, et maksta tuleb hoopis riigisisest päevaraha).
Teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse päevaraha siis, kui lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökoha asula piirist.
Loe kõigest pikemalt:
Vilve Kalda Riigisisene töölähetus ja välislähetus, EPL Töö, 26. sept
Mis on töölähetus
Vajalikud seadused
Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kindlaks määratud töö tegemise asukohta.
Töölähetus pole töötaja sõitmine oma elukoha ja töölepinguga määratud töökoha vahet.
Lähetusse võib töötaja saata mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Poolte kokkuleppel võib ka kauemaks.
Tegutsemiseks vajalik:
Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord (vabariigi valitsuse määrus (vvm) 28. 03. 2001, nr 108, muudetud 07. 07. 2005, nr 155).
Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord (vvm 22. 12. 2000, nr 453, muudetud 07. 07. 2005, nr 155).
Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine (vvm 26. 02. 1997, nr 47, muudetud 24. 12. 2004, nr 370).
Töölepinguseaduse § 51 (§ 26, lg 3) ja
Palgaseaduse § 27.
Tulumaksuseaduse § 13, 31, 1 9 ja 48.
- Üksikasjad
BNS
Järgmisel aastal saab 10.000 krooni brutokuupalka teeniv inimene tulumaksu langetamise, maksuvaba miinimumi tõusu ja töötuskindlustusmakse määra vähendamisega 180 krooni kuus rohkem kätte.
Kui sel aastal teenib 10.000 kroonist palka saav inimene netotulu 7780 krooni, siis järgmisel aastal on sama number 7960 krooni kuus.
Kolmapäevane töötukassa ettepanek langetada töötuskindlustuse maksemäära töötajale seniselt ühelt protsendilt 0,6 protsendile moodustab palgavõidust 10.000 kroonise brutotulu juures 31 krooni. Lõpliku otsuse kindlustusmäära osas teeb valitsus.
Praegu kehtib Eestis tulumaksumäär 24 protsenti ning tulumaksuvaba miinimum on 1700 krooni.
Tuleval aastal langeb tulumaksumää 23 protsendini ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonini.
Arvutuste juures on arvestatud ka makstetega pensionikindlustuse teise sambasse.
- Üksikasjad
Kaire Uusen, reporter
Eesti kohtutesse on jõudnud ligi paarkümmend kaebust, mille puhul peavad lapsevanemad ebaõiglaseks seda, et lapsehoolduspuhkuse ajal laekunud hilinenud töötasu tuleb riigile hüvitada.
Et seadus kohustab lapsehoolduspuhkuse ajal ettenähtust enam tulu saanud lapsevanemaid riigile raha tagastama, kasvab Eestis nende lapsevanemate arv, kes õigluse eest võideldes kohtutee ette võtavad.
«See ei ole õige, et ma pean hüvitama riigile töötasu, mille olen teeninud juba enne lapsehoolduspuhkust,» ütles kohtusse pöördunud Võrumaa ettevõtte tegevjuht Arno Kirsimägi, kes otsustas pärast lapse sündi jääda ise kolmeks kuuks lapsehoolduspuhkusele.
Eelmise aasta jaanuaris lapsehoolduspuhkusele jäänud Kirsimägi sai eelneva kuu töötasu kätte puhkuse esimestel päevadel.
Kohalik pensioniamet saatis aga pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist teate, et Kirsimägi peab riigile hüvitama terve kuupalga, sest tema arvele laekus lapsehoolduspuhkuse algul töötasu. Kas see oli teenitud enne või pärast puhkusele jäämist, ei ole riigi seisukohalt tähtis.
Euroopa Kohtuni välja
«Jaanuarikuu vanemahüvitist makstakse ju samuti alles veebruaris,» võrdles ta olukordi. Kui töötasu oleks saabunud mõni päev varem, ei peaks Kirsimägi riigile midagi hüvitama.
«Ma ei pea seda õigeks. Kui ma oleksin seda teadnud, ei oleks lapsehoolduspuhkusele jäänudki,» märkis Kirsimägi. Ka tema töökaaslane käib vanemahüvitise asjus Tartus kohut.
Kirsimägi andmetel on paljud sarnases seisus lapsevanemad nõutud summa vaidlemata ära maksnud, sest 1000 või 2000 krooni pärast ei tasu pensioniametiga vaielda ega ka kohut käia. Kirsimäe sõnul soovib riik temalt tagasi aga oluliselt suuremat summat ehk tervet kuupalka.
Tartu Halduskohtusse esitas ta kaebuse märtsi lõpus ning oktoobri lõpus peaks Tartu halduskohus otsuse tegema. Kui ta kohtust õigust ei saa, kavatseb Kirsimägi igal juhul edasi kaevata. «Kas või Euroopa Kohtuni välja,» märkis ta.
Muutust pole loota
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütles, et ministeeriumil ei ole kavas vaatamata suurenenud vaidluste hulgale vanemahüvitiste suuruse arvutamist muuta.
Segaduste vähendamiseks tuleks tööandjaid sellest sättest kindlasti teavitada.
«Vanemahüvitise suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse sissetulekud nii, nagu need on kantud maksukohuslaste registrisse.
Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid saab otsuse tegemiseks vajalikud andmed maksuameti andmebaasist,» selgitas Pärgmäe.
Maksuameti andmete eelistamist tööandjate tõenditele toetab Pärgmäe kinnitusel ka riigikontroll.
«Erandiks on olukord, kus inimene on asunud tööle samal kuul, kui vanemahüvitise õigus lõppes ning tööandja maksab talle töötasu ka samal kuul,» märkis Pärgmäe.
Tallinna halduskohtust öeldi, et nende poole on vanemahüvitise küsimuses pöördunud kaebusega 12 inimest, kuid tänaseks ei ole ühelgi juhul kohtuotsust välja kuulutatud.
Kahe isiku kaebus on tagasi lükatud.
Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ütles, et Tartu halduskohtule on esitatud kolm sellesisulist kaebust, otsused tehakse oktoobri lõpuks.
Küll aga on jõudnud Tartu Ringkonnakohtusse kohtuasi Jõhvi Halduskohtust, kuid nii nagu halduskohus, jättis ka ringkonnakohus lapsevanema kaebuse rahuldamata.
Töötasul vahet ei tehta
Pensioniamet ei arvesta, millisel perioodil on töötasu teenitud.
Kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse saadud tulu.
Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid lähtub otsuse tegemisel maksuameti andmetest.
Kohtutesse on jõudnud ligi 20 vanemahüvitisega seotud kohtuasja, mis ei ole veel lahenduseni jõudnud. Senised üksikud otsused on tehtud riigi kasuks.
- Üksikasjad
Sotsiaalminister Jaak Aab teeb kolmapäeval töötukassale ettepaneku vähendada töötaja töötuskindlustusmakse määra ühelt protsendilt poolele.
Samal ajal jääks tööandja töötuskindlustusmakse määr praegusele tasemele ning see kompenseeritaks koondamistasude maksmise koormuse osalise nihutamisega tööandjalt töötukassale, teatas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja.
Tasakaalustatud ettepanek pakub sissetulekute suurenemist töötajatele ning koondamiskulude vähenemist tööandjale.
Töötaja maksemäära langetamine on võimalik, sest töötute arv väheneb ja hõive kasvab, kiiresti kasvavad ka töötuskindlustushüvitise fondi reservid.
Tööandja töötuskindlustusmakse määra (0,5%) alandamise asemel pakub sotsiaalminister välja koondamistasude koormuse osalise üle andmise töötukassale. Ettepaneku kohaselt kataks töötajale koondamisel makstavatest hüvitistest 50% tööandja ja 50% töötukassa.
Ka praegu on tööandjatel võimalik koondamistasude vähendamiseks saada tuge töötukassalt, kuid seda ainult kollektiivsete koondamiste puhul. Selline olukord on ebasoodne väikeste ettevõtete jaoks näiteks ei ole alla viie töötajaga ettevõttel üldse võimalik töötukassast koondamishüvitist saada, kuna kollektiivseks koondamiseks loetakse koondamist alles siis, kui töölt vabastatakse vähemalt viis inimest.
Et väikeettevõtted maksavad samuti töötuskindlustusmakset, siis täna kasutavad seda fondi koondamishüvitiste puhul rohkem suurettevõtted.
Praegu on Eesti tööseadusandlus töölepingu lõpetamise küsimustes teiste riikidega võrreldes küllaltki range. Sotsiaalministri poolt välja pakutud ettepanek võimaldaks olukorda ettevõtja jaoks paindlikumaks muuta, tõstes samal ajal ka töötaja sissetulekuid.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku langetada järgmisel aastal kehtivat töötuskindlustusmakse määra nii töövõtjale kui ka tööandjale, teatas töötukassa pressiesindaja.
Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kehtestada aastaks 2006 töötaja makse suuruseks 0,6 % ja tööandja makse suuruseks 0,3 %. Nõukogu otsuse poolt oli neli ja vastu kaks nõukogu liiget.
- Üksikasjad
Alates 24.10.2005 on võimalik e-maksuameti kaudu esitada maksudeklaratsiooni TSD lisasid 6 ja 7, INF1 ja INF 11 uutel vormidel.
Samuti on muutunud TSD deklaratsiooni e-maksuametis parandamise põhimõtted.
TSD lisad 6 ja 7, INF1 ja INF 11
Maikuus võeti vastu tulumaksuseaduse muudatus, mis hakkas kehtima alates 01.07.2005, kuid millega seadusandja muutis tagasiulatuvalt 01.01.2005 dividendide maksustamist. Seoses sellega muutusid järgmised maksudeklaratsioonid:
- vormi TSD lisad 6 ja 7 ,
- dividendide saajate deklaratsioon INF 1,
- ja kehtestati uus maksuvabalt väljamakstavate dividendide deklaratsioon INF 11.
Muudatused on kehtestatud rahandusministri 04.07.2005 määrusega nr 50.
Alates 24.10.2005 on võimalik e-maksuameti kaudu esitada maksudeklaratsiooni TSD lisasid 6 ja 7, INF1 ja INF 11 uutel vormidel. Maksumaksjad, keda nimetatud määrusega kehtestatud muudatused mõjutavad, peavad esitama alates 2005. aasta algusest parandusdeklaratsioonid. Ka kõik INF 1 esitajad peavad tegema parandusdeklaratsiooni.
Täpsemat informatsiooni TSD lisade 6 ja 7, INF1 ja INF 11 muudatuste kohta saate lugeda Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt:
Alates 01.05.2004 kehtivad muudatused vormi TSD lisas 6 ja lisas 7.
Muudatused maksudeklaratsiooni TSD lisade 6 ja 7 täitmisel tagasiulatuvalt alates 01.01.2005.
Uus failistruktuur vorm TSD-2005 elektrooniliseks esitamiseks on kättesaadav aadressil: http://www.emta.ee/failid/tsd2005_uus_okt.htm.
Lehekülg 1558 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee