Artiklid

Helve Toomla
ametiühingute jurist

Töötaja teeb avalduse lahkuda töölt omal soovil teatud kuu-päeval, aga on sellel ajal haiguslehel. Kas lõpparve makstakse töölepingu lõppemise kuupäeval või pikeneb lõpukuupäev haiguslehe lõpuni? Kas töötajal on õigus saada raha käskkirjas oleval kuupäeval?

Haiguslehel olek ei takista omal soovil töölepingu lõpetamist. Kui töötaja on etteteatamis-tähtajast, milleks üldjuhul on üks kuu, kinni pidanud, siis tuleb tööandjal tema tööleping lõpetada ka haiguse ajal.

Kirjaliku avalduse omal soovil töölepingu lõpetamiseks võib töötaja anda ka haiguse, puhkuse jms ajal, see aeg läheb ühekuuse etteteatamise hulka.

Lõpparve tuleb tingimata viimasel töösuhte päeval töötaja pangakontole kanda, haigus ei tee selle nõude osas mingit erandit. Kui aga palka makstakse sularahas ja töötaja ei saa töölepingu lõpetamise päeval minna lõpparvet vastu võtma, peab tööandja maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.

Lõpparve kinnipidamise korral võib töötaja nõuda tööandjalt keskmist palka iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga.

Jaanika Topkin
TÜ õigusinstituudi vilistlane

Kui kaua pärast kooli lõpetamist kehtib ravikindlustus?

Põhiharidust omandavatel õpilastel on õigus ravikindlustusele kuni 21. eluaastani. Üldkeskharidust omandavatel õpilastel, kes on sisseastumise hetkel nooremad kui 24 aastat, on õigus ravikindlustusele õppeaja nominaalkestuse lõpuni.

Kui õpilane lõpetab õpingud õppeaja nominaalkestuse piires, kehtib tema kindlustus veel kolm kuud pärast gümnaasiumi lõpetamist.

Kui õppeaja nominaalkestus on ületatud või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppeaja nominaalkestuse möödumist.

Eesti alalistest elanikest üliõpilaste ravikindlustus kehtib õppekava nominaalkestuse jooksul ja veel kolm kuud pärast õppeasutuse lõpetamist.

Anu Mägi

Mõnikord peab personalijuht lisapuhkuse päevade võimalust töötajale meelde tuletama.

Kui riik maksab laste vanuse ja arvu pealt ette nähtud lisapuhkuse päevade eest lapsevanemale 66 krooni, siis osa firmasid annab omal algatusel töötajale nende päevade eest täispalga.

AS-i Rapla Teed personalijuhi Katrin Kase sõnul võtavad tänu kompensatsioonile kõik alla 14-aastaste lastega töötajad lastepuhkuse päevad välja. Tema sõnul annavad tihti mujal töötavad emad lapsepäevad Rapla Teedes töötavatele isadele, sest isade kaudu on kasulikum lisapuhkus välja võtta. Lisapuhkuse päevad võetakse Kase sõnul välja kõige tihedamini suvepuhkuse või aastavahetuse vabade päevade pikenduseks, mõnikord aga lihtsalt kolmepäevase puhkusena.

Esimene september aga näiteks ettevõttes esimesse klassi minevate laste vanematele vaba ei ole. Kase sõnul sätivad lapsevanemad puhkuse ise nii, et saavad selle päeva vabaks.

Isapuhkus

Vuugihermeetikut tootev Krimelte OÜ oma töötajatele lisapuhkepäevi küll ei kompenseeri, kuid värsketele isadele makstakse lapse sünnijärgse kahenädalase isapuhkuse esimesel nädalal täispalka. Ka isapuhkuse päeva eest näeb riik ette 66-kroonise puhkusetasu.

Laste eest lisapuhkuse päevade väljavõtmine pole Krimeltes eriti populaarne. “Töötajad kasutavad neid päevi nii vähe, et vahel peab neile seda meelde tuletama,” ütles Krimelte personalijuht Õie Ojala. Seaduse järgi on soovitatav võtta küll need vabad päevad koos korralise puhkusega, kuid Ojala sõnul võtavad töötajad need tavaliselt välja eelkõige suvel. Suvise tootmisaja tõttu on töötajate korralised puhkused talvel.

Ka esimene september on esimesse klassi minejate vanematele vaba.

Metallmööblit tootva Jalaxi personalijuhi Ly Mazurtšaki sõnul ei ole lisapuhkuse päevade võtmine töötajate seas eriti levinud. Tema sõnul on vabade päevade võtmine lastega peredele üsna paindlikult paika pandud – nii võib lapsevanem võtta end töölt vabaks, et ajada tööpäeval pere asju. Jalaxis pole 1. september esimese klassi õpilaste vanematele vaba, kuid Mazurtšak peab seda heaks mõt-teks, mis väärib kaalumist.

Hansapanga meediasuhete juhi Kristina Tambergi sõnul ei kompenseerita ka neil lisapuhkuse päevi täiendavalt. Küll aga kehtib neil täiendav vanema-hüvitis, mis annab töötajale viimase põhipalga suurust sissetulekut ka lapse 15.–18. elukuuni ning kui töö lubab, pakutakse võimalust teha lapse kõrvalt osaajatööd.

Lapsevanemate täiendavatest puhkepäevadest on 1. september esimesse klassi minejate vanematele vaba.

Lisapuhkus

•• Täiendava lapsepuhkuse päevade arv sõltub laste vanusest.

•• Kuus kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust saab juhul, kui töötajal on vähemalt kolm alla 14-aastast last. Samuti siis, kui peres on alla kolmeaastane laps.

•• Ühe või kahe alla 14-aastase lapse eest saab kolm kalendri-päeva lisapuhkust.

•• Lapse kolmeaastaseks ning 14-aastaseks saamise aastal antakse vastavalt kuus või kolm päeva täiendavat lapsepuhkust, olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

•• Lisapuhkusepäevade eest saab töötaja 66 krooni.

Eve Jaakson

Pikalt muutumatuna püsinud palk võib töötaja panna teist töökohta otsima isegi siis, kui töötasu üle justkui nuriseda ei saa, ent töötaja ei tunne end enam väärtustatuna.

CV-Online’i turundusjuht Helen Hinno tõdes, et töökoha vahetusele hakatakse mõtlema siis, kui palgast äraelamiseks ei piisa või kui kaua muutumatuna püsinud palk tekitab töötajas tunde, et teda ei hinnata.

Samuti võib lahkumine mõttesse tulla siis, kui ettevõte kuulutab avalikkusele häid majandustulemusi, kuid töötajate palgatõusuks ei leita aastaid raha.

Motiveerida tuleb

Töötajate motiveerimisele peab tööandja Hinno kinnitusel pidevalt mõtlema. Kuidas kedagi veel paremini töötama stimuleerida, sõltub töötaja ametist ja isikust – kui lihttöölisele on palk pea ainus tõsiseltvõetav motivaator, siis juhtkonnas ei pruugi mõne tuhande kroonine palgatõus kellelgi eriliselt silmi särama panna.

Seega tuleb Hinno sõnul iga töötaja palk üle vaadata individuaalselt, töötasud jäägu konfidentsiaalseks, ent ettevõtte palgasüsteem olgu avalik ja üheselt mõistetav. «Mida arusaadavam on firma palgasüsteem, seda vähem tekib palkade pärast kadedust ja paksu verd,» osutas ta.

Need ajad on Hinno sõnul möödas, mil firmad kirjutasid igal aastal eelarvesse ühtlase palgatõusu, näiteks et kõigil ettevõtte töötajatel – koristajast tippjuhini – tõuseb palk tänavu viis protsenti.

Palgatõus viimases hädas

«Palgatõusule kuluv raha pannakse ikka eelarvesse sisse, kuid seda jaotatakse diferentseeritult sõltuvalt inimese tööpanusest, vajadusest teda motiveerida, üldisest palgatasemest selles valdkonnas jne,» selgitas ta.

Hinno märkis, et Eesti tööandja ei kipu palka tõstma ka siis, kui firmal läheb hästi. Pigem tõuseb palk alles siis, kui enam kuidagi ilma selleta ei saa – näiteks ähvardavad töötajad ettevõttest lahkuda. «Et uute inimeste leidmine ja väljakoolitamine läheb veel kallimaks, allutakse siis töötajate survele,» rääkis ta.

Ka Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE juhatuse liige, personalijuhtimise konsultant Riina Varts tõdes, et enamasti tõstetakse Eesti ettevõtetes palkasid viimases hädas, kui on oht heast töötajast ilma jääda. Samas märkis ta, et kuna mitmetes valdkondades on tekkinud tööjõupuudus, peavad seal tööandjad maksma, mida küsitakse.

Vartsi kinnitusel võib kaua samal tasemel püsinud palk töötaja firmast ära peletada, eriti olukorras, kui teistel palka tõstetakse ning pole tagasisidet, miks konkreetse inimese töötasu püsib ikka muutumatuna.

CV-Online’i palgatõusu-küsitlusest selgus, et pea veerandil ehk 24 protsendil vastanuist pole kunagi palka tõstetud. Hinno märkis, et seda ei saa siiski tõlgendada nii, nagu töötaks veerand eestlastest eelmisest sajandist pärit palgaga, sest vastanute hulgas on ka noori, kelle staaž veel väike. Samuti ei võta inimesed palgatõusuna seda, kui hakkavad rohkem palka saama teisele tööle siirdudes.

Õiglane palgatõus

Töötaja palka peaks tõstma, kui:

• töö sisu muutub või vastutus kasvab

• töö muutub keerukamaks

• töötaja oskused arenevad

• töötaja on omandanud uusi väärtuslikke teadmisi ja kogemusi

• ettevõttel läheb hästi

• selle ameti esindajad on tööturul väga nõutud

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kui minu tööraamatus on ettevõttes töötamise kohta ilma templita märge, kuna firmal tempel puudus, siis kas mul tekib pensioniaastate arvutamisel probleeme?

Kahjuks näeb sotsiaalministri 7. oktoobri 2004. a määrusega nr 112 kehtestatud “Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu hind” ette, et nii tööle võtmise kui ka töölepingu lõpetamise kanne tuleb tööraamatus kinnitada allkirja ja pitseriga.

Kuni 8. aprillini 2004 kehtinud tööraamatu täitmise kord ei nõudnud töölepingu sõlmimise kande pitseriga kinnitamist, üksnes töölepingu lõpetamisel tuli pitseriga kinnitada tööandja esindaja allkirja.

Pitsat peab tööandjal ainuüksi tööraamatu tarbeks olemas olema. Tuleks pärida sotsiaalministeeriumi ametnikelt, miks on kehtestatud selline kentsakas tööraamatu mitmekordse pitserdamise nõue.

Pensioniamet peab oma nõudmistes juhinduma õigus-aktidest, sealhulgas sotsiaalministri määrustest. Seega siis peavad töötamisajad olema tööraamatus enne 8. aprilli 2004 kinnitatud ühe, alates 22. oktoobrist 2004 aga kahe pitseriga.

Vahepealsel ajal tehtud kanded pitserit ei vajanud, sest siis ei kehtinud ükski kord, tuli juhinduda ainult töölepinguseadusest, mille järgi tööandja oli kohustatud pidama tööraamatut kõigi põhikohaga töötajate kohta.

Õnneks saab pensioniõiguslikku tööstaaži tõendada ka muude dokumentidega peale tööraamatu, eelkõige töölepinguga, millel ei pea pitserit olema. Töölepingud tuleks koduses arhiivis alles hoida.

•• Olen kuulnud, et lapseootel naisi ei või ka katseajal lahti lasta. Kas see vastab tõele?

Päris täpselt ei vasta. Katseajal võib töölepingu lõpetada mitmel seaduses näidatud alusel. Arvatavasti peab küsija silmas lepingu lõpetamist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Sel alusel võib tööandja raseda töölepingu lõpetada küll, kuid ainult tööinspektori nõusolekul. Ja loomulikult peab tööandja teadma, et naine ootab last.

Kui tööandja pole taotlusega tööinspektsiooni pöördunudki või on töölepingu kõnealusel põhjusel lõpetanud tööinspektori keelust hoolimata, võib lapseootel naine töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja sellest tulenevalt kas tööle ennistamist ja keskmist palka sunnitult puudumise aja eest või hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks on aega üks kuu.