Artiklid
- Üksikasjad
Triin Raestik
Kui tööandja maksab töötajale puhkuseraha välja hiljem, kui eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud päevade võrra.
Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam ütles, et kui töötajale on puhkusetasu üle kantud pärast puhkust, väidab tööandja sageli, et see on töötaja soov, kuna muidu on tal puhkuse lõppedes nii-öelda näpud põhjas ja palgapäev alles kaugel.
"See, kas töötajal ka tegelikult selline soov oli või mõjutas tööandja ise töötajat avaldust kirjutama (näiteks rahaliste raskuste tõttu), on raske öelda ning see ei oma ka seaduse silmis tähendust," märkis Siitam.
Ta kinnitas, et puhkuseseadus kohustab tööandjat maksma töötajale puhkuseraha hiljemalt kaks tööpäeva enne puhkuse algust kõigi puhkusel oleku päevade eest.
Seaduses on puhkusetasu kahes osas maksmise võimalus ainult teatud töötajatele ja sedagi kollektiivlepingus sätestatud tingimustel. Teiste töötajate jaoks ei näe seadus ette teisiti kokkuleppimise võimalust.
Siitam lisas, et tööandja peab silmas pidama, et puhkuseseadus näeb ette tööandja vastutuse puhkuseraha maksmisega viivitamise eest. Töötajal on õigus nõuda puhkuse pikendamist päevade võrra, millega viivitati talle puhkuseraha maksmisega.
Siitam palus ette kujutada olukorda, kus tööandja maksabki vastavalt töötaja soovile puhkuseraha alles puhkuse lõppedes. Ta nentis, et seaduse silmis on sel juhul tegemist puhkuseraha maksmise viivitamisega 28 päeva võrra. Selle võrra on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist. Loomulikult tuleb ka pikendatud puhkusepäevade eest maksta puhkuseraha.
"Töötaja soovile vastu tulles riskib tööandja sellega, et 28 päeva asemel on töötaja puhkusel 2 × 28 päeva ja tööandja maksab topelt puhkuseraha," rõhutas Siitam.
YIT Ehituse personalijuht Kärt Kirso kinnitas, et nemad järgivad selles küsimuses rangelt seadust. Tööandjal on kohustus puhkuseraha enne puhkust maksta ja nii ka tehakse. "Soodsamaid tingimusi, kui seaduses ette nähtud, saab muidugi töötajale kohaldada, aga ma ei saa täpselt aru kuidas puhkuserahadega viivitamine oleks töötajale parem," lausus Kirso.
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjanegi märkis, et seadusega sätestatud puhkusetasu maksmise ajast ei ole võimalik kinni pidada vaid juhul, kui töötaja ja tööandja lepivad kokku puhkuse kasutamises nii-öelda päevapealt.
Töövaidluste praktikas on selliseid juhtumeid esinenud. Tegemist on tavaliselt lühiajaliste puhkustega ning sel juhul vastab kokkulepe puhkusetasu maksmises näiteks lähimal palgapäeval eeldatavalt ka poolte tegelikule tahtele ja puhkuse kasutamise asjaoludele.
Karjane andis nõu, et üldiselt peaksid tööandjad seadusest kõrvalekalduvates tingimustes kokkulepete sõlmimisest hoiduma. Kui töötaja siiski mingil põhjusel ei soovi puhkusetasu enne puhkust kätte saada, tuleb temalt võtta selgesõnaline kirjalik avaldus. Vaidluse korral teeb avalduse vastavuse töötaja tegelikule tahtele kindlaks töövaidlusorgan. Kui töötaja on puhkusetasu maksmisega viivitamise vaidlustanud, võib suulise kokkuleppe tõendamine osutuda tööandjale keeruliseks.
Karjane lisas, et töötajate nõuded saada täiendavat tasulist puhkust esmalt määratud puhkuse tasu maksmisega viivitamise tõttu jäävad enamasti rahuldamata. "Puhkust saab pikendada selle kehtivuse ajal. Tavaliselt tuleb töötaja aga puhkuse lõppedes tööle ning kui puhkusetasu ei õnnestu ikka saada, teatab taas puhkusele jäämisest. Lõppenud puhkust pikendada võimalik ei ole," rääkis ta.
Heli Raidve Tööõigusabi jurist Heike Härma lausus teemat kommenteerides lakooniliselt, et puhkusetasu väljamaksmine on tööandja puhkuseseadusest tulenev lepinguline kohustus ja selle rikkumise korral on töötajal õigus TLS N 82 lg 1 alusel tööleping lõpetada või kasutada puhkuseseaduse N 24 lõikes 2 sätestatud õigust nõuda puhkuse pikendamist.
Seadus ei luba puhkusetasu maksmisega viivitada
Väljavõte puhkuseseadusest
N 24. Puhkusetasu maksmine
- Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
- Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
- Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse N 9 lõike 2 punktides 4 ja 5 ning N 10 lõikes 1 nimetatud töötajale maksta puhkusetasu kahes osas, kusjuures vähemalt pool puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Teine osa puhkusetasu makstakse välja kollektiivlepingus kokkulepitud ajal.
- Üksikasjad
Karin Vahtra
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Puhkuseseaduse kohaselt ei ole tööandjal õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.
Seega eeldab seadus, et töötaja puhkab puhkuste ajakavas märgitud ajal.
Samas võib puhkuse aeg nii poolte kokkuleppel kui ka pooltest sõltumatutel asjaoludel teatud juhtudel muutuda.
Takistuste korral viiakse puhkus üle teisele ajale
Kui üldjuhul võib puhkuse aega muuta ainult poolte kokkuleppel, siis puhkuseseadus sätestab loetelu puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest, mille tekkimisel tuleb puhkus viia üle muule ajale.
Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid enne puhkuse algust, viiakse puhkus üle poolte kokkuleppega määratud ajale.
Kui puhkuse kasutamist takistavad asjaolud tekkisid puhkuse ajal, antakse saamata jäänud puhkus vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist või viiakse poolte kokkuleppel üle muule ajale.
Kui tööandja vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist töötaja puhkust ei pikenda ja töötaja asub tööle, ei pruugi töötaja hiljem tööandja poolt pakutava puhkuseajaga nõustuda.
Sellisel juhul tekib töötajal õigus jääda puhkusele saamata jäänud puhkusepäevade ulatuses enda poolt valitud ajal, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.
Poolte kokkuleppel võib takistavate asjaolude ilmnemisel ka puhkuse katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda. Sel juhul tuleb arvestada, et kui kasutamata jäänud puhkuse üleviimise suhtes kokkulepet ei saavutata, on töötajal järjekordselt õigus jääda puhkusele kasutamata jäänud puhkusepäevade ulatuses, teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.
Viivitus annab õiguse lõpetada tööleping
Puhkusega seoses on oluline järgida seadusenõuet, mille kohaselt tuleb puhkusetasu maksta täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Nõude eiramisel võib töötaja nõuda puhkuse pikendamist maksmisega viivitatud aja võrra.
Praktikas on töötajad ekslikult esitanud puhkusetasu maksmisega viivitamise eest ka viiviste nõuded analoogselt saamata palgaga. Kuna seaduse kohaselt ei kuulu puhkusetasu palga mõiste alla, siis viiviseid antud juhul nõuda ei saa.
Töötaja saab nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra, teatades tööandjale oma soovist puhkuse ajal. Kui puhkus on lõppenud ja töötaja on tööle asunud, ei ole enam ka puhkust, mille pikendamist töötaja saaks nõuda.
Kuna puhkusetasu õigeaegne maksmine on tööandja seadusest tulenev kohustus töötaja ees, on Riigikohus (tsiviilasjas nr 3-2-1-1-05) leidnud, et puhkusetasu väljamaksmise kohustuse rikkumine võib olla ka oluliseks lepingutingimuste rikkumiseks. See aga annab töötajale õiguse lõpetada tööleping viiepäevase etteteatamisega töölepingu seaduse N 82 alusel (millega kaasneb ka rahaline hüvitis).
Puhkust võib edasi lükata takistavate asjaolude ilmnemisel
Puhkuse kasutamist takistavad asjaolud:
- töötaja ajutine töövõimetus
- rasedus- ja sünnituspuhkusel viibimine
- riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesannete täitmine
- osalemine seaduslikus streigis või töötajate esindamine kollektiivläbirääkimistel seadusega või kollektiivlepinguga ettenähtud korras
- õppepuhkusel viibimine
Kui takistavad asjaolud tekkisid:
- enne puhkuse algust - viiakse puhkus üle poolte kokkuleppega määratud ajale
- puhkuse ajal - antakse saamata jäänud puhkuseosa vahetult pärast takistavate asjaolude lõppemist või poolte kokkuleppel muul ajal
Allikas: Karin Vahtra
- Üksikasjad
Meeli Miidla-Vanatalu
Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
Töötaja koolitusele saatmisel peab tööandja hüvitama lisaks koolitusega seotud kuludele ka lähetusega seonduvad kulud.
Lähetuskulude hüvitamine on tööandjale kohustuslik juhul, kui koolitusele saatmine toimub tööandja initsiatiivil, selles osalemine on töötajale kohustuslik ja koolitusel osalemise aeg arvatakse tööaja hulka.
Töölähetusena käsitletavale koolitusele saatmine tuleb vormistada korraldusega. Tööandja korralduse alusel koolitusele minek on sisuliselt võrreldav tööülesande täitmisega, millega kaasnevate kulude hüvitamine on tööandjale kohustuslik.
Juhul, kui töötaja jätab eeltoodud tingimustele vastavale koolitusele minemata, on see tööandja korralduse täitmata jätmine ja tööandjal on õigus määrata selle eest distsiplinaarkaristus.
Kui koolitus juhtub toimuma töötaja puhkepäeval, tuleb talle anda kasutamata puhkepäev pärast koolituselt naasmist või maksta hüvitist rahas, lähtudes palgaseaduses sätestatust.
Tööandja ei pea tasuma töötaja koolitusele minekuga kaasnevaid kulutusi juhul, kui koolitusel osalemine on töötajale vabatahtlik ja töötajal on võimalik seda teha tööst vabal ajal ning sisuliselt on tööandja poolt pakutud võimalus koolitusel osalemiseks käsitletav boonusena.
Lisaks eeltoodule ei pea tööandja hüvitama töötaja koolitusega seonduvaid kulutusi juhul, kui koolitusel osalemise initsiatiiv tuleb töötajalt ja ta esitab tööandjale avalduse taseme-, tööalasel või vabahariduslikul koolitusel osalemiseks, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest.
Koolitusega seotud kulude hüvitamine tööandjale võimalikul puhul, kui töötaja soovib pärast koolituse läbimist töösuhet lõpetada, oleks mõistlik kokku leppida enne töötaja koolitusse saatmist koolituslepinguga.
Mida koolitusKorralduses ära märkida?
koolituskorralduses näidatavad andmed:
- kes koolitusse saadetakse
- koolituse toimumise koht ehk lähetuse sihtkoht
- koolituse toimumise aeg ja töölähetuse periood
- töölähetuse kestus päevades
- mis koolitusega on tegemist ehk töölähetuse eesmärk
- töötajale töölähetusse mineku eest makstav avanss
- tööandja poolt hüvitamisele kuuluvad summad, sh koolituse maksumus ja hüvitamisele kuuluvad lähetuskulud
Allikas: Meeli Miidla-Vanatalu
- Üksikasjad
Jaanika Topkin
TÜ Õigusinstituudi vilistlane
Kas noorel on õigus korralisele puhkusele ja puhkuserahale, kui ta käib kooli kõrvalt tööl (ei ole täiskohaga töötaja)?
Alaealistel on töösuhetes võrdsed õigused täisealistega.
Alaealisel on õigus saada tööaasta eest põhipuhkust kuni 35 kalendripäeva aastas. Osalise tööajaga töötajate põhipuhkus on sama pikk kui täistööajaga töötajatel.
Erinevalt täisealisest on alaealisel, sõltumata töötatud ajast, esimesel tööaastal õigus saada puhkust täies ulatuses, seega 35 kalendripäeva aastas. Tööandja on kohustatud puhkust andma alaealisele sobival ajal.
Puhkuse aja eest maksab tööandja alaealisele puhkusetasu päevatasu järgi täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
- Üksikasjad
Luule Käis
jurist
Millal võib puhkuseraha maksta töötajale kahes osas?
Puhkuseseaduse paragrahv 24 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale puhkusetasu täies ulatuses maksma (pangakontole üle kandma) hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Näiteks kui puhkus algab esmaspäeval, 4. septembril, peab töötaja saama kogu puhkusetasu hiljemalt neljapäeval, 31. augustil. See on üldreegel.
Erandina võib mõnele töötajakategooriale maksta puhkusetasu kahes osas (vähemalt pool eelviimasel tööpäeval, teine pool kollektiivlepingus kokkulepitud ajal). Kuid seda vaid tingimusel, et nii on ette nähtud kollektiivlepingus.
Erand puudutab töötajaid, kes saavad puhkuseseaduse paragrahv 9 lõige 2 punktide 4 ja 5 alusel pikendatud põhipuhkust.
Sellised on näiteks lasteasutuste, koolide, kutseõppeasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide juhid, pedagoogid, õppejõud ning teadustöötajad. Samuti raviasutuste, lastesanatooriumide ja täisealiste sotsiaalhoolekandeasutuste pedagoogid.
Erand käib ka nende töötajate kohta, kes puhkuseseaduse paragrahv 10 lõige 1 alusel saavad lisapuhkust allmaatöödel, tervistkahjustavatel töödel ning eriiseloomuga töödel töötamise eest.
Kui kollektiivlepingut ei ole või selles ei ole puhkusetasu kahes osas maksmist ette nähtud, tuleb ka eespool nimetatud pikendatud põhipuhkusega töötajatele puhkusetasu maksta (üle kanda) täies ulatuses ning eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.
Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata sellele, et kollektiivlepingus ei saa kokku leppida, et kogu puhkusetasu makstakse välja kunagi hiljem, näiteks järgmisel palgapäeval. Samuti ei saa seda teha poolte kokkuleppel.
Lehekülg 1528 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee