Alates jaanuarist 2007 on TSD põhivormile lisandunud alljärgnev kontrollküsimustik:
Küsimused seotud isikutega sooritatud tehingute ning nimetatud tehingutest tulenevate kohustuste kohta
a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?
b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?
c. Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid?
Nimetatud küsimustiku täitmine on maksumaksjale igal maksustamisperioodil kohustuslik. Kõigile nimetatud küsimustele vastamiseks tuleb õige vastusevariant, kas Jah või Ei märkida ristikesega X küsimuse taga olevasse kastikesse. Küsimustikule vastavad kõik vormi TSD täitvad residendist juriidilised isikud ja mitteresidendist juriidilised isikud, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht. Kui maksumaksjal ei ole maksustamisperioodil tehinguid ning kulude jagamise kokkuleppeid seotud isikutega, ei ole midagi ka dokumenteerida ning kõigi kolme kontrollküsimuse vastuseks tuleb märkida Ei.
Siirdehindade turuväärtuse leidmine ning turuväärtusest erinevate tehinguväärtuste maksustamise eesmärk on tuvastada ning maksustada kasumi varjatud kujul jaotamine.
Alates 01.01.2007 laienes isikute ring, kelle vahel toimuvatele tehingutele saab kohaldada siirdehindade turuväärtusest erinevate tehinguväärtuste maksustamist. Nimetatud sätteid kohaldatakse uuest aastast residendist juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tehingutele seotud isikutega, samuti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha tehingutele nimetatud mitteresidendiga seotud isikutega. Samad sätted laienevad ka: residendist juriidilise isiku tehingutele tema teistes riikides asuvate püsivate tegevuskohtadega ning mitteresidendist juriidilise isiku tehingutele tema Eestis asuva püsiva tegevuskohaga (tulumaksuseaduse § 50 lg 4, § 53 lg 46).
Juhime Teie tähelepanu, et juhul, kui siirdehind erineb turuväärtusest, lähtutakse maksustamisel turuhindadest ning tulumaksuga kuulub maksustamisele kas tulu, mille maksumaksja oleks saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikutega tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud isikud (tulumaksuseaduse § 50 lg 5).
a. Kas maksustamisperioodil on sooritatud tehinguid seotud isikutega?
Kui maksustamisperioodil on maksumaksja sooritanud tehinguid seotud isikutega (tulumaksuseaduse § 8), märgib ta küsimuse a vastuseks Jah ning seda ka juhul, kui tehingud on toimunud turuhinnas. Vormil TSD märgitud küsimustiku mõistes loetakse tehing toimunuks maksustamisperioodil, mil vara võõrandati, st omandiõigus läks ühelt seotud isikult üle teisele seotud isikule, teenuste puhul maksustamisperioodil, millal teenused osutati, mitte perioodil, mil tehti väljamakse, olenemata asjaolust, et maksustamise hetk on sarnane juriidilise isiku tavapärase tulumaksuga maksustamisega, ehk reeglina väljamakse tegemise aeg.
b. Kas maksukohustuslane on osaline seotud isikute vahelises kulude jaotuse kokkuleppes, millele laienevad kohustuslikud kulude jaotuse kokkulepete dokumenteerimise nõuded?
Küsimusele b märgitakse jaatav vastus igal maksustamisperioodil juhul, kui maksumaksjal on olemas kehtiv kulude jagamise kokkulepe seotud isikutega. 2007.a jõustuva rahandusministri määruse Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid (edaspidi määrus, RTL 2006,81,1506) § 17 lg 1 kohaselt on kulude jagamise kokkulepe seotud isikute vahel sõlmitud leping, millega jagatakse kokkuleppeosaliste vahel kulud ja riskid varade, teenuste või õiguste arendamisel, loomisel või omandamisel ning määratletakse poolte õigused kokkuleppe eseme suhtes. Määrusega sätestatakse kulude jagamise kokkuleppe põhimõtted ja dokumenteerimise nõuded. Kulude jagamise kokkulepe asendab teenuse osutamise olukorras, kus ühisel tegutsemisel otsustatakse kulud huvitatud osapoolte vahel jagada. Kuigi omandiõigus kokkuleppe objektile kuulub ühele isikule, võib õigus asjast kasu saada ning kohustus kulusid kanda olla kokkuleppe kohaselt mitmel isikul. Iga kokkuleppe osalise poolt kantavad kulud peavad olema samaväärsed samadel tingimustel sõltumatute ettevõtjate poolt kantud kuludega proportsionaalselt konkreetse kokkuleppe osalise teenitud või loodetava tuluga.
c. Kas maksukohustuslasele on kohustuslikud seotud isikute vaheliste tehingute detailsed dokumenteerimise reeglid?
Määruse § 18 lg-s 1 on nimetatud isikud, kellele ja olukorrad, millal kohaldatakse määruse §-s 18 sätestatud täiendavaid dokumenteerimise nõudeid seotud isikute vaheliste tehingute osas. Need on:
1) residendist krediidiasutus, kindlustusselts ning väärtpaberibörsil noteeritud äriühing;
2) äriühingud, kui tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik;
3) residendist äriühing, kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;
4) mitteresident, kes tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem.
Kõik punktides 1 kuni 4 nimetatud isikud vastavad TSD põhivormi küsimusele c jaatavalt igal maksustamisperioodil, mil on sooritatud tehinguid seotud isikutega ning küsimusele a on vastatud jaatavalt.
Detailne dokumentatsioon koosneb kahest osast:
- põhitoimik dokumentide kogum, mis sisaldab ühtlustatud teavet kõigi kontserni liikmete kohta
- riigiomased dokumendid dokumentide kogum, mis sisaldab teavet konkreetse maksumaksja poolt seotud isikutega tehtavate tehingute kohta.
Dokumentatsioonis sisalduv teave peab olema piisavalt põhjalik võimaldamaks maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal oli põhjust uskuda siirdehinna turuväärtusele vastavusse. Rahandusministeerium on dokumendinõuete kehtestamise aluseks võtnud Euroopa Liidu siirdehindadealase ühendatud foorumi (EU Joint Transfer Pricing Forum) 7. novembril 2005 Euroopa Komisjonile esitatud juhendmaterjali COM (2005) 543 Tegevusjuhend Euroopa Liidus asuvate sidusettevõtete siirdehindade dokumenteerimiseks.
Suurte äriühingute eristamisel väikestest ja keskmise suurusega äriühingutest lähtutakse Euroopa Komisjoni 2003. aasta 6. mai soovitusest 2003/361/EC (OJ 2003 L124 (lk 36-41), mille kohaselt loetakse väikesteks ja keskmise suurusega äriühinguteks äriühingud,
- kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega vähem kui 250 ning kelle majandusaasta käive koos seotud isikutega on vähem kui 50 miljonit eurot (ligikaudu 782, 3 miljonit Eesti krooni) või
- kelle konsolideeritud bilansimaht on väiksem kui 43 miljonit eurot (ligikaudu 672,8 miljonit Eesti krooni).
Eestis kasutatakse dokumenteerimisnõuete kohaldamiseks väikeste ning keskmise suurusega äriühingute eristamiseks suurtest äriühingutest kõiki kolme nimetatud kriteeriumi eraldi ning piisab juba ühe kriteeriumi ületamisest, et äriühingul tekiks suurtele äriühingutele kohustuslik dokumenteerimise kohustus.
