Lauri Linnamäe
Ehkki statistika järgi ületas keskmine palk sügisel 9000 krooni piiri, teenib umbes pool eestimaalastest veel praegugi puhastulu vähem kui 5500 krooni kuus, selgub värskest uuringust.
Statistikaameti avaldatud palgauuring lubab üsna kindlalt väita, et ehkki keskmine palk juba läheneb maagilisena näivale 10 000-le, on niinimetatud mediaanpalk, millest suurema ja väiksema palga teenijad jagunevad täpselt pooleks, umbes 7300 krooni.
Kui maksud maha arvata, jääb sellest töötajale kätte viis ja pool tuhat krooni, mis kattub enam-vähem kahelapselise pere vaesuspiiriga.
Sama uurimuse järgi teenib umbes kaks kolmandikku palgasaajaist alla keskmise palga.
«Keskmine palk kui näitaja on olnud kõva kriitika all ja sellel on tõesti omad suured puudused,» tunnistas statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. Ta viitas, et keskmise järgi arvutatakse teatavasti ka paljude ametikohtade palgad.
Uuriti esimest korda
Mediaanpalk iseloomustab reatöötaja majanduslikku olukorda paremini kui keskmine palk, kuna viimase paisutavad üles vähesed ülisuure palga teenijad. Statistikaamet avaldas eile mediaanpalga uuringu esmakordselt, kuna mediaanpalka arvutada on märksa töömahukam kui tavapärast keskmist palka.
Statistikaamet arvutas välja eelmise aasta oktoobri mediaanpalga, mis jääb keskmisele palgale viiendiku võrra alla.
Sama suhte järgi võibki statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma kinnitusel teha oletusi ka tänavuste näitajate kohta. «See suhtarv väga kiiresti ei muutu, selleks peaks tööturul toimuma suuri muutusi,» selgitas Kusma. Tema sõnul võib arvata, et tänavu jääb mediaan- ja keskmise palga erinevus 1925 protsendi vahele.
Et tänavu oli kolmanda kvartali keskmine palk pisut alla 9100 krooni, võib mediaanpalga suuruseks hinnata umbes 7300 krooni. Tegemist pole siiski statistikaameti hinnanguga, vaid Postimehe arvutusega.
Sama arvutuse järgi võib kõige väiksemat palka saava kalapüügisektori mediaanpalga suuruseks hinnata veidi rohkem kui 4000 krooni. Hotelli- ja restoranitöötajate puhul on see näitaja umbes 4500 krooni.
Samas on töötleva tööstuse sektoris mediaanpalk suurusjärgus 10 700 krooni, mis ületab sektori keskmist palka
1900 krooni võrra. See näitab, et tööstussektoris on madala palgaga töötajaid väga vähe.
Eelmise aasta oktoobri andmete põhjal oli suurim erinevus mediaan- ja keskmise palga vahel kinnisvara, rentimise ja äritegevuse alal, kus vahe oli koguni 34 protsenti, selgus statistikaameti kogumikust. Väikseim erinevus oli metsamajanduses: kaheksa protsenti. Mulluse oktoobri statistika järgi teenis 60 protsenti töötajaist alla keskmise palga.
Täis- ja osalise tööajaga töötajate keskmine brutotunnitasu oli mullu oktoobris 48 krooni, kuid mediaantunnitasu 37,75 krooni. Vaid kolmandikul töötajaist ulatus tunnitasu üle keskmise.
Naised teenivad vähem
Sama uuring näitas ka, et naised teenisid mullu meestest veerandi võrra madalamat tunnitasu.
Meeste keskmine brutotunnitasu oli 55,3 ja naistel 41,2 krooni. Suurim palgalõhe oli finantsvahenduses, kus vaid iga neljas töötaja on meessoost, kuid nende keskmine palk ületab naistöötajate keskmist palka 46 protsendi võrra.
Suurim mediaanpalk oli mullu oktoobris Harjumaal, kus brutotunnitasu oli 42,9 krooni, mis jäi keskmisele tunnipalgale alla 12,1 krooni võrra. Väikseimad olid tunnitasud Ida-Viru ja Jõgeva maakonnas, mõlemas 29,8 krooni.
