Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

Tööandja väidab, et töölähetusse mineku sõidutunnid ei kuulu tööaja sisse ja seega ka tasustamisele. Kuidas on see küsimus tööõiguses reguleeritud?
Samuti tekivad seoses sõidutundidega ületunnid. Kuidas tasustatakse sellisel moel tekkinud ületunde?

Ehkki tööseadustes otsesõnu ei öelda, et tööaja hulka kuuluvad ka töölähetusse mineku tunnid, tuleneb see tööaja mõistest. Töö- ja puhkeaja seaduse kohaselt on tööaeg see aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Töölähetusse sõit on tööandja korraldusel, see on töötaja tööülesanne. Järelikult peab see olema tööaeg. Kui lähetusse sõidu tõttu ületatakse päeva või arvestusperioodi tööajanormi, tekib ületunnitöö, mis hüvitatakse poolte kokkuleppel kas lisatasu või vaba ajaga. Ületunnitöö eest makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% töötaja tunnipalga määrast.

Sõlmisin tööandjaga lepingu, mis kehtib septembrist 2006 kuni 30. juulini 2007. Leping sisaldas ka neljakuulist katseaega. Mul oli selle katseaja jooksul vaja ära sõita ja kirjutasin ka avalduse palgata puhkuse kohta. Tagasi tulles mul töökohta enam polnud. Kas tööandjal oli õigus mind tagaselja vallandada?

Palgata puhkuse avalduse esitamine ei anna veel töötajale õigust töölt ära jääda. Tulnuks veenduda, kas tööandja oli sellega nõus, sest seaduse järgi antakse palgata puhkust üldjuhul poolte kokkuleppel. Ainult gümnaasiumi riigieksamite ja kutse- või kõrgkooli sisseastumiseksamite ajaks on tööandja kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust. Seda peab tegema ka juhul, kui sellise kohustuse näeb ette õigusakt, kollektiiv- või tööleping või kui töötajal on alla 14-aastane laps. Viimasel juhul antakse täiendavat palgata lapsehoolduspuhkust kuni 14 kalendripäeva poolte kokkuleppega määratud ajal.

Kui küsija ilma tööandja loata ise endale puhkust võttis, oli tõenäoliselt tegemist tööluusiga ehk töötaja enda töökohustuste rikkumisega ning tööandjal oli õigus tööleping ühepoolselt lõpetada. Katseaeg asja ei muuda.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2007

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Märtsi algusest jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused nõuavad tööandjalt senisest suuremat pingutust ohutu töökeskkonna tagamiseks. Samuti ei loeta enam tööõnnetuseks töökeskkonnast sõltumatut terviseseisundi halvenemist.

Eurodirektiivide nõuetest lähtuvalt peab tööandja keskenduma ennetustegevusele, milleks on terviseriskide vältimine või vähendamine ettevõtte töö kõikides etappides.

Näiteks tuleb edendada töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu, teatas tööinspektsioon. Tööandjale ei panda küll otseseid kohustusi töökeskkonna parandamiseks, vaid sätestatakse ennetava tegevuse põhimõtted.

«Seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja,» teatas inspektsioon.

Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtumit, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumatult.

Samuti täpsustati arsti poolt raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teatamise korda. Tööandja vabanes tööõnnetuse raporti haigekassale esitamise kohustusest, sest vajalikud andmed õnnetuse kohta saab edaspidi tööinspektsiooni andmebaasist.

Seadusega täpsustati ka tööinspektori õigusi ja kohustusi tööõnnetuse uurimisel. Inspektorile anti õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.

Lähtuvalt ILO 155 konventsiooni 2002. aasta protokollist antakse õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi määratlused. Uudsena kohustatakse tööandjat registreerima ka kõik nn «peaaegu pidi toimuma» juhtumid, kus avarii või juhtum asjaolude teisiti olles oleks võinud viia tööõnnetuseni.

Seadusega on täpsustatud ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist ja vastutust olukorras, kus töökohal tegutseb vähemalt kahe tööandja töötajad. Üldjuhul on töid korraldava tööandja kohustus teavitada oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat. Viimase kohustust on teavitada sellest oma töötajaid.

Samuti täpsustati asjaolusid, mille puhul peab tööandja uuendama riskianalüüsi. Näiteks kohustatakse tööandjat teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning nende vältimise abinõudest.

Tööandjate ettepanekul pikendati töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindajast liikmete volitused kahelt kuni neljale aastale.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 märts 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Ingrid Tomson-Kärner
Tartu Ülikooli õigusinstituudi magistrant

Kas alaealist töötajat võib koondada?

Tööandjal on õigus töötaja koondada töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad konkreetse töötaja töö lõppemise.

Alaealise koondamine on lubatud tööinspektori nõusolekul. Enne koondamist on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimalusel teist tööd. Koondamisest tuleb ette teatada vähemalt 2 kuud. Koondamisteade peab olema kirjalik ja sisaldama ka põhjendust koondamise vajalikkusest. Välja tuleb maksta koondamishüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 märts 2007

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Seaduse muutmise eesmärk oli täpsustada ja täiendada 1999. aastal kehtestatud seadust. Muudatuse ettevalmistamisel arvestati Euroopa Komisjoni, Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee, Eesti Haigekassa, Tööinspektsiooni ning Töökeskkonna Nõukoja liikmete ettepanekuid samuti ILO juhendmaterjale ja ILO töötervishoiu ja tööohutuse konventsiooni nr 155 2002. aasta protokolli materjale. Eelnõu töötas
välja sotsiaalministeerium.

1.märtsil jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused nõuavad tööandjalt veelgi suuremat tähelepanu pööramist ja meetmete rakendamist ohutu töökeskkonna tagamisele.

Seaduse muutmisega on osade sätete järgimine praktikas tehtud lihtsamaks, osade sätetega on välditud nõuete dubleerimist seaduses alamaktide nõuetega, osade muudatustega viiakse seadusesse seni viimata töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiivi 89/391/EMÜ nõuded.
Seni dubleeritult seaduses ja määruses „Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ olnud olulised töökoha ohutust sätestavad nõuded antakse ainult seaduses kui põhilises õigusaktis. Sellega seoses asendub ka mainitud määrus edaspidi uuega.

EL raamdirektiivi 89/391/EMÜ nõudeid silmas pidades on töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööandja ennetustegevus, milleks on meetmete kavandamise ja rakendamisega vältida või vähendada terviseriske ettevõtte töö kõikides etappides, edendades töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu. Oma sisult ei panda tööandjale otseseid kohustusi töökeskkonna parandamisel, vaid sätestatakse ennetava tegevuse põhimõtted. Seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja.

Täpsustati asjaolusid, mille puhul peab tööandja uuendama riskianalüüsi.
Kohustatakse tööandjat teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning nende vältimise abinõudest.

Tööandjate ettepanekul pikendati töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindajast liikmete volitused kahelt kuni neljale aastale.

Lähtuvalt ILO 155 konventsiooni 2002. a protokollist antakse õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi määratlused.
Uudsena kohustatakse tööandjat registreerima ka kõik nn „peaaegu pidi toimuma“ juhtumid – kus mingi avarii või juhtum asjaolude teisiti olles oleks võinud viia tööõnnetuseni.

Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtumit, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumatult.

Täpsustati arsti poolt raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teatamise korda. Tööandja vabanes tööõnnetuse raporti Haigekassale esitamise kohustusest, kes nüüd saab vajalikud andmed õnnetuse kohta Tööinspektsiooni andmebaasist.

Täpsustati ka tööinspektori õigusi ja kohustusi tööõnnetuse uurimisel. Inspektorile anti õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.

Täpsustatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist ja vastutust olukorras, kus töökohal tegutseb vähemalt kahe tööandja töötajad. Üldjuhul on töid korraldava tööandja kohustus teavitada oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat. Viimase kohustust on teavitada sellest oma töötajaid.

Tõnu Vare,
Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik