Üksikasjad

Avaldatud: 12 veebruar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Töövõtulepingut ei pea täitma töövõtja isiklikult, kui lepingus ei ole sellekohast sätet.

Tööandjad, kes sõlmivad töötajaga töölepingulise suhte varjamiseks töövõtulepingu, ei anna endale aru, et töövõtulepingut ei pea teine pool isiklikult täitma, ütles jurist Helve Toomla.

Tegija määratle eraldi

"Kui lepingus ei ole täitja suhtes piirangut seatud, siis võib töövõtja anda töö tegemise edasi, tulemuse eest vastutab ta aga ise," selgitas Toomla.

Kui töö- ja käsunduslepingut täidab töö- või käsundivõtja isiklikult. Kuid nii nagu ei ole alluvusvahekorda töövõtulepingu korral, ei ole alluvust ka käsunduslepingu puhul.

Käsunduslepingus on eesmärk, kuid juhiseid selle täitmiseks ega alluvussuhet tööprotsessis ei ole.

"Kui töö tegemise protsessis esineb alluvuse ja kontrolli suhe, siis on leping valesti vormistatud," ütles Toomla. Sellisel juhul on tegu töölepinguga ja selle saab vaidlustada.

Eeldatakse töölepingut

Vaidluse korral loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu.

"Seda hindab kohus või töövaidluskomisjon ja kui nemad pole veendunud, et sõlmiti mingi muu lepingu, siis loetakse see töölepinguks," märkis Toomla.

Töövaidluskomisjonides tuleb aeg-ajalt ikka ette vaidlusi lepingu olemuse üle, ütles Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esimees Raili Karjane. Sellisel juhul vaatab töövaidluskomisjon, kas tegu oli vabade partnerite suhtega või oli töötaja tööandja kontrollile allutatud.

"Tööandja on juba hakanud aru saama, et paber enam ei loe, suhe võib olla ka ilma paberita, tähtis on sisu," märkis Karjane.

Seadus lubab töövõtu- ja käsunduslepingut sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, tööleping peab olema kirjalik, välja arvatud kuni kahenädalase töösuhte korral.

Suulise lepingu alusel tasu maksmiseks tuleb firmajuhil vormistada käskkiri, ütles Toomla.

Maksustamine ei erine

Kõigi töölepingute eest makstavat tasu maksustatakse sarnaselt tulu- ja sotsiaalmaksuga, selgitas Ernst ja Youngi vanemmaksukonsultant Ranno Tingas. Kui töövõtjaks on äriühing, siis lisandub tasule sotsiaal- ja tulumaksu asemel käibemaks.

Töö tegemiseks võib sõlmida erinevad lepingud
lepingute põhipunktid

Tööleping
* Suunatud protsessile
* Alluvusvahekord
* Töö riskid tööandjal
* Alati tasuline, alampalk määratud riigi poolt
* Töötaja täidab isiklikult
* Kohustuslikud tingimused seadusega määratud
* Üldjuhul tähtajatu

Töövõtuleping
* Suunatud tulemusele
* Alluvusvahekorda pole
* Riskide eest vastutab töövõtja
* Tasuline, alammäära pole
* Töövõtja ei pea isiklikult täitma
* Kohustuslikke tingimusi seadus ei määra
* Üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu

Käsundusleping
* Suunatud käsundiandja kasu saamisele
* Alluvusvahekorda pole
* Riskide eest vastutab käsundisaaja
* Tasuline, kuid võib olla ka tasuta
* Käsundisaaja täidab isiklikult, võib kasutada abi
* Kohustuslikke tingimusi seadus ei määra
* Üldjuhul tähtajaline, võib olla ka tähtajatu

Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Liis Plakk

Kui töötaja elukoht Eestis säilib, peab tulud deklareerima ka siis, kui välismaal viibiti üle 183 päeva.

Eesti elanikud peavad Eestis deklareerima nii Eestis kui ka välismaal saadud tulud. Et eri riikides teenitud tulusid ei maksustataks topelt, lähtutakse maksustamisel riigisisestest topeltmaksustamise vältimise sätetest ning riikidevahelistest topeltmaksustamise vältimise lepingutest. Välisriigi tulud deklareeritakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lisalehel “Välismaalt saadud tulu”.

Eesti elanikud (residendid) peavad deklareerima välisriigis saadud tulu, nt palgatulu, rendi- või üüritulu, litsentsitasu, kasu vara võõrandamisest jm, tabelis 8.1.

Vajalik tõendamine

Välisriigis juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse osas, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksust, tuleb Eestis välisriigi tulult juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem. Välisriigis tasutud tulumaksu saab arvesse võtta vaid tulumaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.

Füüsiline isik peab deklareerima kogu maailmas teenitud tulud ja tasuma juurdemääratud maksud Eestis ka siis, kui ta viibib Eestist väljaspool kauem kui 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul, kuid tema elukoht Eestis säilib. Tulumaksuga maksustamise mõttes on isiku elukoht või tegelik Eestis viibimine (seega isiklikud ja majanduslikud sidemed riigiga) tema kodakondsusest määravamad.

Kuigi välisriigist saadud maksustatud palgatulult ning dividendilt Eestis tulumaksu enam tasuma ei pea, tuleb need siiski deklareerida tuludeklaratsiooni välismaalt saadud tulu vormi tabelis 8.8.

Tulumaksuvaba
Tulumaksu maksmine välismaal peab olema tõestatud

•• Välisriigis töötamise eest saadud tulud, võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest saadud tasud ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasud on Eestis tulumaksuvabad, kui:

isik viibis töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul,

palgatulu ja tasud olid välisriigis maksustatud (ka siis, kui maksu lõppsummaks jäi 0 krooni),

maksustamine on dokumentaalselt tõendatud.

•• Välisriigist saadud dividend, kui dividendi maksmise aluseks olevalt kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni peetud.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Mida teha, kui lõunapausil tekib vastupandamatu soov tukastada?

Annika Küüdorf, Viruplatsi Arstikeskuse töötervishoiuarst:

Pärast söömist tekib füsioloogiliselt ärkveloleku keskuse aktiivsuse langus. Inimene muutub uniseks ja tahaks tukastada. Juba 20-minutiline uinak kosutab inimest tublisti ja taastab töövõime.

Ma pole kuulnud, et ettevõtetes tukastamist praktiseeritakse. Samas on meil määrus rasedatele ja rinnaga toitvatele töötajatele, kellele peab võimaldama töökeskkonnas privaatsetes tingimustes lamamisvõimaluse. Rasedatel võib tukastamise soovi ette tulla küll ja neil on ka selleks õigus, kui nende tervislik seisund tööajal vajab rohkem puhkust.

Teiste töötajate kohta pole praegu määrust ega muud õigusakti, mis lubaks tööajal magada. Loomulikult võib tööandja oma ettevõttes teha sisekorraeeskirja, kus määrab töö- ja puhkeaja pikkuse. Kuid puhkeaeg – lõuna jm – ei lähe tööaja sisse, ainult lühikesed puhkepausid (kuni 15 minutit) loetakse tööaja sisse.

Kui inimesel on tekkinud tõsine probleem, et päeval on unine ja uimane ning see tunne segab töötamist, siis on vaja tervist uurida, et probleemi põhjusele jälile saada.

Kuna iga inimene on pärast lõunasööki unisem, ei tasu lõunasöögijärgsesse perioodi võtta selliseid töökohustusi, kus on vaja teha väga olulisi otsuseid, ning mis suurt keskendumist ja tähelepanu nõuavad.

Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt tõendeid, kui on küsitud vaba päev kas arsti või ametniku juurde minemiseks?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Õigusakt ei tunne mõistet «vaba päev». Teatud juhtudel näeb seadus ette töötajale tööaja hulka arvatava vaba aja andmise – rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks ning töötajale alla 1,5-aastase lapse toitmiseks.

Kui tööandja võimaldab töötajale vaba päeva muudel juhtudel, kas arsti juures käimiseks või muul põhjusel isiklike asjade ajamiseks, võib see toimuda poolte kokkuleppel. Sõltuvalt kokkuleppest säilitatakse vaba päeva eest töötasu.

Seadus ei näe ette tööandja õigust nõuda töötajalt tõendit vaba päeva kasutamise kohta. Seadus on eeldanud, et vaba päeva kasutatakse selleks, milleks seda soovitakse.

Vajadus tõendit nõuda tekib ilmselt siis, kui tööandjal pole töötajaga usalduslikku suhet. Samas aga tuleks tõendi nõudmist lugeda põhjendatuks, kui tööandjal on põhjust kahelda või ta tahab kindel olla, et töötaja kasutab vaba päeva selleks, milleks seda palus.

Üksikasjad

Avaldatud: 06 veebruar 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Kas tööandja võib töölepingusse kirjutada netopalga? Meie firmas toimitakse nii, nüüd aga alanes tulumaks, mistõttu peaks tööandja netopalka tõstma. Seda aga tehtud ei ole. Kas selline käitumine on seaduslik? Tööandja lepingut muutma ei soostu, seda põhjendusega, et kõik lepingud on nii vormistatud ja ka allkirjastatud. Mida ette võtta? Kui tõstetakse maksuvaba miinimumi või alandatakse tulumaksu, kaotavad ju töötajad.

Töölepingus peab palga näitama brutopalgana, see tähendab summana, millest maksud on maha arvamata. Seda nõuab palgaseadus juba alates 2005. aasta juunist.

Töölepingu seaduse kohaselt on töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks seaduses ette nähtust halvemad, kehtetud. Kui pooled ei lepi uutes tingimustes kokku, kohaldatakse kehtetute tingimuste asemel seadust. Seega võib küsija nõuda aasta algusest alates üheprotsendist palgatõusu, kuna just selle võrra vähenes tulumaksu määr.

Tööandja peale, kes jätkab netopalga maksmist endises suuruses, võib kaevata kõigepealt tööinspektorile, tema saab teha ettekirjutuse töölepingu seadusega vastavusse viimiseks. Tööinspektor ei saa aga töötajale palka välja nõuda. Et oma palgaosa kätte saada, tuleb nõue esitada töövaidluskomisjoni või kohtusse. Samas võib muidugi nõuda ka ebaseadusliku töölepingutingimuse kehtetuks tunnistamist ja seaduslikuga asendamist.

•• Kui pikaks ajaks võib kokkuleppel tööandjaga võtta palgata puhkust, ilma et see katkestaks tööstaaži? Kui palju peab palgata puhkuse ajal tööandja maksma riigile tulu- ja sotsiaalmaksu?

Palgata puhkuse kestust seadus ei piira, pooled võivad selles nii kauaks kokku leppida kui vajalikuks peavad.

Töötaja soovil antud palgata puhkuse aega ei arvata tema puhkuseõigust andvasse tööaastasse, kuid see aeg läheb sama tööandja juures arvestatava pideva tööstaaži hulka, tööstaaž ei katke. Maksuküsimustes soovitan konsulteerida maksu- ja tolliameti spetsialistidega.