Merike Lees
Töötaja peab tegema endale selgeks, kas talle on oluline tööandjalt palka saada või õppida.
"Me oleme teinud selgeks, et päevane õpe ei tule kõne alla," sõnas DHLi Balti personalijuht Ava Kareda. "Inimene ei saa panna tööandjat fakti ette, et ta läheb nüüd kooli. Ta peab ikka mõtlema, kes talle palka maksab."
Teisest küljest soosib ja koguni toetab DHL töötajate akadeemilist õhtust või kaugõpet rahaliselt. Kui töötaja õpitav eriala langeb kokku DHLi äriliste vajadustega, hüvitab tööandja neile 25 protsenti semestri õppemaksust. Selle summa pealt makstakse ka riigile erisoodustusmaksu.
Eelistatud on firma tegevusega seotud koolitus
DHLi töötajad õpivad nii EBSis, Nordis, TTÜs, Eesti Ameerika Ärikolledis kui ka Tehnikakõrgkoolis, kus õppemaks erineb suures ulatuses.
Tööandja eelistatud valdkonnad on logistika, rahandus, ärijuhtimine ja personalitöö kallakuga psühholoogia. Inimene, kes sisekujundust õpib, kompensatsiooni ei saa.
Kareda hinnangul õpib DHLis laias laastus 10 protsenti personalist. Õppekompensatsioon koos erisoodustusmaksuga ulatub poole miljoni kroonini aastas.
Bally-s kasiino personalijuhi Jelena Selega sõnul ei ole klienditeenindajatel võimalust töö ajast loengutel käia, nemad saavad koolis käia vabadel päevadel. Kontoriinimeste töö on aga paindlik ja nemad võivad vajadusel ära käia. "Tööaega me ei jälgi, peaasi, et tööülesanded on täidetud," selgitas Selega.
Osaliselt ööpäev läbi töötava plastitehase Bladhs Eesti ASi sekretär-personalijuhi Kätlin Käärti sõnul on tootmisfirmas võimalik aeg-ajalt leida sellist tööd, mis kellaajaliselt sobib.
Kooli- ja tööaega saab kombineerida
Kuna on ööpäev läbi tehtavaid töid pereinimene hea meelega teha ei eelista, tekib õppuritel võimalus päevasel ajal käia koolis ja töötada õhtupoole.
"Paljuski oleneb see töö iseloomust, tulemusest ning võimalustest, pelgalt tööaega tänapäeval ehk enam siiski ei vaadata," selgitas Käärt. Telefonivalves inimest ei saa töö ajast ära lubada, kuid andmesisestaja saab oma tööd teha ka õhtusel ajal, peaasi, et hommikuks info arvutis oleks.
"Inimest motiveerib see, et ta saab oma ajakasutust ise planeerida," leidis Käärt. "Andmesisestajal, kelle töö on päevasel ajal suhteliselt hakitud, võib kuluda töö tegemiseks päevasel tööajal pool päeva, samas aga õhtul võib ta selle töö ära teha paari tunniga."
Käärt ei arva, et tegu oleks andmesisestaja alakoormusega, mida on väga raske tõestada. Töötades ise samuti kahel ametikohal, teab ta, kuidas pooletunnine töölõik võib venida päeva pikkuseks.
Bladhsis on ka negatiivne näide, kus töötaja oligi n‑ö igavene üliõpilane: ta õppis ülikoolis, võttis lisakoolitusi ja kursusi, mis aga ei andnud tööle lisaväärtust, vaid tema puhkused ja õpihimu hakkasid hoopis segama tööd ja muutusid koormavaks kolleegidele. Kuna huvi õppimise vastu oli suurem kui töötamise vastu, siis inimene loobus tööst.