Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Tanel Raig

Ligi 20 protsenti töötajatest soovib aasta alguses paika pandud puhkusegraafikus teha muudatusi.

Aastaid OÜs Viimsi Valdused majahoidjana töötanud ukrainlanna Zinaida Oleks otsustas esmakordselt Ukraina kombe kohaselt külastada pärast ülestõusmispühasid esivanemate haudasid sünnimaal. Otsus tuli ootamatult ja juhilt oli vaja küsida kahenädalast planeerimata puhkust.

Äripäev küsitles personalijuhte ja umbes 20st vastanust väitis lõviosa, et peavad aasta jooksul ümber tegema ligi viiendiku jaanuari lõpus koostatud puhkusegraafikust. "Pakun, et umbes 20% meie töötajatest muudab oma esialgset puhkuseplaani, tingituna kas siis eraelulistest või tööalastest põhjustest," räägib OÜ Linxtelecom Estonia arveldusspetsialist Marge Arro. Tema väidet toetab ASi Ekseko juhiabi Ülle Haukanõmm, kes ütleb, et ettevõtte 165 töötajast soovib iga aasta umbes 30 graafikuvälist puhkust.

Töötajatele tullakse vastu

Viimsi Valduste haldusjuht Sulev Jaanus maksab palka 54 töötajale. Nende hulgas on koristajaid, kelle sünnimaa on Ukraina, Valgevene või Venemaa. Tihti paluvad nad muuta puhkusegraafikut seoses suguvõsas toimuvaga (matus, pärimine, pulmad) või võimalusega kasutada odavamaid sõiduvõimalusi (hinnakampaaniad, odavlennud). "Sellistel juhtudel tuleme neile alati vastu, kuna olukord ei kannata ootamist," räägib Jaanus. Ta palub töötajal asendajaga kokku leppida ning ootab neid puhkuseavaldust kirjutama ja asenduslepingut sõlmima.

Asendaja leiab tööandja

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami väitel päris nii puhkuse asendamine toimuma siiski ei peaks. Tema sõnul ei saa nõustuda tingimusega, kus töötaja peab erakorralisele puhkusele pääsemiseks ise endale asendaja leidma. "Töökorralduse muutmise kohustus on tööandjal," leiab Siitam.

Nii toimubki pikemaajaliste puhkusemuudatuste organiseerimine Abakhan Fabrics Eesti ASis. Sealne haldusjuht Liina Endrekson räägib juhusest, kus töötaja soovis pikemat palgata puhkust ja ta pidi tööle võtma asendustöötaja.

Kaks päeva enne sünnimaale ärasõitu on Zinaida Oleks tagasihoidlikult õnnelik. Ta ütleb, et tema ülemus on tore, võimaldas tal niimoodi ootamatult puhkusele minna. Asendaja leidmisega tal probleeme ei olnud - tema mees töötab samas ettevõttes majahoidjana. Ka ülemus on rahul: "Tulles töötajale vastu, saad teinekord ilma lisatasuta paluda täita mõnda lisaülesannet - kevadkoristus, eritööd ja nii edasi," nendib Jaanus.

Kommentaar

Kadri Agarmaa
International Language Services OÜ juhatuse liige

Meil oli kord suuri probleeme töötajaga, kes õppis ülikoolis kaugõppes.

Eelnevalt kokkulepitud paaripäevasest õppepuhkusest sai tihti terve nädal, sest töötav üliõpilane helistas päevakaupa hommikuti oma kolleegile (mitte tööandjale) ja teatas oma otsusest (mitte soovist) õppepuhkust pikendada.

Loomulikult tekitas see töökaaslastele probleeme, kuna teadmishimulise kolleegi töö tuli nendel ära teha. Kuna kolleegid olid kenad inimesed, siis skandaali nad sellest ei tekitanud, kuigi olid äärmiselt ärritunud.

Siit saime ehk ka väikse õppetunni: puhkuse andmisest graafikuvälisel ajal tuleks võimaluse korral siiski pigem hoiduda, kuna see häirib paratamatult kolleegide normaalset töörütmi.
tasub teada

* Töötaja puhkuse aeg on kindlaks määratud aasta alguses koostatud puhkuste ajakavaga.
* Puhkuseseadus sätestab, et puhkuste ajakava muudetakse poolte kokkuleppel, kuid ei täpsusta, kuidas seda teha.
* Et puhkuste ajakava muutmise protseduur oleks töötajale selge, tuleb see töösisekorraeeskirjas kindlaks määrata.
* Puhkuste ajakava muutmise olulisim tingimus on muudatuse soovist ette teatada.
* Etteteatamisaeg peab olema mõistlik ehk võimaldama teisel poolel piisava aja jooksul otsustada ja vajadusel teha muutusi töökorralduses. Puhkuseseadus on teatud juhtudel ette näinud töötajapoolse puhkusele minekust etteteatamise vähemalt kümme päeva. Kui pikem etteteatamine ei ole põhjendatud, võikski sellise tähtaja ette näha.
* Soovist muuta puhkuseaega peaks kindlasti teisele poolele kirjalikult teatama.

Allikas: Niina Siitam, tööinspektsioon

Üksikasjad

Avaldatud: 04 april 2007

• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS
• Pensionikeskus

Möödunud aasta lõpuni oli võimalik kogumispensioni II samba osakuid pärida vaid osakutena, alates käesolevast aastast tehakse pensioni II samba osakute pärimisel ka rahalisi väljamakseid. Alates 1. jaanuarist on tehtud väljamakseid 380-le inimesele, keskmine väljamakse suurus on olnud 9 000 EEK.

Pärimise korral võib päritud osakud kanda oma pensionikontole või rahas välja võtta, võimalik on ka päritud osakutest ühe osa kandmine pärija pensionikontole ning teise osa väljavõtmine rahas. Samas tasub meeles pidada, et osakute rahas väljavõtmisel peetakse väljamakse summalt kinni tulumaks.

“Inimesed on hakanud päritud pensionifondi osakuid rohkem välja võtma rahas, kuid kindlasti tasuks mõelda ka osakute kandmisele enda pensionikontole ning selle peale, millist kasu need osakud võiksid pärijale tulevikus, pärija pensionieas, tuua,” kommenteeris Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Kristel Johanson.

Pärijatel tuleb esitada sobivasse pangakontorisse avaldus päritud osakute rahas väljamaksmiseks või oma pensionikontole kandmiseks ning notariaalse pärimistunnistuse koopia. Pank edastab vajalikud dokumendid Eesti väärtpaberite keskregistrile.

Kohustusliku kogumispensioni fondide kogumaht kasvas esimeses kvartalis 7,4 miljardilt 8,3 miljardi kroonini. Võrreldes eelmise aasta sama perioodi kasvuga: 2007 - kasv 0,9 miljardit krooni, 2006 – kasv 0,6 miljardit krooni.

Pensioni II sambaga liitunute arv kasvas 2007. aasta esimese kvartaliga 6 081 inimese võrra. Kokku on 31. märtsi seisuga liitunud 525 807 inimest.

Kogumispensioni fondide keskmist tootlust peegeldav EPI indeks tõusis esimese kvartaliga vaid tagasihoidlikud 2,42 punkti, saavutades 147,79 punkti taseme.

Detailne informatsioon kogumispensioni kohta on kättesaadav Pensionikeskuse koduleheküljelt: www.pensionikeskus.ee Kogumispensioniga liitunute üle peab arvestust Eesti Väärtpaberikeskus.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 april 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Teve Kink

Välismaale tööle minnes võib esimese palga kättesaamine tekitada suurt segadust. Oodatust väiksem number pangakontol on tingitud välisriigi maksumääradest.

Paljudesse välisriikidesse tööle minnes tuleb arvestada astmelise tulumaksuga: kes rohkem teenib, see ka rohkem makse maksab. Kindlasti tasuks enne välisriiki minekut tutvuda sealse maksusüsteemiga.

Näiteks varieerub Inglismaal, kus ma ka ise töötanud olen, tulumaks 0-40 protsendi vahel. Seega pole miinimumpalka teenivatel inimestel vaja seda maksu maksta.
Välismaal vajalik tööluba

"Et maksta Inglismaal vähem tulumaksu, tuleb teha endale tööluba (Working Visa) ning pikemaks ajaks minejatel ka isikukood (National Insurance Number). Samuti on võimalik saada osa raha tagasi, kui sa täidad P45 dokumendi ning tood selle Eestisse," õpetab Oksana Golovina, kes on juba pikka aega vahendanud töötajaid välismaale Evmar Agentuuris.
Palgatšekk hoia alles

Samuti lisab Golovina: "Summa peab olema suurem kui 50 naela, sest muidu pole mõtet seda tagasi küsida. Võib tekkida olukord, kus peate ise juurde maksma."

Tööloa taotlus on kasulik ära täita esimese nädala jooksul, sest selle tegemine võtab aega pea kuu. "Paljud välismaale tööle asunud viskavad palgatšekke minema või hoiavad neid nii, et need on kortsus, mustad ja kasutuskõlbmatud pärastisteks tehinguteks," selgitab Golovina tüüpilisi vigu, mis takistavad hiljem makse tagasi küsida.

Tema sõnul saab Eestis tagasi küsida ainult tulumaksu, mis on makstud inglise keelt kõnelevates maades nagu Iirimaa, Inglismaa, Austraalia, Uus-Meremaa või USA. "Inglismaal kaotatud tulumaksust võetakse maksutagastusfirmas maha 11 protsenti ning töötajal on õigus küsida tagasi tulumaksu viis aastat, samuti toimitakse ka Iirimaa puhul."

Kuna inglise keelt mittekõnelevates maades teenitud tulumaksu Eestis tagasi ei saa, on sel juhul mõistlik ajada see asi korda välisriigis olles.

Tulumaksumäärad välisriikides

* Tulumaks (%) Norra 28-51,3
* Austria 21-50
* Prantsusmaa 10-48
* Hispaania 15-45
* Itaalia 23-43
* Saksamaa 15-42
* Iirimaa 20-41
* Portugal 10.5-40
* Lõuna-Aafrika
* Vabariik 18-40
* Kreeka 0-40
* Inglismaa 0-40
* USA 0-35
* Soome 9-32
* Venemaa 13
* Monaco 0

Allikas: Äripäev

Üksikasjad

Avaldatud: 03 april 2007

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Liftimehaanik tekitas maja valdaja nõusolekuta ummistunud äravooluava avades majas üleujutuse. Kahjud nõudis kohus välja liftifirmalt. Seoses sellega kohustati kõiki töölisi alla kirjutama paberile, mille kohaselt on töötaja edaspidi sellistel juhtudel kohustatud korvama kõik kahjud täies ulatuses. Kas töötaja peab sellisele paberile alla kirjutama? Kui suures ulatuses saab tööandja kahju kinni kinni pidada?

Kõigepealt peaks tööandja kehtestama korra, mida töötaja peab kirjeldatud olukorras tegema, selle töötajatele üksipulgi selgeks tegema ja allkirja vastu tutvustama. Kui siis töötaja näiteks hooletuse tõttu korda rikub ja tööandjale kahju põhjustab, tuleb see tööandjale hüvitada, kuid üldjuhul mitte üle oma ühe kuu keskmise palga.

Täies ulatuses tuleb kahju hüvitada järgmistel juhtudel:

•• kui kahju on tekitanud töötaja tegevus, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid;
•• kui töötaja oli aruande korras saanud vara või muid väärtusi ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel;
•• kui kahju tekitas ebakaine töötaja;
•• kui kahju on tekitatud materjalide, toodete, tööriistade vms tahtliku hävitamise või rikkumisena;
•• kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega;
•• kui töötaja ja tööandja vahel on seaduslikul alusel sõlmitud täieliku varalise vastutuse leping.

Täieliku varalise vastutuse lepingu võib sõlmida täisealise töötajaga, kes töötab ametikohal või teeb tööd, mis on vahetult seotud talle antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi, veo või tootmisprotsessis kasutamisega. Liftimehaanikuga täieliku varalise vastutuse lepingu sõlmimiseks tõenäoliselt alust ei ole.

Teadmata, mis oli allakirjutamiseks antud paberil täpselt kirjas, on seda raske kommenteerida. Kindlasti ei ole töötaja kohustatud sellele alla kirjutama. Tekitatud kahju ei saa töötaja palgast ilma tema kirjaliku nõusolekuta kinni pidada. Töötaja peab teadma, kui suur on kahjusumma, tal peab olema võimalus kontrollida selle põh-jendatust. Seejärel saab ta otsustada, kas ta on kahju tekkimises süüdi, ja annab kirjaliku nõusoleku palgast kinnipidamiseks või keeldub sellest. Kui töötaja nõusolekut ei anna, on töö-andjal õigus nõuda kahju hüvitamist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Töötajale peab iga kuu palgaks jääma vähemalt alampalk, 3600 krooni.