Üksikasjad

Avaldatud: 22 Oktoober 2007

• Postimees

Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele ei tohi töövahendusfirma nõuda tema poole töö leidmise sooviga pöördunud inimeselt tasu töövahenduse eest.

Tasu võib küsida ainult tulevase tööandja käest, tööotsijalt võib raha võtta vaid tööle minekuga kaasnevate teiste kulutuste eest, näiteks lennupileti või viisa eest, kuid sel juhul peab töövahendusfirma suutma neid kulutusi dokumentidega tõendada, rõhutas sotsiaalministeerium pressiteates.

«Töökoha vahendamise eest ei tohi tööotsijalt raha võtta,» teatas ministeerium. Siiski tuleb meeles pidada, et tasuta töövahenduse reegel ei kehti renditöö puhul.

Sotsiaalministeerium korraldab 22. oktoobrist 4. novembrini erinevate ajalehtede ja internetiportaalide vahendusel teavituskampaania selle kohta, mida töövahenduse puhul jälgida ning kust infot otsida.

Peamised soovitused on lihtsad: kontrollida, et töövahendaja tegutseks legaalselt; otsida usaldusväärsetest allikatest lisainfot selle kohta, mis välismaal ees ootab; lugeda tähelepanelikult lepinguid enne allkirjastamist ning mitte sõlmida endale kahjulikke lepinguid. Kui millegi eest tuleb maksta, küsida endale seda tõendav kviitung ning pettuse korral pöörduda politseisse.

«Viimastel aastatel on paljud inimesed avastanud võimaluse töötada välismaal. Alati ei kulge aga teise riiki tööle minemine takistusteta – probleeme võib tekkida nii vahendajatega Eestis kui tööandjatega välisriikides. Murede ärahoidmiseks on oluline tunda oma õigusi ja koguda piisavalt infot sihtriigi kohta,» märkis ministeerium.

Tuleb meeles pidada, et tasuta töövahenduse reegel ei kehti renditöö puhul. Töövahenduse ja tööjõurendi peamine erinevus on ministeeriumi sõnul selles, kellega sõlmitakse töösuhe.

Töövahenduse puhul vahendab töövahendusfirma tööpakkumisi ning otsib töötajaid ettevõtete jaoks, kes pöörduvad tema poole sooviga töötajaid leida. Tegemist on tavapärase personaliotsinguga, sellise põhimõtte alusel tegelevad näiteks tööturuamet ja tuntud personaliotsingufirmad.

Tööjõurendi puhul võtab rendifirma ise tööd otsiva inimese tööle, sõlmib temaga töölepingu ning n-ö rendib oma töötajaid vastavalt vajadusele teistele ettevõtetele teatud perioodiks teatud tööülesannete täitmiseks.

Töövahenduse puhul on nõutav registreering majandustegevuse registris, tööjõurendi puhul registreeringut ei nõuta. Töövahendus peab olema tööotsijale tasuta, kuid tööjõurendi puhul ei ole see küsimus reguleeritud, vastavat õiguslikku regulatsiooni töötatakse välja. Töövahendust pakkuv ettevõte peab omama tegevusluba või olema registreeritud majandustegevuse registris töövahendusteenuse osutajana.

Kuni eelmise aastani andis tööturuteenuseid (sh töövahendust) osutada soovivatele firmadele ja FIEdele tegevuslube sotsiaalministeerium. Tegevusload kehtisid 3 aastat ning seejärel võis neid pikendada. 2006. aastal lihtsustati olemasolevat korda ja tegevusload asendati registreeringuga majandustegevuse registris.

Praegu kehtivad ministeeriumi sõnul paralleelselt nii tegevusload kui teenuse osutamise registreeringud. Selles, et tegemist on legaalselt tegutseva ettevõttega, saab kindel olla, kui kontrollida tegevusloa või registreeringu olemasolu.

Tööturuteenuse osutamise tegevusluba omavate ettevõtete nimekiri on sotsiaalministeeriumi kodulehel www.sm.ee (tööturg - tööturuteenused - tööturuteenuste osutajad).

Majandustegevuse registris registreeritud ettevõtteid on võimalik näha aadressil mtr.mkm.ee (valides avalehel vasakul asuvast menüüst «Otsingud – registreeringu otsing» ja valides ettevõtte tegevusalaks «tööturuteenuse osutamine»).

Lisaks tähelepanelikkusele töövahendusfirmadega suhtlemisel on oluline ka informeeritus elu- ja töötingimustest teises riigis. Siin on abiks näiteks EURES-võrgustik, mille ülesanne on just sellise teabe andmine. Infot saab nii kodulehelt www.eures.ee kui ka tööturumetis www.tta.ee töötavatelt EURES-konsultantidelt (telefoni või e-maili teel või ise vastuvõtule minnes).

Toimetas Kaire Uusen, Postimees

Üksikasjad

Avaldatud: 18 Oktoober 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Tööinspektsioon

Sotsiaalministeerium kohtus 18. oktoober 2007 ametiühingutega, et arutada töölepinguseadusest tulenevaid töö- ja puhkeaja küsimusi.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve sõnul peame oma töö- ja puhkeaja viima vastavusse Euroopa Liidu nõuetega. Kohtumisel räägiti näiteks ületunnitöö hüvitamisest, õhtusel ajal töötamisest, lühendatud tööajast ning puhkuse arvestamisest.

Osalejad olid arvamusel, et ületunnitööd peaks kindlasti rahaliselt hüvitama.
Samas jäädi seisukohale, et õhtusel ajal töötamine peaks jääma täiendavalt rahas hüvitatavaks. Leiti veel, et teatud tööd on pingelised, ohtlikud või kahjustavad ning nende puhul on lühendatud tööaeg põhjendatud.

Teise olulise teemana arutati puhkuse küsimusi. Ümarlaual osalejad olid ühel meelel, et puhkust võiks arvestada tööpäevades. „Praktikas on meil probleeme, et kalendripäevades arvestatud puhkust võetakse välja tööpäevades (esmaspäevast reedeni). Seega on selguse huvides otstarbekas määrata puhkuse pikkus tööpäevades. Seaduse mõte on see, et inimene puhkaks neli nädalat,” ütles Järve. Kohalolijad nõustusid, et puhkust võib kasutada osadena, kuid ühe osa pikkus peaks olema vähemalt kaks nädalat.

Räägiti ka pikendatud põhipuhkusest ja lisapuhkusest erinevatele töötajate gruppidele.
Ametiühingud hindasid kehtivat seadust sobivaks ja tegid ettepaneku, et täiendavat puhkust tuleks kasutada puhkamiseks ning ei tohiks olla võimalust täiendavaid puhkusepäevi rahas kompenseerida.

Kõik osapooled olid ühel meelel, et õppepuhkuse reegleid tuleb lihtsustada ja kasutajasõbralikumaks muuta.

Järgmine konsultatsioon partneritega toimub 24. oktoobril, teemal töösuhte alustamine ja lõpetamine.


Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja

Üksikasjad

Avaldatud: 22 Oktoober 2007

• Palgaseadus
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et olukorras, kus elukallidus tõuseb iga päevaga, on töötajatele suunatud üleskutsed pingutada püksirihma ning loobuda palgatõusu nõudmisest ebaõiglased ja töötajaid solvavad.

“Töötaja saab kompensatsiooni hinnatõusu eest nagunii tagantjärgi – kõigepealt tõusevad hinnad, alles siis palgad,” ütles EAKL esimees Harri Taliga. “Selles hindade ja palkade võidujooksus on töötajad tagaajaja, mitte tempot tegema palgatud “jänese” rollis.”

Kolmveerand Eesti töötajaist teenib keskmisest väiksemat palka, nad ei saa kuidagi nõustuda “ideega”, et just nemad peavad päästma Eesti majanduse, rahuldudes senise palgaga. “Keskmise palga kasvu mootoriks on kõrgemad palgad, mille puhul keegi ei räägi nende seosest tootlikkuse kasvuga,” märkis Taliga. “Pole ka seni kuulnud, et oleks püütud arutleda selle üle, kuidas aeglustada nende pidurdamatut tõusu.”

EAKL hinnangul ei saa tootlikkuse aeglases tõusus süüdistada töötajaid, see sõltub eelkõige tööandja otsustest ja tegevusest. “Töötaja võib rabada palehigis ja 12 tundi päevas, aga kui tehnoloogia ja seadmed on sellised, mille õige koht oleks ajaloo prügikastis, siis ei maksagi loota, et tootlikkus Euroopa tasemele jõuaks,” lausus Taliga. “On ju tööandjadki inimesed ja miski inimlik pole neile võõras – ilmselt jätkavad paljud ettevõtted tegutsemist harjumuspärasel viisil seni, kuni elu ise sunnib tootmist ümber korraldama.”

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808

Üksikasjad

Avaldatud: 17 Oktoober 2007

• Äripäev

Olga Grigorjeva

Pole saladus, et mõned võõrtöölised saavad Eestis madalamat palka kui kohalikud. Tõsi, keegi neist ei võitle oma õiguse eest saada kohalike elanikega võrdset palka.

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Eestisse oleks vaja massiliselt odavat võõrtööjõudu. Tööandjad peaksid aga teadma, et iga Euroopa Liidu kodanik võib riigistruktuuridele nende peale kaevata ja kohalikega samaväärset tasustamist nõuda.

Ükski võõrtööline pole tööandja peale kaevanud

Praegu pole ükski võõrtööline oma kaebustega Eesti ametnike poole veel pöördunud. "Tegelikult pöördub riiklike struktuuride poole väga vähe võõrtöötajaid," tunnistas Euroopa tööhõivetalituse ehk EURESe peaspetsialist Marta Traks.

Tööinspektsiooni juriidilise osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on nende poole pöördunud ka võõrtöölisi, aga kuna selle kohta eraldi statistikat ei peeta, pole esitatud kaebuste arv teada.

Just tööinspektsioon peab kontrollima, et palkade maksmisel inimesi ei diskrimineeritaks. Siitam rääkis, et võõrtöölised pöörduvad tööinspektsiooni kohalikest harvemini lihtsalt seetõttu, et nad ilmselt ei tea, kuhu pöörduma peaks, ega oska kohalikku keelt.

Puhkepäeval töötamise tasu jäetakse maksmata

Tööinspektsiooni andmetel on kohalike ja võõrtööliste probleemid samad. Põhilised mured on väljamaksmata töö- ja puhkusetasu ning maksmata jäetud lisatasu puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Esineb ka seadusevastaseid töölepinguid.

Siitam tuletas meelde, et lisaks samaväärsele palgale peab tööandja võõrtöölistele pakkuma ka samu töötingimusi kui kohalikele.

Ametnikud ei osanud öelda, kui palju Eestis võõrtöötajaid praegu kokku on. Kui väljaspoolt Euroopa Liitu tulevale võõrtöölisele peab tööandja hankima kõigepealt tööloa, siis teiste liikmesriikide kodanike registreerimine jääb nende endi südametunnistusele.

Ametnik: Eesti ei tõmba võõrtöölisi kliima tõttu

Traksi sõnul pole Eestisse suurt võõrtööjõu tulva oodata. Teised Euroopa maad on lihtsalt palju ahvatlevamad, seda kas või kliimatingimuste ja või parema elukeskkonna poolest.

Mis on mis

* EURES Euroopa tööhõivetalitus (ingl European Employment Services) ühendab võrguna Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majandusühenduse liikmesmaade tööhõiveameteid, ametiühinguid ning tööandjate liite.