Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Niina Siitam
TI õigusosakonna juhataja

Kui lennuk hilineb ja töötaja saabub komandeeringust laupäeval, kas siis tuleb talle selle puhkepäeva eest maksta? Komandeeritud oli ta tööpäevadeks ja tööandja ei soovi laupäeva eest maksta, kuna peab lennuki hilinemist vääramatuks jõuks.

Päevaraha makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Olukorras, kus töötajast sõltumata asjaolul võib teeloleku aeg pikeneda, tuleks tööandjal pikendada esialgselt kavandatud lähetusest tagasijõudmise aega ja maksta päevaraha ka selle päeva eest. Kas töötajale tuleks teeloleku aja eest maksta ka töötasu, õigusakt otseselt ei sätesta. Kuna töölähetuse ajaks loetakse ka teeloleku aega ja vastavalt palgaseadusele tagatakse töölähetuse ajaks keskmine palk, tuleb asuda seisukohale, et ka teeloleku aja eest makstakse keskmist palka.

Tööandja maksmisest keeldumise alusena toodud lennuki hilinemine kui vääramatu jõud ei ole asjakohane.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2007

• Töö- ja puhkeaja seadus
• Postimees

Töölepingus on tööaja kestuseks märgitud 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Kehtib tunnitasu ja tööaega fikseerib väravakaart. Tööaeg algab kell 7-8, selles vahemikus on lubatud tööle tulla, ja siis vastavalt ka lahkuda 15.30–16.30. Kui mõnel päeval jääb kaheksast tunnist näiteks neli minutit puudu ja teisel päeval saan selle tagasi teha, kas tööandjal on õigus nõuda nelja minuti asemel poole tunni tagasi tegemist (ilma palka saamata)?

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:

Tööaja arvestamise eesmärk on fikseerida töötatud tunnid ja vastavalt sellele ka tasu maksta. Kui väravakaart on mõnel päeval fikseerinud tööajanormi alatäitmise, oleks mõistlik, et töötaja töötab puudujääva aja tasa järgmisel päeval või muul ajal nädala sees või tööandja kehtestatud ajal.

Tasa töötatakse see aeg, mis jäi puudu päeva tööajanormist. Rohkem töötamist on lubamatu nõuda. Loomulikult on keeruline tasa töötada näiteks nelja minutit. Tööandja võiks kehtestada korra, et n-ö tasatöötamata minutid summeeritakse näiteks pooleks tunniks või üheks tunniks, mida töötajal on lihtsam tasa töötada.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2007

• Palgaseadus
• Äripäev

Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi AS

Kuigi üldjuhul ei maksta müügitöötajale lisatasu välja pärast töölepingu lõppemist, võib töötaja selle vaidlustada ja maksmata jäänud tasu hiljem välja nõuda.

Tavaliselt makstakse müügitöötajale kokkuleppelist lisatasu protsendina tema müügitulemuselt. Enamasti ei maksta sellist lisatasu töötajale pärast töölepingu lõpetamist.

Ometi on olemas sellise kokkuleppelise lisatasu maksmisega seonduvat kohtuasi, mida lähemalt tutvustangi.

Nimelt sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingus kokkuleppe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale viimase poolt sõlmitud lepingute alusel laekuvatelt arvetelt 2% lisatasu (brutotasu, millest arvatakse maha riigimaksud).

Töötaja sõlmis lepinguid kuni töölepingu lõpetamise päevani. Lõpparve koosseisus maksis tööandja välja ainult põhipalga ja kasutamata puhkuse hüvituse.

Töötaja esitas töövaidluskomisjonile avalduse ja palus välja mõista:
* tema poolt sõlmitud lepingute alusel lisatasu, mis oli töölepingu lõppemise päevaks selgunud (tema poolt väljastatud arved laekunud);
* viidatud lisatasu lõpparve koosseisus maksmata jätmise eest ühe kuu keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest;
* lisatasu lepingutelt, mis olid töötaja poolt enne töölepingu lõppemist sõlmitud ja arved väljastatud, kuid mille alusel tasu laekus tööandjale pärast töötaja töölt lahkumist.

Tööandja väitis, et töölepingu lõppemisega lõppevad ka pooltevahelised õigused ja kohustused, sh lisatasu maksmise osas.

Aga nii töövaidluskomisjon, linnakohus kui ka ringkonnakohus rahuldasid töötaja nõude ja mõistsid tööandjalt muu hulgas välja lisatasu lepingutelt, mille töötaja oli sõlminud enne töölepingu lõpetamist, kuid millede alusel väljastatud arved laekusid pärast töölepingu lõpetamist.

Töövaidlusorganid asusid seisukohale, et töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema täidetud kaks eeldust: töötaja oli sõlminud lepingu ja selle alusel väljastatud arve oli laekunud.

Lepinguid oli töötaja kohustatud sõlmima kuni töölepingu lõpetamise päevani ja on selge, et nende alusel väljastatud arvete laekumine sai toimuda alles pärast töölepingu lõppemist.

Töötajal oli õigus saada töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest kokkulepitud premiaalse iseloomuga lisatasu. Kui selle suurus selgub alles pärast töölepingu lõppemist laekuvatest summadest, tuleb lisatasu ikkagi välja maksta.

Samas ei ole pärast töölepingu lõppemist lisatasu maksmine alati automaatne kohustus.

Näiteks on linnakohus andnud hinnangu autode müügist arvutatud lisatasu nõudele, kus pooled andsid vaidluse käigus lisatasu saamise alusele erineva tõlgenduse.

Kohus asus seisukohale, et võlaõigusseaduse N 29 lg 5 kohaselt tuleb kokkuleppes märgitud termini "müüdud auto" sisustamisel lähtuda lepingust ning poolte vahel väljakujunenud praktikast.

Töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema sõlmitud leping, tasutud ettemaks ja auto olema ostjale üle antud.

Kohus ei aktsepteerinud töötaja tõlgendust, mille kohaselt lõppesid tema kohustused müügiprotsessis pärast tellimuse vormistamist ja auto üleandmine ei ole määrav.

Kohus leidis, et selline tõlgendus oli vastuolus töötaja ametijuhendis märgituga ning lisatasu maksmine oli otseses seoses ametijuhendis sätestatud töökohustuste korrektse täitmisega.

Seega saab korrektseks tööülesannete täitmiseks lugeda müügiprotsessi lõpuleviimist ning kuna töötaja ei viinud müügiprotsessi lõpuni, ei olnud tal ka õigust kokkuleppes sätestatud lisatasule.

Kirjeldatud lahenditest selgub, et töölepingus kokku lepitud lisatasu maksmise kohustust töölepingu lõppemine automaatselt ei lõpeta.

Kokkuleppeliste lisatasude arvestamise ja maksmise sõnastamisel peavad pooled kokkuleppe praktikas realiseerumise eriti hoolikalt läbi mõtlema.

Et välistada lisatasu arvestamise ja väljamakse tegemise kohustust pärast töölepingu lõppemist, võiksid pooled töölepingus üheselt ja selgelt kokku leppida, et müügist tekkivat lisatasu ei arvestata ega maksta müügilt, mille eest tasu laekub alles pärast töötaja töölepingu lõppemist.

Palgaseaduse järgi võib maksta töötajale lisatasusid

* seadusest tulenevad (nt ületunnitöö, puhkepäeval töötamise eest)
* tööandja ühepoolse otsuse alusel makstud lisatasud
* töölepingust või kokkuleppest tulenevad (pooled on sõlminud kokkuleppe, sätestanud ise arvutamise alused ja maksmise korra)

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

* •• Kas palga maksmisega viivitamine on piisav põhjus töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel ehk tööandjapoolse töölepingu rikkumise tõttu?

Kui palga maksmisega viivitatakse pikemat aega (näiteks üle nädala) või kui ka lühema viivituse korral tehakse töötajale kahju näiteks laenu maksmisel, võib see olla piisav alus töölepingu lõpetamiseks tööandjapoolse töölepingutingimuste rikkumise tõttu töölepinguseaduse paragrahv 82 alusel. Kohtuvaidlusi selle sätte rakendamise üle on olnud mitmeid. Soovitan lugeda riigikohtu www.nc.ee lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-50-02, 3-2-1-95-03, 3-2-1-1-05 ja 3-2-1-120-05.

* •• Kas vastab tõele, et vanema-hüvitise saamise ajal on lubatud iga kuu teenida 2400 krooni lisa, ilma et see arvestataks vanema-hüvitisest maha? Kas tehes lisa-tööd tööettevõtluslepinguga jääb kehtima enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kehtinud tööleping?

Vanemahüvitist makstakse edasi määratud ulatuses, kui selle saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu ei ületa vanemahüvitise määra, mis tänavu on 2690 krooni kuus. Nii palgast kui ka hüvitistest rääkides peetakse silmas brutosummasid. Pensioniametit tuleb oma tulust teavitada üksnes juhul, kui saadakse 2690 kroonist suuremat tulu. Pikemalt ja põhjalikumalt on vanemahüvitisest ja selle arvutamisest juttu sotsiaalkindlustusameti veebilehel www.ensib.ee. Töövõtulepinguga töötamisel jääb enne lapsehoolduspuhkust sõlmitud tööleping muutumatul kujul kehtima.