Nelli Pello
Kui tavaliselt premeeritakse töötajat silmapaistvate tulemuste eest kas raha või ühisüritustega, siis mõned ettevõtted ei pea paljuks saata tublimaid puhkusereisile vabalt valitud sihtkohta.
Kinnisvaragrupi Uus Maa juhatuse esimehe Jaanus Lauguse sõnul on firmal olnud tavaks premeerida tublimaid kinnisvarahindajaid ja -maaklereid rahaga, kuid sel aastal saab parim töötaja auhinnaks kahenädalase puhkusereisi Taimaale.
«Parim spetsialist kuulutatakse välja jõulupeol. Võitja sõidab koos kaaslasega reisile jaanuaris,» ütleb Laugus. «Mitterahalised tunnustused sobivad tänapäeva Eesti konteksti paremini, sest inimesed on piisavalt heal järjel,» selgitab ta.
Siiski on Lauguse sõnul ettevõttes kasutusel ka rahalised boonused. «Iga kuu saab kümmekond inimest, kellel on tulemusmõõdikute järgi hästi läinud, paar tuhat krooni preemiat,» lisab ta.
Preemiaks 30 000 krooni
Silmapaistvate tulemustega töötajaid premeeritakse puhkusereisidega ka ehitusseadmete ja -masinate rendiga tegelevas firmas Cramo Estonia.
«Iga aasta lõpus valivad osakonnajuhatajad ja juhatuse liikmed välja kolm töötajat, kes saavad reisimiseks kindla summa,» ütleb Cramo finantsdirektor Merike Jenk. «Reisibüroo ja -sihtkoha saab inimene ise valida.» Jengi sõnul on ergutusraha suurus aastati erinev, eelmisel aastal ulatus suurim summa 30 000 kroonini.
«Lihttöötajale on rahaline preemia kindlasti väga tähtis, aga kõrgemal ametikohal töötavatele inimestele on muu toetus suurema tähtsusega,» tõdeb Jenk. Lisaks jagatakse ettevõttes ka jaanipäeva- ja jõulupreemiaid.
Cramo raamatupidaja Inge Pärt on käinud koos abikaasaga firma kingitud reisiraha eest Egiptuses ning töökaaslastega Berliinis.
«Mulle meeldib meie süsteem väga. Eelmistes töökohtades midagi sellist ei olnud. Ühes maksti vaid jõulupreemiat, aga see oli sümboolne summa,» sõnab Pärt. Cramo jõulupreemiad jäävad tema sõnul paari tuhande krooni piiresse.
Juhtimiskonsultatsioonifirma PW Partners tegevdirektor Peeter Võrk ütleb, et tublimate töötajate reisile saatmise traditsioon on omane pigem väiksematele ja edukamatele kui suurtele firmadele.
Võrgu sõnul tavatsevad ettevõtted pigem korraldada preemiaks ühisüritusi, mis on ühendatud ettevõtte arendamisega.
«Sageli võetakse rahvas kokku, minnakse näiteks Pärnusse, kus tehakse päeval seminar, aga õhtul minnakse teatrisse või spaasse,» räägib Võrk.
Kuna eraelu tähtsustatakse mehe sõnul üha rohkem, on suhtumine töösse muutunud. «Kui varem oli töö- ja eraelu, siis praegu liigub asi sinnapoole, et on ainult eraelu. Töö on koht, kus on meeldiv atmosfäär ja ühised üritused,» nendib Võrk.
Staaikamaile kingitused
«Selle aasta palgauuringu andmetele tuginedes on kõige levinumad soodustused ettevõtte korraldatud ühisüritused töötajatele. Laialt kasutatakse ka tublimate ja staaikamate tunnustamist, näiteks kingitused töötajatele pikaajalise töötamise eest,» ütleb personaliotsingufirma Fontes inimeste ja organisatsioonikonsultatsioonide ärisuuna juht Piret Jamnes.
«Mitterahalisteks soodustusteks võib lugeda ka seda, kui ettevõtted võimaldavad töötajale eraeluliste sündmuste korral vabu päevi. Järjest populaarsemaks muutub ka paindliku töögraafiku, talvepuhkuse ja lisapuhkusepäevade pakkumine.»
Erisoodustusmaks
Erisoodustuseks võib olla kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus. Erisoodustuse teeb tööandja oma töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või võlaõigusliku lepingu alusel töötava isikuga, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustusi saavate isikute hulka kuuluvad ka eelnimetatud isikute abikaasa, vanemad ja lapsed. Erisoodustus peab olema rahaliselt hinnatav.
Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustusi tehakse lisaks palgale. Üldjuhul ei loeta erisoodustuseks tööandja tehtud rahalisi väljamakseid (toetus, preemia, stipendium, pension jms), sest nendelt peetakse tulumaks kinni.
Näiteks soodustuse maksumus 1000 kr, sellelt tulumaks (maksumäär 22/78) 282 kr ja sotsiaalmaks 33% 1282 (1000+282) kroonilt 423 kr.
Allikas: maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo
---------------------------------------------------------------------
Kommantaar
Enn Saar, AS MicroLink Eesti juhatuse esimees:
Mitterahalised hüved aitavad väärtustada neid traditsioone ja väärtushinnanguid, mida on raske väljendada palgasummaga. Mõned näited hüvedest, mida MicroLink töötajatele pakub.
Uutele töötajatele meeskonnatreening sisseelamiseks.
Koolitus vastavalt vajadusele.
Õppepuhkus: töötajad, kes õpivad tööga seotud erialal, kuid kellele seadusega ettenähtud õppepuhkus ei laiene, saavad võtta kalendriaastas viis päeva õppepuhkust.
Katseaja lõpu tähistamine, tegijate tunnustamine, aasta juhi nimetamine.
Suve- ja talvepäevad, jõulupidu, sünnipäevalaste meelespidamine.
Sport: võimalus liituda Elioni spordiklubiga, osaleda seal spordiüritustel ja treeningutel.
Tervis: gripivastane vaktsineerimine sügiseti.
Pere: lapse sünni toetus 3000 krooni, lapse sünni puhul isale vabad päevad, 1. septembril lapsevanematele vaba päev, lastele pidu ja koolikott, talvepuhkus, emade- ja isadepäeva pereüritus, abiellumisel toetus 3000 krooni või kolm vaba päeva.
