Kadri Ibrus
Kuna praegune töötajate ametlik informeerimiskohustus töösisekorraeeskirjade koos-kõlastamine või tööraamatu pidamine on uue sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu tulemuste kohaselt tööandjale suhteliselt kulukas, võib see uues seaduses oluliselt lõdveneda võikaduda.
Poliitikauuringute keskuse Praxise uuringust selgus, et töö- andjale lähevad näiteks töösisekorraeeskirjade pidamine ja seal tehtavate kooskõlastuste tegemine maksma 36 miljonit krooni aastas ning tööraamatu pidamine 8,4 miljonit krooni aastas.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve ei olnud nõus veel ütlema, mis on täpselt ministeeriumi seisukoht töötajate infokohuste lihtsustamise suhtes, selgitades, et enne oodatakse ära teise osapoole arvamused.
Sotsiaalpartneritega püüa-me arutada, kas tööraamatud ja isikukaardid teenivad praegu seda eesmärki, mis enne, ja kas neid on üldse vaja, sõnas Järve. Kui suures ettevõttes nagu Elcoteq on sisekorraeeskirjad vajalikud, siis kuue-seitsme töötajaga ettevõttes on see Järve sõnul juba küsitav. Ning kas näiteks on vaja kooskõlastada iga töösisekorraeeskirjades tehtud muudatust töökaitseinspektsiooniga? Asja võib tema sõnul lihtsustada töökorraldust optimeerides ning erinevate IT-lahenduste kaudu.
Nii ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga kui ka töö- andjate keskliidu juht Tarmo Kriis on nõus, et tööraamat on oma aja ära elanud. Kui Kriis pooldab ka sisekorraeeskirjade kaotamist, siis Taliga leiab, et need ja tööinspektsiooni kaudu ka riigi järelevalve nende üle peavad jääma. Põhiseadus ütleb juba, et töötingimused peavad olema riigi kontrolli all, ütles Taliga, kelle sõnul on vaja kaitsta töötajaid, kes ise ei tunne piisavalt seadusi ja oma õigusi.
