Artiklid
- Üksikasjad
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Veebruari algusest jõus olnud töötajate usaldusisiku seadus (TUIS) annab usaldusisikule töötajaid esindades suuremad võimalused.
Kui endise seaduse alusel tegutses töötajate üldkoosolekul või ametiühingusse kuuluvate töötajate valitud usaldusisik ainult teda valinud töötajate huvides, siis nüüd on seaduse eesmärk suunata töötajad ja ametiühingusse kuuluvad töötajad usaldusisikut valides ja töötajaid esindades koos tegutsema.
Uue seadusega on usaldusisikule antud rida täiendavaid õigusi, sh ka neid, mis väljakujunenud tava kohaselt on kuulunud ametiühingu ainupädevusse.
Nii on usaldusisikul õigus pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, samuti esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut.
Seadusega on sätestatud usaldusisiku volituste kehtivusaeg - kolm aastat. Ülesannete täitmise ajaks on tööandja kohustatud tagama usaldusisikule tööaega neljast 40 tunnini töönädalas, sõltuvalt esindatavate töötajate arvust. Oma ülesannete täitmiseks on usaldusisikul õigus osaleda selleks vajalikul koolitusel. Koolituse mahus lepitakse kokku tööandjaga. Ülesannete täitmise ja koolituse ajaks säilitatakse usaldusisikule keskmine palk.
Usaldusisikul on õigus saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Samas annab seadus tööandjale võimaluse keelduda teabe andmisest, kui selle teabe avalikustamine kahjustab oluliselt või võib kahjustada tööandja tegevust.
Uudsena näeb TUIS ette töötajate õiguse saada regulaarselt teavet ettevõtte majandus- ja strateegilise arengu küsimustest ning töötajaid puudutavatest otsustest. TUIS näeb ette riikliku järelevalve seaduse nõuete täitmise üle, samuti on seaduse teatud nõuete rikkumine väärtegu.
Usaldusisik sai sisuliselt ametiühingu õigused
Usaldusisiku täiendavad õigused:
* saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga;
* pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
* esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ametiühingusse kuuluvaid töötajaid;
* osaleda oma ülesannete täitmiseks vajalikul koolitusel mõistlikus ulatuses;
* kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte.
Tööandja peab volinikku infoga varustama
Tööandjal on kohustus informeerida ja konsulteerida volinikku vähemalt järgmistest töötajaid puudutavatest asjaoludest:
* tööandja struktuur, töötajate koosseis, nende muudatused ja kavandatavad otsused, mis avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule;
* kavandatavad otsused, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses;
* kavandatavad otsused, millega kaasnevad tõenäoliselt muudatused töötajate töölepingulistes suhetes.
Tööandja väärtegu läheb kalliks maksma
Väärtegu seaduse nõuete rikkumisel:
* informeerimis- või konsulteerimiskohustuse täitmata jätmine või valeandmete esitamine tööandja poolt. Rahatrahv kuni 12 000 krooni;
* sama tegu, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Rahatrahv kuni 50 000 krooni;
* konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumine usaldusisiku või konsulteerimisse kaasatud eksperdi poolt. Rahatrahv kuni 6000 krooni.
- Üksikasjad
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat korraldama töötajate tervisekontrolli. Praktikas tõuseb aeg-ajalt küsimus, kas tervisekontrolli peab korraldama kõikidele töötajatele ja millised tagajärjed on sellel, kui töötaja keeldub tervisekontrolli minemast.
Tervisekontrolli korraldatakse töötajatele, kelle tervist võivad töö käigus mõjutada töökeskkonna ohutegurid või töö laad, mis võib põhjustada tööga seotud haigestumise.
Kui tööandjal on vajadus suunata töötaja tervisekontrolli, on töötaja kohustatud minema. Tervisekontrolli puhul on tegemist poolte vastastikuste kohustustega - tööandjal on kohustus tervisekontroll korraldada ja töötajal kohustus tervisekontroll läbida.
Töötaja keeldumist tervisekontrollist saab käsitleda töötajapoolse kohustuse rikkumisena ning selle eest võib teda distsiplinaarkorras karistada. Kui töötaja keeldub ka pärast karistuse määramist tervisekontrolli minemast, on tööandjal õigus lõpetada sellise töötaja tööleping.
Tööandjat on õigus karistada töötajate tervisekontrolli korraldamata jätmise eest. Kui tööandja tõendab, et temapoolne kohustus on täidetud, kuid töötaja on jätnud omapoolse kohustuse täitmata, ei ole alust tööandjat karistada.
Ohutegurid kohustavad tervist kontrollima
Tööandja on kohustatud:
* korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud;
* korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal vähemalt 3 tundi igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku iga-aastasest tööajast, nii enne tööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal, kandes sellega seotud kulud.
Pane tähele
Töötaja suunatakse tervisekontrolli, kui
* tööandja koostatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemustel selgub, et töötaja puutub kokku töökeskkonna ohuteguritega ja ohutegurite mõju ja kestus töötajale on tööpäeva või töönädala jooksul, suunab tööandja töötaja tervisekontrolli;
* töökeskkonna ohutegurite, millega töötaja oma töökohal kokku puutub, parameetrite väärtused ületavad lubatut;
* töötaja viimases tervisekontrolli otsuses on märgitud järgmise tervisekontrolli läbimise aeg.
Allikas: Niina Siitan
- Üksikasjad
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Alaealisi tohib tööle võtta sellistele töödele, kus tööülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist ega vaimset pingutust.
Valitsuse määrustega on kehtestatud kaks tööde loetelu. Ühes neist on tööd, mida 13-14aastane alaealine ja 15aastane koolikohustuslik alaealine võib teha. Need on nn kerged tööd, mille tegemisega ei ületata alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid ega ohustata tema tervist.
Teine loetelu sisaldab töökeskkonna ohutegurite loetelu ja töid, mida alaealine teha ei või. Keelatud töid on kahesuguseid: ühed sellised, kus töökeskkonnas toimivad ohutegurid (füüsikalised, keemilised ja bioloogilised). Teised on tööd, mille tegemisel ei pruugi alaealine oma kogenematuse tõttu ohtu märgata.
Alaealine ei tohi teha tööd, mis on seotud alkoholi ja tubakatoodete käitlemisega. Käitlemise all mõeldakse valmistamist, töötlemist, pakendamist, kauplemist, ladustamist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Samuti ei ole alaealisega lubatud sõlmida töölepingut, mille sisuks on töötamine vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töökohal.
Alaealisel on väiksem tööajanorm ja lühem tööpäev. Üldjuhul ei tohi alaealist rakendada tööle õhtusel ajal kella 18.00-22.00 ja ööajal kella 22.00-6.00.
Teatud juhtudel on see lubatav, kui tegemist on kultuuri-, spordi või reklaami alal töötamisega. Siis võib 13-14aastane töötada kella 20.00ni ja 15-17aastane kella 24.00ni, kuid seda ainult tööinspektori nõusolekul. Alaealist on keelatud rakendada ületunnitööle ja tööle puhkepäeval.
Alaealise tööajanorm
* töö- ja puhkeaja seaduse N 5 13-14aastasel ja koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas
* 15aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas
* 16-17aastasel, kes ei ole koolikohustuslik, 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas
- Üksikasjad
Helve Toomla
ametiühingute jurist
* Kas Soomes komandeeringus olles kehtib Eesti palk ja lisatasuks on vaid päevaraha?
Kui tööleping on sõlmitud Eestis ja töö tegemise kohana on näidatud Eesti asukoht või piirkond ja töötaja saadetakse töö tegemiseks lähetusse (komandeeringusse) kas Soome või kuhugi mujale, siis säilitatakse talle siinne töökoht ja tagatakse siinne keskmine palk. Töölähetuse päevaraha, mis välislähetuse korral on 350500 krooni, ei kuulu palga koosseisu, seda ei arvata keskmise palga hulka. Päevaraha on mõeldud töötaja lähetusaegsete ülalpidamiskulude nagu söögi-joogi jms katteks.
Enne töölepingule allakirjutamist peaks iga inimene selle tingimustega põhjalikult tutvuma ja kaaluma, kas need on vastuvõetavad. Töövaidluskomisjonide praktika näitab, et suulisi lubadusi välismaa kõrgest palgast jms ei maksa alati uskuda.
* Sain ülemuselt teatise töölepingu lõpetamise kohta, kus on kirjas, et sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt ei ole mul vastavat haridust ametikohal töötamiseks. Sellega olen ma nõus. Tahan aga teada, kas mulle makstakse lahkumishüvitist õiglaselt. Olen asutuses töötanud 13 aastat. Mulle makstakse välja töölepingu seaduses ette nähtud hüvitus ühe kuu keskmise palga ulatuses ning kompensatsioon kasutamata puhkuse eest. Kas ei oleks pidanud mulle kolm kuud varem teatatama ja samas peaks mul olema õigus saada hüvitist nelja kuu keskmise palga ulatuses?
Töölepingu lõpetamise teates peab olema muu hulgas näidatud lepingu lõpetamise alus ehk töölepingu seaduse paragrahv ja selle sõnastus. Küsimusest see kahjuks ei selgu.
Arvatavasti on töölepingu lõ-petamise põhjuseks küsija mittevastavus oma ametikohale või tehtavale tööle vastavalt töölepingu seadusele, kuna tal puudub vastavat haridust tõendav dokument. Sõltumata tööstaa-ist oma tööandja juures, tuleb sel alusel töölepingu lõpetamisest vähemalt üks kuu kirjalikult ette teatada ja maksta hüvitust ühe kuu keskmise palga ulatuses.
Pidevast tööstaaist sõltuvaid hüvitisi makstakse siis, kui tööleping lõpetatakse tööandja majanduslikel põhjustel koondamise, asutuse likvideerimise või pankroti korral. Praegusel juhul selliste põhjustega tegemist ei ole ja tõenäoliselt on hüvitise suurus õigesti määratud.
- Üksikasjad
Kui ema on kolm aastat lapsega kodus olnud ja seega ei ole viimased 36 kuud töötuskindlustusmaksu tasutud, siis kuidas sellisel juhul töötuskindlustus-hüvitise suurust arvutatakse?
Töötuskindlustushüvitist on õigus saada töötul, kel on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaai, mis on täitunud töötuna arvelevõtule eelnenud 36 kuu jooksul. Töötuskindlustushüvitise saamiseks nõutavat töötuskindlustusstaai arvestatakse tööstaaist erinevalt. Üks kuu töötuskindlustusstaai arvestatakse kindlustatule iga kalendrikuu eest, mil talle maksti tasu ja sellelt peeti kinni töötuskindlustusmakse.
Kuna sünnitushüvitiselt, vanemahüvitiselt ja lapsehooldustasult töötuskindlustusmakset ei maksta, ei teki selle aja eest ka töötuskindlustusstaai. Seega, kui vanem on olnud enne töötuna arvelevõtmist lapsega kolm aastat kodus ega ole samal ajal saanud töötasu ega maksnud töötuskindlustusmakset, siis ei teki tal töötuskindlustusstaai puudumise tõttu õigust saada töötukassast makstavat hüvitist. Küll on aga võimalik taotleda tööturuametist töötutoetust.
Ira Songisepp,
Eesti töötukassa juriidilise osakonna juhataja
Lehekülg 1485 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee