Üksikasjad

Avaldatud: 14 jaanuar 2008

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Oleme olnud aastaid harjunud, et puhkust antakse kalendripäevades.

1. jaanuarist muutus aga puhkuseseadus, isapuhkust ning täiendavat lapsepuhkust antakse tööpäevades. Nüüd oleme nõutud.

Tööpäevades antava puhkuse puhul tekib küsimus, mis on tööpäev nende jaoks, kes töötavad päevas rohkem kui kaheksa tundi.

Kas tööpäevaks tuleks lugeda tavapärast kaheksatunnist tööpäeva või on tööpäev ka näiteks 24tunnine vahetus. Vastuse annab töö- ja puhkeaja seadus, mille järgi on tööpäev ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Sellest tulenevalt on ka 24tunnine vahetus tööpäev.

Tulles isapuhkuse andmise juurde - isale antakse puhkust 10 tööpäeva, sõltumata sellest, milline on tema tööajakorraldus ehk mitmest tunnist koosneb tema tööpäev.

Tööpäevades isapuhkuse andmise eesmärgiks on väärtustada pereelu, võimaldades isale lisaks puhkepäevadele täiendavat puhkust talle ettenähtud tööpäevadel.

Seega ongi näiteks 24tunnises vahetuses töötaval isal õigus saada isapuhkust kümne 24tunnise vahetuse ulatuses.

Tuleb möönda, et isapuhkuse selline võimaldamine võib tekitada nurinat nende isade hulgas, kes töötavad näiteks kaheksatunnise tööpäevaga, kuna nende isapuhkuse kestus on kalendaarselt kaks nädalat.

Puutumus töötajate ebavõrdse kohtlemisega on olemas. Samas aga tuleb tõdeda, et isad, kes töötavad kaheksatunnise tööpäevaga, saavad igapäevaselt rohkem perele pühenduda.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 jaanuar 2008

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet juhib tööandjate ja FIE- de tähelepanu sellele, et 1. jaanuarist 2008 on tõusnud sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 2700 kroonini. Eelmisel aastal oli kuumäär 2000 krooni.

Tööandja peab igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 2700 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 891 krooni kuus (v.a. seaduses sätestatud erandid). Kui töötajal on mitu tööandjat, siis miinimumkohustuse ulatuses maksab sotsiaalmaksu tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.

Seadusega on sätestatud isikute kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud palgalt. Nendeks on muuhulgas töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni, kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last, samuti töötaja või teenistuja, kes on õpilane või Eesti alalisest elanikust üliõpilane.

Samuti palub Maksu- ja Tolliamet kõigil füüsilistest isikutest ettevõtjatel (FIE-del) tähele panna, et seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks oleva kuumäära tõusmisega 2700 kroonini, tuleb neil kvartalis maksta 2673 krooni sotsiaalmaksu avansilisi makseid (891 krooni kuus ja 10692 krooni aastas). Sotsiaalmaksu kvartaalsete avansiliste maksete tasumise tähtajad on endiselt 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember.

Seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks oleva kuumäära tõstmisega palume FIE-del, kelle eest maksavad sotsiaalmaksu samaaegselt tööandja, riik või kohalik omavalitsus, oma I kvartali sotsiaalmaksu kohustus üle kontrollida koheselt pärast tasumise tähtpäeva, s.o. 15. märtsi saabumist, võla olemasolul see koheselt tasuda, et vältida tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt intressi arvestamist (0,06 protsenti päevas).

Oma sotsiaalmaksu avansiliste maksete summat on FIE-l võimalik teada saada e-maksuametist/e-tollist oma FIE sotsiaalmaksu kontokaardilt, sisestades perioodi lõpu kuupäevaks 15. märtsist hilisem kuupäev või küsides Maksu- ja Tolliameti piirkondlikust keskusest.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 14 jaanuar 2008

• Palgaseadus
• Äripäev

Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist

Eelmise kuu komandeeringurahad on saamata. Kui palju peaks asutus maksma päevaraha Riias viibimise eest ja millal peaks seda tegema?

Seadus ei sätesta päevarahade maksmise korda ja tähtaega. Üldjuhul hüvitatakse lähetuskulud ja makstakse päevarahad lähetusest naasmise päevale järgneval palgapäeval või tööandja poolt kehtestatud muul ajal pärast lähetuse kuludokumentide esitamist. Päevaraha alampiir välislähetuses (väljaspool Eestit) viibimise eest on 350-500 Eesti krooni päevas. Juhul kui Riias viibimise ajal pidi töötaja ka ööbima, siis majutuskulu alampiir lähetusel välisriiki on 1200-2000 Eesti krooni ööpäevas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Kui tööandja ei ole mingil põhjusel hüvitanud töötajale tema lähetusega seotud kulusid mõistliku aja jooksul, tasuks sellest talle kirjalikult teada anda. Kui tööandja põhjendamatult keeldub maksmisest, võib töötaja nelja kuu jooksul pöörduda nõudega töövaidlusorgani poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 jaanuar 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kadri Ibrus

Peale koondamishüvitiste vähendamise muudab uus seadus veel palju põhimõtteid.

Uus sotsiaalministeeriumi koostatud töölepinguseaduse eelnõu kavandab kehtivates töösuhetes palju muudatusi. Toome ära mõne neist.

Koondatute kaitse
Töötuskindlustushüvitise protsent kasvab

Tasakaalustamaks koondamishüvitiste vähendamist kõigile koondatutele ühe kuuni, olenemata tööstaaÏist, tõstab seaduseelnõu töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100-l töötuse päeval 50%-lt 60%-ni arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.

Samuti on kavas laiendada töötutoetuse saajate ringi kõigile koondatutele, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.

Töötuskindlustushüvitist saab inimene, kes on end töötuna arvele võtnud tööturuametis ning ta jääb hüvitiseta siis, kui ta leiab uue töö. Samuti jääb ta hüvitiseta, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta talle tööturuameti poolt pakutud tööst. Õigus saada hüvitist on inimesel, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt aasta töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu jooksul.

Õigust saada töötuskindlustushüvitist ei ole inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.

Näide
Kuidas töötuskindlustushüvitist arvutatakse

Ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli töötajal näiteks 230 krooni. Esimesel 100 töötuspäeval on tema hüvitis 50% varasemast keskmisest töötasust, s.t 230:2=115 krooni. Uue eelnõuga lubatud tõusu korral oleks see siis 60 protsenti ehk 138 krooni.

Eelmisel aastal sai hüvitist 8011 inimest ning keskmine hüvitis oli 2853 krooni. Peamine põhjus, miks jäi hüvitis nii väikseks, on töötukassa andmeil see, et end töötutena arvele võtvate inimeste sissetulekud ei ole kõige suuremad. Mullu oli kõige suurem hüvitis kuus 11 884 krooni ja 15 senti.

Eeskirjad
Sisekorraeeskirjad iga ettevõtte oma asi

Kavas on kaotada siiani kehtinud tööandja kohustus kooskõlastada ettevõtte töösisekorraeeskirjad tööinspektsioonis. Samuti ei pea tööinspektor enam andma nõusolekut usaldusisiku töölt vabastamise kohta.

Peamiselt bürokraatia vähendamiseks kaotatakse tööraamat, mis on ministeeriumi hinnangul iganenud nähtus, ning nõue pidada isikukaarte. Kaob ka töötaja ennistamine, sest ministeerium leiab, et ei ole õige sundida tööandjat võtma tööle inimest, keda tööle võtta ei soovita.

Tööleping
Tööleping ei pea enam olema kirjalik

“Kuna ka pikemaajalisi töölepinguid sõlmitakse aeg-ajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma,” leiab sotsiaalministeerium. Eelnõu ei pane enam töölepingule vorminõuet ehk leping võib olla edaspidi ka suuline. Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt paberile kirja pandud kujul või saadetuna meiliga töötajale) fikseerida ja vastav info töötajale edastada. “Üldiselt on muidugi soovitav kõigil endistviisi sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene,” lisab ministeerium.

Ka töölepingu muutmist ei pea enam vormistama kirjalikult – kui töötaja jätkab muudetud tingimustel töötamist, siis eeldatakse, et leping on muudetud.

Kui siiani võis tähtajalist töölepingut sõlmida üksnes teatud juhtudel, siis uue eelnõu järgi peavad osapooled ise kindlaks määrama, kas tegemist on tähtajalise tööga või mitte, ja pärast seda otsustama, milline leping sõlmida.

Lapseootel naised
Vallandamisel kaob inspektsiooninõue

Kehtiva seaduse järgi on tööandjal keelatud lõpetada tööleping rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, välja arvatud loetletud põhjustel: ettevõtte likvideerimine, tööandja pankrot, katseaja ebarahuldavad tulemused, töötajapoolne töökohustuse rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu tegu. Abstraktsematel põhjustel saab tööandja vallandada töötajat vaid tööinspektsiooni nõusolekul.

Uue seaduse järgi ei pea tööandja enam tööinspektori nõusolekut küsima. Endiselt ei või tööandja töölepingut üles öelda rasedaga või lapsehoolduspuhkusel naisega koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, samuti mitte töötaja töövõime vähenemise tõttu. Täpsemalt seadus piiranguid ei sea.