Artiklid

Helve Toomla,
jurist

•• Pedagoogina töötades oli mul õpetaja-metoodiku ametijärk. Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ja sel ajal lõppes metoodiku ametijärgu kehtivuse aeg. Kas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel olek pikendab ametijärgu kehtivust?

Praktikas on pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord tekitanud vaidlusi just selle üle, kas lapsehoolduspuhkus peatab ametijärgu kehtivuse aja kulgemise. Minu arvates peatab. Põhjendan seda järgnevaga.

Haridusministri määrus, millega kõnealune kord on kehtestatud, ei saa muuta töölepingu seaduse (TLS) nõuet, mille kohaselt tööandjal ei ole õigust ühepoolselt muuta töölepingu tingimusi, sh palgatingimusi. Kui küsija töölepingus on näidatud ametijärguks õpetaja-metoodik ja sätestatud sellele vastav palk, peab ta pärast lapsehoolduspuhkust saama tagasi võimaluse töötada lepingutingimuste kohaselt.

Seda seisukohta toetab ka asja-olu, et lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub, s.t töötaja on ajutiselt vaba kohustusest teha tööd ja tööandja vaba kohustusest kindlustada töötaja tööga.

Atesteerimisel antud ameti-järgule vastavat tööd saab pedagoog-metoodik teha viis aastat. Järelikult ei saa selle aja hulka arvata lapsehoolduspuhkuse aega, mil inimene ei töötanud. Atesteerimise eesmärk on eelnimetatud määruse järgi “toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele”.

Mis karjäärivõimalusest saab rääkida, kui arvame lapsehoolduspuhkuse aja ametijärgule vastava tööaja hulka?! Arvestades seejuures veel seda, et õpetaja ei saa kohe pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist uuesti atesteerimist taotleda, vaid tal tuleks enne veel vähemalt kolm aastat tulemuslikult pedagoogina töötada. Selline ametijärgu formaalne kehtivusaja rakendamine tähendaks selgelt lastetute pedagoogide eelistamist ehk ebavõrdset kohtlemist perekondlike kohustuste täitmise tõttu, mis on seadusega keelatud.

Nelli Pello

Riiklikel pühadel töötamine korvatakse kas kahekordse tasu või vaba aja andmisega. Nii tööandjad kui töövõtjad on päri, et esimene variant on motiveerivam.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul makstakse riiklikel pühadel tehtud töö eest vähemalt kahekordset tasu. «Kui töötatakse graafiku järgi, lisandub kuupalga sees olevale päevapalgale üks päevapalk. Graafikuvälisel töötamisel makstakse kuupalgale lisaks kahekordne päevapalk. Kui kas või osa pühadest langeb vahetuse ajale, makstakse kahekordset tasu kogu vahetuse eest,» selgitab Siitam.

Veendumaks, et pühadel töötamise eest on makstud seadusega ettenähtud tasu, on Siitami sõnul töötajal õigus nõuda palga maksmisel kirjalikku teatist talle arvutatud palga koostisosade ehk põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete kohta. «Kui tööandja on jätnud lisatasud maksmata, võib talt selgitust nõuda. Kui see tulemusi ei anna, on töötajal õigus pöörduda nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse,» ütleb Siitam.

Kui aga tööandja ja töövõtja lepivad kokku, et pühadel töötamise eest antakse töövõtjale vaba aeg, makstakse pühadel töötamise eest nagu tavalisel tööpäeval.

Pühadel töötavad noored

Sokos Hotel Viru personalijuhi Maret Kaldmaa sõnul eelistavad hotelli töötajad pühadel töötades topelttasu vabadele päevadele.

«Meie töötajate seas on neid, kes ise ennast pühadeks tööle panevad. Üldiselt on tegu nooremate inimestega, kel veel peret ei ole. Detsembrikuu vahetuste koostamise teeb lihtsamaks seegi, et kui eestlased eelistavad olla kodus pigem jõulude ajal, siis vene rahvusest töötajatele on olulisem aastavahetus. Graafikuid koostades jälgime alati seda, et need, kes kord pühade ajal tööl olnud, kindlasti järgmiste pühade ajal vabad oleksid,» räägib Kaldmaa.

Sokos Hotel Viru vastuvõtu vahetusevanem Siim Palu töötab nii 24. kui 26. detsembril ning saab selle eest topelttasu. «24. detsember on minu jaoks tavaline tööpäev. Töötan kaheksast kaheksani. Jõule tähistan pärast tööd kodus. Minu jaoks oli olulisem, et 31. detsember oleks vaba,» seletab Palu.

Tööandjale kulukam

Ka Tallinna kaubamaja personalijuht Malle Annuka kinnitab, et enamik nende töötajaist soovib pühadel töötamise eest kahekordset tasu, mitte vaba aega. «On töötajaid, kes just soovivadki pühadel töötada, nii selle melu kui ka topelt tasustamise pärast,» nendib Annuka.

Personalijuhi sõnul jälgitakse graafikute tegemisel, et töötajad, kes on jõululaupäeval tööl, oleksid teisel jõulupühal vabad ja vastupidi. Esimesel jõulupühal on kaubamaja traditsiooniliselt kinni.

A&G Toitlustuse ASi juhataja Riho Mahlapuu sõnul makstakse firma restoranide Paat, Balthasar, Karl Friedrich ja Postipoisi trahteri töötajatele riiklikel pühadel töötamise eest kahekordset tasu.

«See kokkulepe kujunes välja juba 1996. aastal, mil tegevust alustasime. Arvan, et kahekordne töötasu on töötajale motiveerivam hüvitis kui vabade päevade andmine, kuigi tööandjale palju kulukam. Enamik seitse päeva nädalas avatud restoranidest töötab kahes vahetuses, mis koosneb ühest nn pikast viiepäevasest ja ühest nn lühikesest kahepäevasest vahetusest kahe nädala jooksul. Kuna kahe nädala sisse jääb ka seitse vaba päeva, on see töötajale piisav ning lisapäevadele eelistatakse kahekordset töötasu,» kommenteerib Mahlapuu.

Riigipühal tehtud töö

• Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
• Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
• Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.

Allikas: palgaseadus

Helve Toomla,
jurist

•• Kas on õige küsida tööandjalt viivist, kui palk pole laekunud vastavaks kuupäevaks?

On küll. Juhul kui tööandja sellest keeldub, võib töötaja nõuda viivist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise puhul iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud summast, s.t netopalgast. Viivisenõude aegumistähtaeg on neli kuud.

•• Kui töölepingus on kirjas, et töö tegemise koht on Eesti Vabariik, aga tegelikult Soome Vabariik, siis kas tööandjal on õigus küsida elamispinna eest raha? Ja kui suur on välislähetuse summa?

Kui töö tegemise kohaks on töölepingus näidatud Eesti, siis saab Soomes töötada töölähetuse alusel. Töölähetuse korral peab tööandja palgaseaduse § 27 alusel tagama keskmise palga ning hüvitama sõidukulud lähetuskohta ja tagasi, majutuskulud lähetuspaigas (kuludokumendi alusel, alammäär on 800 krooni ööpäevas) ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud. Välislähetuse korral makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest päevaraha vähemalt 350 krooni päevas. Tulumaksuvabalt võib see summa olla kuni 500 krooni päevas.

Täpne päevaraha suurus tuleks juba enne lähetusse sõitu kokku leppida, soovitan lepingu vormistada kirjalikult.

Töölähetuse kulude hüvitus ja päevaraha ei ole palk, neid summasid ei arvestata keskmises palgas, puhkusetasus, haigusrahas ega mujal.

Küsija peaks tingimata hoolikalt uurima oma töölepingut, võib-olla on seal mingeid kokkuleppeid elamispinna kohta, kuid need ei tohi olla vastuolus seadusega.

Ille Grün-Ots

Uuest aastast ei tohi tööandja laenu anda väiksema aastaintressiga kui viis protsenti.

Palgapäevani on kaks nädalat, aga rahakotis ulub tuul. Pangaarve on kah miinustes, krediitkaardiga sai just lapsele suusad ostetud. Appi! Mida teha? Kass on näljas ja naise kehakaal hakkab Aafrika näljahädalise klassi langema.

Nõukogude ajal oli asi nii sätitud, et said kaks korda kuus raamatupidaja juures sappa võtta: avansipäeval ja palgapäeval. Mõni leiab siiani, et oli praegusest parem süsteem: kui kõik raha korraga käes, tekib eufooria – oh, kui palju pappi! – ja sama eufooriliselt kulub see raha ka hästi ruttu ära. Kui jupikaupa tilgutati, oli justkui lihtsam majandada.

Tegelikult on kaks täiesti legaalset võimalust, kuidas rahahädas töötaja saab tööandja abil palgapäevani välja venitada: paluda avanssi või suurema summa saamiseks võtta firmast laenu.

Arno (35) oli võtnud pangalaenu uue kodu jaoks. Sissetulekud-väljaminekud olid viimase piiri peal balansis, aga ikka mingi 40 000 krooni jäi korteri sisustamisel puudu. Tarbimislaenud ja muu säärane kallis värk oleks eelarve lõhki ajanud. Küsiski mees siis tööandjalt ja oh imet, oldigi nõus! “Eks need n-ö kuldsed käerauad olid – töötad ju ikka vähemalt seni, kuni laen on tagasi makstud. Intress oli ligi kolm protsenti aastas, nii et sisuliselt oli protsendita laen ja sai kenasti tagasi makstud. Järgmisest aastast ei tohi alla viieprotsendise intressiga laenu anda, aga see on ka ülimalt soodus võrreldes 16-protsendise intressiga antavatest tarbimislaenudest-arvelduskrediidist,” arvab Arno.

Samasuguste kuldsete käeraudade stiilis on ka praegu kindlustusfirmade pakutav investeerimiskindlustus, mille tööandja sõlmib töötaja kasuks. Sampo Life’il on sobiva nimega teenus: Kuldsed Käed.

Kuldsed Käed

Asja iva on selles, et kui mõne teise kindlustusteenuse puhul (töötaja saab teoreetiliselt raha kasutada kohe esimese vajaduse korral) peab tööandja tasuma erisoodustusmaksu, siis Kuldsete Käte puhul makstakse töötajale kindlustussumma välja alles pärast lepingu lõppemist (näiteks viie aasta pärast) ning tööandja peab makse maksma alles siis. Kui töötaja peaks varem töölt lahkuma, ei saa ta tuhkagi, sest kindlustuslepingus on soodustatud isikuks märgitud tööandja ja kui töötaja n-ö alt veab, võib tööandja kasutada raha millekski muuks – näiteks uue töötaja leidmiseks.

Pisikese õmblusfirma juht Mare ütleb, et tema annab nii avanssi kui ka laenu vaid erandkorras. “Ma tean kõikvõimalikke seadusi ja määrusi, aga eelistan laenu anda n-ö omast taskust, mitte firma rahast. Selliseid juhuseid tuleb ette kõige rohkem kord kahe kuu kohta ja seda ka mõne üksiku inimese puhul. Kõike võib ju juhtuda: kellel suri isa ära, kellel mees joob, kes tegi autoga avarii Ja minu töötajad on üldjuhul niigi vaesed,” kinnitab Mare.

Laenuintress kerkib

Seni kolm protsenti
Jaanuarist viis protsenti

•• Tööandjal on kogu aeg olnud õigus anda oma töötajale pisikese protsendiga laenu.
•• Rahandusministri selle aasta 3. septembri aasta määrusega nr 46 muudeti “Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine” § 2.
•• Muudatus sätestab, et vastavalt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 punktile 6 loetakse erisoodustuseks töötajale laenu andmine intressiga alla viie protsendi aastas.
•• Kehtima hakkab uus intress 1. jaanuarist 2008.

Annika Küüdorf,
Töökeskkonna Halduse OÜ ja Karelli arstikeskuse töötervishoiuarst:

Ligi 80 protsendil kontoritöötajaist esineb tervisekontrollil luu-, lihas- ja liigessüsteemi ning silmade tervisehäireid.

Silmade tervisehäired on sageli tingitud töötaja enda hooletusest – töötatakse tunde arvutiga ega tehta puhkepause või silmade võimlemisharjutusi. Lihas- ja liigesevalud ning selgroo deformatsioonid on sageli tingitud valedest tööharjumustest ja mitteergonoomiliselt kujundatud arvutitöökohast.

Kui ettevõttes tehakse riskianalüüsi, tuleb kindlasti ära hinnata arvutiga töötamise kestus, samuti kas töökohad on ergonoomiliselt kujundatud ning kas töötajail esinevad tervisekaebused. Riskianalüüsi tulemusena koostab tööandja tegevuskava, kus näeb ette võimalikud meetmed, et oma töötajatel tervisehäireid ennetada või vähendada. Üks meetmetest on ka töötajate füüsilise aktiivsuse tõstmine pärast tööd.

Kui tervisekontroll teeb konkreetsele töötajale ettepaneku massaažiks või mõneks muuks tervist edendavaks rehabilitatsioonivõimaluseks, peaks tööandja selle töötajale kas osaliselt või täies ulatuses kompenseerima.

Kui töötajal on nägemine halvenenud, tekkinud nn kuiva silma sündroom või muu tervisehäire ning kaebused on tekkinud või süvenenud ettevõttes töötamise ajal, on tööandja samuti kohustus osaliselt või täielikult hüvitada nägemisabivahenditega (prillid, läätsed, arvutiprillid, luup, kuvariekraanikate) seotud kulud.