Üksikasjad

Avaldatud: 24 jaanuar 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Hetlin Villak

Maksu- ja tolliameti andmeil sai 11,6 protsenti Eesti töötajatest 2007. aastal palka, millelt jäeti kas osaliselt või täielikult ette nähtud maksud maksmata. See-tõttu jääb riigil saamata ligi kolme miljardi krooni eest makse.

“Seda on rohkem, kui kulub tänavu politsei- ja päästeameti tegevuseks kokku,” tõdes maksu- ja tolliameti peadirektor Enriko Aav. Tema sõnul on ümbrikupalgaga võitlemiseks vaja kujundada selle avalikult taunivat suhtumist.

“Oma arvutustes tuginesime ameti riskianalüüsile,” rääkis MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Amet võrdleb samas piirkonnas samal alal töötavate firmade palkasid ja tähelepanu äratavad hälbed keskmisest.

Peamised valdkonnad, kus ümbrikupalka maksti, olid ehitus ja teenindus. Ümbrikupalka maksvatest ettevõtetest umbes kolm neljandikku on registreeritud Põhja-Eestis, Tallinnas ja selle lähiümbruses. “Samas tuleb tähele panna, et Tallinnas registreeritud ettevõtted võivad tegutseda ka mujal,” lisas Veermäe.

Üldiselt on ümbrikupalga saajate osakaal maksuameti andmetel vähenenud. 2003. aastal oli see näiteks 16 protsenti.

Tööjõumaksudest suurema osa moodustavad sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks, mis ümbrikupalga maksmise korral jäävad täielikult või osaliselt riigieelarvesse laekumata. 2007. aastal koguti sotsiaalmaksu üle 27,2 miljardi krooni ning füüsilise isiku tulumaksu üle 14,6 miljardi krooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2008

• Maksu- ja Tolliamet

Käesolevaga selgitab maksuhaldur autojuhtidele makstavate päevarahade maksustamist.

Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 26 lg 1 p 5 kohaselt peab töölepingus olema fikseeritud muude kohustuslike töölepingu tingimuste ja andmete kõrval töö tegemise koht või piirkond.
Töölepingu seaduse § 51 lg 1 kohaselt on töölähetus töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljaspoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.

Vabariigi Valitsuse määruse "Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevarahade määrad ning nende maksmise tingimused ja kord" § 9 kohaselt makstakse teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht.

Maksuhaldur on seisukohal, et maksuvaba päevaraha maksmise ning autojuhi töölähetusse saatmise võimalus sõltub töö tegemise reaalsest asukohast.

Kui autojuhi reaalseteks tööülesanneteks on sõitude tegemine Eestis, kuid aeg-ajalt tehakse ka üksikuid välissõite, on sellise autojuhi töötegemise piirkonnana käsitletav Eesti. Aeg-ajalt ettetulevad välissõidud töötegemise piirkonnast väljapoole oleks nõuetekohasel vormistamisel käsitletavad töölähetusena, koos võimalusega maksta töölähetuses viibimise eest õigusaktides sätestatud määrades maksuvaba päevaraha.

Kui autojuhi reaalseks ülesandeks ongi sõita näiteks ainult Euroopas, on sellise autojuhi reaalse tööpiirkonnana käsitletav Euroopa ning vastavas piirkonnas viibimist ei saa käsitleda Eestist töölähetuses olemisena ning sellises piirkonnas viibimise eest ei maksta maksuvaba päevaraha. Sellisel juhul on vastavas töötegemise reaalses piirkonnas viibimisega tekkivad kulud töötajale makstava palga osa.

Hindamaks seda, kas autojuhtidele on lähetuse vormistamine ning õigusaktides sätestatud piirmäärades maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud, lähtub maksuhaldur töö tegemise reaalsest asukohast ning MKS §-s 84 sätestatust (kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule). Töötajatega sõlmitavates lepingutes tuleks töö tegemise piirkonnana sätestada reaalne töötegemise piirkond.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 jaanuar 2008

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Kuna tööõnnetuse või kutsehaiguse korral oleneb tervisekahjustuse hüvitise suurus ametlikult makstud palgast, tähendab ümbrikupalk töötajale riski, millest pahatihti ei hoolita enne kui hilja.

Ümbrikupalk - palk, millelt on täielikult või osaliselt jäetud maksud maksmata - tähendab oluliselt väiksemaid sotsiaalseid garantiisid õnnetuste või haiguse korral. Maksu- ja Tolliamet kutsub töötajaid riske õigesti hindama.

Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. Tervisekahjustushüvitis on mõeldud isikutele, kellel on kas tööõnnetuse või kutsehaigestumise tagajärjel tuvastatud püsiv töövõimetus. Kahju hüvitamine seisneb rahasummade väljamaksmises legaalse sissetuleku (või selle osa) ulatuses, millest isik jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel. Kahju hüvitisele on isikul õigus, kui tervisekahjustus on tekkinud tööandja süü läbi.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on ümbrikupalgad kõige levinumad just riskantsel ehitusalal. „Meie kõigi huvides on, et iga päev oma tervisega riskivad töötajad tunneksid ohte, mis ümbrikupalgaga kaasas käivad,” toonitas Veermäe.

Veermäe sõnul on igaühel võimalik oma maksukäitumist parandada ning mõjutada ka oma lähedasi seda tegema. „Head ehitajad peaksid kasutama oma õigust nõuda ametlikku palka, kuna sedasi vähendatakse oluliselt erinevaid sotsiaalseid riske,” lisas Veermäe.

Ka ajutise töövõimetuse rahaline kompensatsioon oleneb ametlikust sissetulekust. Ajutise töövõimetuse hüvitist maksab haigekassa töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb tööst ajutise vabastuse tõttu saamata tulu, mida maksustatakse sotsiaalmaksuga. Töövõimetuse hüvitist arvutab haigekassa kindlustatud isikule töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal arvestatud sotsiaalmaksu alusel. Töövõimetuse hüvitised jagunevad: haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis.

Maksu - ja Tolliamet on seisukohal, et oluliseks vahendiks ümbrikupalga saajate ausale teele juhtimiseks on ühiskondlik hukkamõist maksude maksmata jätmise vastu. Ka oma igapäevases tegevuses paneb maksuhaldur seepärast rõhku tööle hoiakutega ja ennetavate abinõude kasutamisele.

Kui teil on infot ümbrikupalga maksjate kohta, saate seda infot Maksu- ja Tolliametiga jagada, kasutades vihjetelefoni 800 4444, või e-posti .

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Üksikasjad

Avaldatud: 23 jaanuar 2008

• Maksu- ja Tolliamet

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-06-2092 valguses peab maksuhaldur vajalikuks selgitada tööjõu vahendusteenuses (edaspidi nimetatud tööjõurent) osalevatele isikutele makstava päevaraha maksustamist.

Maksuhaldur on seisukohal, et maksuvaba päevaraha maksmise ning tööjõurendis osaleva isiku töölähetusse saatmise võimalus sõltub töö tegemise reaalsest asukohast ja töö tegemise ajast. Isikuga sõlmitavas töölepingus peaks töö tegemise asukoha fikseerima lähtudes reaalsest töö tegemise asukohast.

Viidatud kohtulahendis asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et: „Püsivalt väljaspool alalist elukohta kindlas kohas töötamise korral on elukohast eemal viibimisest tekkivad kulutused töötasu osa. Püsiva asukohaga tööd saab teha töökoha läheduses elav isik ning kaugemal elaval töötajal on võimalik elukohta vastavalt muuta. Sellist võimalust aga ei ole, kui töö on liikuva iseloomuga”. Seega juhul, kui isik töötab väljaspool oma alalist elukohta püsivalt kindlas kohas, peaks sellise töötajaga sõlmitavas töölepingus fikseerima töö tegemise asukohana vastava töö tegemise asukoha reaalse piirkonna ning sellist isikut ei saaks käsitleda vastavas töökohas lähetuses olevana ega maksta talle maksuvabalt päevaraha.

Rentimine pikemaks ajaks ühele isikule
Näiteks Eestis tööjõurendiga tegelev juriidiline isik rendib oma töötaja pikaajaliselt ühele konkreetsele Soome isikule. Sellise töötajaga sõlmitavas töölepingus peaks märkima töö tegemise asukohana vastava töö tegemise reaalse asukoha (Soome isiku asukoha piirkonna) ning sellist töötajat ei saa käsitleda Eestist Soome lähetusse läinuna ega maksta talle sellise Soomes viibimise eest maksuvaba päevaraha.

Rentimine pikemaks ajaks erinevatele isikutele ühte piirkonda
Juhul, kui töötajat renditakse pikemaks ajaks erinevatele isikutele ning töökoht ühe rendilevõtja juures ei ole püsiv, tuleb hinnata töötaja töötegemise asukoha fikseerimisel töötamise tegelikke asjaolusid. Kui töötajat renditakse küll erinevatele isikutele, kuid need asuvad ühes piirkonnas, tuleks sarnaselt eelkirjeldatud situatsioonile fikseerida töö tegemise asukohana vastava töö tegemise asukoha reaalne piirkond ning sellist isikut ei saaks käsitleda vastavas piirkonnas lähetuses olevana ega maksta talle maksuvabalt päevaraha. Kui isikut renditakse aga erinevatesse piirkondadesse, tuleb töö tegemise asukohana töötajaga sõlmitavas lepingus fikseerida see piirkond, millega selline töötamine on enim seotud.

Näiteks kui Eestis tööjõurendiga tegelev juriidiline isik rendib oma töötaja pikaajaliselt mitmetele Helsingis asuvatele isikutele, peaks sellise töötajaga sõlmitavas töölepingus märkima töö tegemise asukohana vastava piirkonna (nt Helsingi) ning sellist töötajat ei saaks käsitleda Eestist Helsingisse lähetusse läinuna ega maksta talle sellise Helsingis viibimise eest maksuvaba päevaraha.

Rentimine lühemaks ajaks erinevatele isikutele erinevates piirkondades
Kui Eestis tööjõurendiga tegelev isik rendib oma töötajaid lühemateks perioodideks erinevates piirkondades asuvatele isikutele, nt 2 kuud Eestis, 1 kuu Soomes ja 1 kuu Rootsis, võib sõltuvalt asjaoludest olla sellise isiku viibimine Soomes ja Rootsis käsitletav töölähetusena, mille eest võib isikule maksta maksuvaba päevaraha. Eestis on maksuvabade päevarahade maksmine võimalik juhul, kui renditud töötaja rendilepingu järgne töökoht on kaugemal kui 50 km tema tavapärasest töökohast. Kui renditöötaja tavapäraseks töökohaks on kokku lepitud Eesti, siis eestisiseselt ei ole tegu lähetusega ning maksuvaba päevaraha maksta ei saa.

Hindamaks seda, kas tööjõurendis osalevate isikute puhul on lähetuse vormistamine ning maksuvaba päevaraha maksmine põhjendatud, lähtub maksuhaldur töö tegemise reaalsest asukohast ning maksukorralduse seaduse §-s 84 sätestatust (kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule).