Kadri Ibrus
Peale koondamishüvitiste vähendamise muudab uus seadus veel palju põhimõtteid.
Uus sotsiaalministeeriumi koostatud töölepinguseaduse eelnõu kavandab kehtivates töösuhetes palju muudatusi. Toome ära mõne neist.
Koondatute kaitse
Töötuskindlustushüvitise protsent kasvab
Tasakaalustamaks koondamishüvitiste vähendamist kõigile koondatutele ühe kuuni, olenemata tööstaaÏist, tõstab seaduseelnõu töötuskindlustushüvitise suurust esimesel 100-l töötuse päeval 50%-lt 60%-ni arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.
Samuti on kavas laiendada töötutoetuse saajate ringi kõigile koondatutele, kellel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.
Töötuskindlustushüvitist saab inimene, kes on end töötuna arvele võtnud tööturuametis ning ta jääb hüvitiseta siis, kui ta leiab uue töö. Samuti jääb ta hüvitiseta, kui ta keeldub mõjuva põhjuseta talle tööturuameti poolt pakutud tööst. Õigus saada hüvitist on inimesel, kes on töötanud ja töötuskindlustusmakset tasunud vähemalt aasta töötuks jäämisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Õigust saada töötuskindlustushüvitist ei ole inimesel, kes lahkus töölt poolte kokkuleppel, omal soovil või kelle tööleping lõpetati töötaja töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või korruptiivse teo tõttu.
Näide
Kuidas töötuskindlustushüvitist arvutatakse
Ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli töötajal näiteks 230 krooni. Esimesel 100 töötuspäeval on tema hüvitis 50% varasemast keskmisest töötasust, s.t 230:2=115 krooni. Uue eelnõuga lubatud tõusu korral oleks see siis 60 protsenti ehk 138 krooni.
Eelmisel aastal sai hüvitist 8011 inimest ning keskmine hüvitis oli 2853 krooni. Peamine põhjus, miks jäi hüvitis nii väikseks, on töötukassa andmeil see, et end töötutena arvele võtvate inimeste sissetulekud ei ole kõige suuremad. Mullu oli kõige suurem hüvitis kuus 11 884 krooni ja 15 senti.
Eeskirjad
Sisekorraeeskirjad iga ettevõtte oma asi
Kavas on kaotada siiani kehtinud tööandja kohustus kooskõlastada ettevõtte töösisekorraeeskirjad tööinspektsioonis. Samuti ei pea tööinspektor enam andma nõusolekut usaldusisiku töölt vabastamise kohta.
Peamiselt bürokraatia vähendamiseks kaotatakse tööraamat, mis on ministeeriumi hinnangul iganenud nähtus, ning nõue pidada isikukaarte. Kaob ka töötaja ennistamine, sest ministeerium leiab, et ei ole õige sundida tööandjat võtma tööle inimest, keda tööle võtta ei soovita.
Tööleping
Tööleping ei pea enam olema kirjalik
Kuna ka pikemaajalisi töölepinguid sõlmitakse aeg-ajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma, leiab sotsiaalministeerium. Eelnõu ei pane enam töölepingule vorminõuet ehk leping võib olla edaspidi ka suuline. Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt paberile kirja pandud kujul või saadetuna meiliga töötajale) fikseerida ja vastav info töötajale edastada. Üldiselt on muidugi soovitav kõigil endistviisi sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene, lisab ministeerium.
Ka töölepingu muutmist ei pea enam vormistama kirjalikult kui töötaja jätkab muudetud tingimustel töötamist, siis eeldatakse, et leping on muudetud.
Kui siiani võis tähtajalist töölepingut sõlmida üksnes teatud juhtudel, siis uue eelnõu järgi peavad osapooled ise kindlaks määrama, kas tegemist on tähtajalise tööga või mitte, ja pärast seda otsustama, milline leping sõlmida.
Lapseootel naised
Vallandamisel kaob inspektsiooninõue
Kehtiva seaduse järgi on tööandjal keelatud lõpetada tööleping rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, välja arvatud loetletud põhjustel: ettevõtte likvideerimine, tööandja pankrot, katseaja ebarahuldavad tulemused, töötajapoolne töökohustuse rikkumine, usalduse kaotamine, vääritu tegu. Abstraktsematel põhjustel saab tööandja vallandada töötajat vaid tööinspektsiooni nõusolekul.
Uue seaduse järgi ei pea tööandja enam tööinspektori nõusolekut küsima. Endiselt ei või tööandja töölepingut üles öelda rasedaga või lapsehoolduspuhkusel naisega koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel või tööandja pankroti väljakuulutamisel, samuti mitte töötaja töövõime vähenemise tõttu. Täpsemalt seadus piiranguid ei sea.
