Ille Grün-Ots
Kus töö, seal palk. Kus palk, seal maksud. Aga kui palju, kellele ja kuidas?
Igast sadamast eestlast enam väidetavalt ei leia. Igast Euroopa riigist küll ja suur osa neist rabab seal kodumaisest suurema palga nimel tööd teha. Kes ehitab, kes kitkub kalkuneid.
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo sõnul sõltub asi sellest, kas tööandjaks on Eesti või välismaa firma: Kui inimene töötab ajutiselt välismaal ning tööandja on välismaa firma, tasutakse maksud sinna riiki, kus töötatakse. Kui tööandjaks on Eesti äriühing, siis oleneb maksude maksmine välismaal viibimise ajast kui töötaja viibib välismaal alla 183 päeva järjestikuse 12 kalendrikuu jooksul, siis maksab maksud Eestisse, kui kauem, siis töökoha riigile.
Tallinna mees Priit on käinud Soomes katuseid ehitamas juba 17 aastat, seda küll vahepeal väikeste vaheaegadega. Tema sõnul on Soome firmad, kes välistööjõudu kasutavad, maksude suhtes tänapäeval väga hoolikad.
Kui Priit 1990. aastal esimest korda laeva istus, et Soome tööle sõita, käisid asjad veidi teistmoodi. Tööluba polnud. Ega me sadamast kaugemale saanudki sõber ajas piirivalvele natuke vale juttu, muigab Priit tagantjärele. Tollal oli selline ilma loata Soomes tööl käimine üsna levinud.
Palka maksti mustalt
Soome tööle sai aga Priit tollal ikkagi. Firma, kes töökäsi vajas, ajas siinse Soome saatkonna kaudu tööloaasjad korda. Tolleaegsete maksude kohta ütleb Priit, et polnudki mingeid makse palka maksti n-ö mustalt. Asi muutus seaduslikuks, kui töötajate välismaale saatmisega hakkasid tegelema vahendusfirmad.
Kui inimene käib tööl ja saab palka, tihti on tal ka laenud ja mõni pensionisammas, millelt võimalik makstud tulumaks tagasi saada, siis tuleb tal üldjuhul täita ka tulumaksudeklaratsioon. Siinkohal tekib Kindsigo sõnul pikemaajalise välismaal viibimise korral küsimus, millise riigi residendiga on tegemist kas endiselt Eesti residendiga või muutub isik selle välisriigi residendiks, kus ta töötab.
Residentsuse määramise juhend on üleval MTA kodulehel aadressil www.emta.ee. Kui isik jääb Eesti residendiks, esitab ta Eestis ka oma tuludeklaratsioo-ni. Tuludele, mis on teenitud välismaal üle 183 päeva töötades, rakendub vabastusmeetod, s.t neid tulusid tuleb näidata, kuid lisamaksu tasuda ei tule. Lühiajalise töötamise korral rakendub krediidimeetod maksuko-hustuse arvutamisel lahutatakse Eesti tulumaksust välismaal tasutud tulumaks. Kui isik on ikka Eesti resident ja ta deklareerib maksustatavat tulu, siis saab sellest ka mahaarvamisi teha, selgitab Kindsigo.
Soovitused
Kui töö kestab üle kuue kuu
Enne lahkumist selgita välja, kas Eestil on sõlmitud kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping sihtkohariigiga.
Kui viibid teises riigis kauem kui kuus kuud, võivad mõlemad riigid pidada töötajat oma residendiks.
Kui elukoht Eestis säilib, peetakse töötajat Eesti seaduste alusel Eesti residendiks ka Eestist eemal oldud aja vältel.
Kui teine riik peab töötajat oma residendiks, siis väljastab ta vastava tõendi.
Kui riikide vahel on kehtiv maksuleping, välditakse topeltresidentsust ning topeltmaksustamist maksulepingu alusel.
Kohale jõudes selgita, kuidas toimub töö tasustamine ja kas teises riigis tekib maksukohustus.
Hoia alles ning vajadusel esita maksu- ja tolliametile sihtriigis tasu saamise ja maksude tasumisega seotud dokumendid.
