Kadri Ibrus
Seaduseelnõu väljailmumine tuli üllatuseks nii töövõtjatele kui ka tööandjatele.
Eile sotsiaalministeeriumi avalikustatud uue töölepinguseaduse eelnõu peamine muudatusettepanek vähendada olenemata tööstaaist koondamishüvitise maksmise perioodi ühele kuule vallandas suure pahameeletormi nii ametiühingute kui ka sotsiaaldemokraatide seas, tööandjad on aga asjade käiguga rahul.
Omajagu valas õli tulle ka ministeeriumi asjaajamise stiil: eelnõu sepitseti omaette sellises saladuses, et eilne dokumendi väljailmumine tuli üllatuseks nii töövõtjatele kui ka -andjatele.
Töösuhete paindlikumaks muutmise egiidi all tuli sotsiaalministeerium välja ettepanekuga vähendada koondamishüvitise maksmine ühe kuu keskmise palgani, olenemata tööstaaist. Siiani on kümneaastase staai puhul koondamishüvitist makstud nelja kuu keskmise palga ulatuses.
Ministeerium rõhutab, et eelnõuga püütakse tagada paindlikkust nii tööandjatele kui ka suurendada tööturul nõrgemas olukorras olevate inimeste kaitset. Praegusi koondamishüvitisi nimetatakse tööandja trahviks.
Kulud töötajate kaela
Suured koondamishüvitised ja pikad etteteatamistähtajad on ettevõttele kulukad majanduslikult raskel perioodil, selgitas ministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve.
Selle asemel et paigutada see raha ettevõtte tegevuse ümberkorraldamisse, näiteks investeerida see allesjäävate töötajate koolitusse või seadmetesse, tuleb see kulutada moel, mis ettevõtte arengule otsest positiivset mõju ei oma, selgitas Järve. Töötajatele mõeldes pakuti välja töötuskindlustushüvitise tõstmist esimesel sajal töötuse päeval 50 protsendilt 60 protsendini arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast.
Ametiühingute keskliidu juhi Harry Taliga sõnul aga hüvitab töötuskindlustus niigi ainult miinimumi, mida Euroopa Liit nõuab, ning see väike tõus olukorda ei tasakaalusta. See on elegantne lüke, kuidas tööandjate kulutused lükatakse töötajate kaela. Töötuskindlustushüvitist maksavad ju töötajad oma rahast, ütles Taliga.
Transpordi ametiühingu juht Peep Peterson ei olnud nõus ka ministeeriumi väitega, et hüvitiste vähendamisega luuakse juurde uusi töökohti: Meil ei ole praegu tööpuuduse probleemi. Miks on vaja luua veel juurde ebakvaliteetseid töökohti?
Kui reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip kiitis eelnõu ja uskus, et see mõjub turgutavalt tööjõuturule, siis sotsiaaldemokraatide hinnangul vähendaks see tööinimeste õigusi ja nemad ei kavatse seda toetada.
Riigikogu liikme Eiki Nestori sõnul ei ole praegused hüvitised ülemäära suured ning neid ei peaks vähendama.
Asekantsler: palk on töötajale piisav hüvitis
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve, olete rääkinud, kuidas uus eelnõu muudaks paindlikumaks tööandjate elu. Kuidas täpselt aga on see kasulik töötajatele?
Peamine küsimus on selles, et kui ettevõtja juurde tuleb töötaja, kes ei ole kõige tugevamal positsioonil tööturul, see tähendab, et ta on näiteks pikalt lapsega kodus olnud, siis tööandja jaoks on sellise inimese tööle võtmine riskantne. Ta ei ole kindel, kas see inimene on piisavalt tootlik ja tõesti täidab ootusi. Neil on kahtlemata katseaeg, aga aeg-ajalt ei pruugi selle perioodi jooksul kõik probleemid välja tulla. Töösuhteid tuleb ikka aeg-ajalt lõpetada. Tööandjad pelgavad just vähem kindlustatud inimestega lepinguid sõlmida.
Kas väidate, et tööandjad võtaksid siis rohkem inimesi tööle?
Just. Kui töösuhte lõpetamine ei ole väga kallis, kui seda lepingut on võimalik lõpetada ka aasta pärast suhteliselt mõistlike kuludega, siis võetakse rohkem inimesi tööle.
Aga need inimesed, kes on juba töötanud 2030 aastat ja nüüd vallandatakse ilma hüvitiseta?
Kas nende rahaline võit väheneb? Peamine küsimus on, mis on koondamishüvitise eesmärk. Kas seda on vaja või ei ole? Miks peaks inimene koondamishüvitist põhimõtteliselt saama? Ta on töötanud, olnud tulemuslik ja saanud selle eest palka see on peamine kompensatsioonimehhanism. Miks ta peaks saama ilmtingimata ka koondamishüvitist? Kadri Ibrus
Kommentaar
Harry Taliga
ametiühingute keskliidu esimees
Kui töötajat on võimalik päevapealt ja ilma hüvitiseta vallandada, siis ei loo see ühtegi töökohta juurde.
Ettevõte võtab inimesed tööle, kui tal on äriidee, millega raha teenida. See, kui tööandja saab homme päevapealt vallandada täna tööle võetud inimese, maksmata talle sentigi, ei pane teda mitte kedagi tööle võtma. Ükski terve mõistusega tööandja ei kuluta oma aega sellele, et võtta tööle inimene, kellega tal pole reaalselt midagi peale hakata.
Hüvitiste vähendamisega vähendadakse ainult töötajate kaitset. On teatud olukordi, kus koondamishüvitist tuleks pigem suurendada võrreldes praeguse olukorraga, näiteks haiguse puhul on need praegu põhjendamatult väikesed.
Töötaja seob oma plaanid ettevõttega, tema jaoks on praegu kehtiv koondamishüvitis töösuhte stabiilsuse garantii. Samuti tööandja jaoks: see rõhub tema vastutustundele, et ta ei teeks kiireid ja läbimõtlematuid otsuseid. Vastutustundetult käitumine tekitab ainult suuri pingeid ja lööb tööturu sassi.
Oleme aastaid rõhutanud, et Eesti tööturg on praegu juba paindlik.
Kommentaar
Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juhataja
Koondamishüvitiste vähendamise suund on õige. Jah, ma leian, et hüvitised on praegu liiga suured. Hüvitise suurus kehtestati juba üle 15 aasta tagasi, kui olid suured koondamislained. Siis oli sellel mõistetav põhjus: et inimesed ei jääks ilma taskurahast. Praegu ei ole majandus enam selles faasis. Töökohad on muutunud juba suhteliselt kindlaks ja lisaks kehtib töötuskindlustus-süsteem.
Koondamishüvitis on probleem, sest ta mõjub pärssivalt mikroettevõtlusele. Praegu ei ole algavad ettevõtted valmis sõlmima töölepinguid.
Laiemalt vaadates on töösuhete loomine, tööjõukäibekulud alles alustavale väikettevõttele üleliia kulukad. Seda ka rahvusvahelises võrdluses. Seetõttu toimib tööseadusest möödahiilimine.
Uus eelnõu toob kaasa selle, et luuakse rohkem legaalseid töökohti, väheneb FIE-de ja muude lepingute osakaal. Eelnõuga rõ-hutatakse läbirääkimiste olulisust.
Töötajatel soovitan harjuda mõttega, et enda eest tuleb seista töösuhete loomisel, mitte loota riigile.
