Üksikasjad

Avaldatud: 18 märts 2009

• AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
• Justiitsministeerium

Justiitsministeerium saatis täna Vabariigi Valitsusele kooskõlastusringi läbinud avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, millega kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selgem ja õiglasem palgakorraldus, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaotatakse põhjendamatud soodustused.

Justiitsministeeriumi nõuniku Monika Tõniste sõnul piiratakse eelnõuga kõigepealt oluliselt ametnike arvu kuna nendega, kes ametnike ringi kuuluma ei peaks minnakse üle töölepingule. „Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi vaid vähesed neist teostavad tegelikult avalikku võimu.“

Tõniste selgitas, et kõikidele, kes töötavad ametiasutuses, ei pea laienema piirangud, mis on ette nähtud just ametnikele. „Eelnõu järgi on ametnikud need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad – näiteks teostavad järelevalvet ja menetlevad väärtegusid. Nendega, kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping.“

Lisaks suurele ametnike arvule on üks tänase avaliku teenistuse probleeme ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus. „Ametipalk hakkab koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70%. Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi, teenistusstaaži ja võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus,“ ütles Tõniste.

Oluline muudatus on ka see, et edaspidi täidetakse kõik vabad ametikohad konkursside teel ning loobutakse soodustustest, nagu pikem puhkus ja teenistusaastate alusel suurenev pension. Samuti ei hakka riik edaspidi ametnikele õppelaenu tagasi maksma ega võimaldata enam tööandja eluruumi või selle hüvitust.

ATS-i seaduseelnõu on tänaseks läbinud kooskõlastusringi E-Õiguses ning viidud veelgi enam kooskõlla uue töölepingu seadusega. Tõniste sõnul on kooskõlastuse käigus samuti täpsustatud ametniku definitsiooni ning ametnike ringi kitsendatud.

Oluline lisa võrreldes eelnõu algse versiooniga on ka see, et ametnike tegevuspiirangute osas on loasüsteem asendatud teavitussüsteemiga. See tähendab, et tulevikus võivad ka ametnikud kõrvaltegevusega tegeleda, kui konkreetsel juhul ei esine põhjust miks seda keelata. „Näiteks üldjuhul ei ole põhjust takistada ametnikul turismitalu pidamist ka juriidilise isiku kaudu, millesse ta kuulub,“ lisas Tõniste.

Uue ATS-i vastuvõtmisel on asjassepuutuvatel asutustel üks aasta üleminekuaega, et vajalikud muudatused teha. Samas, kuigi osa praeguseid ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel, hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad ametisse peale seaduse jõustumist.

Kõiki praeguseid ametnikke koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas nad jäävad ametnikeks või saavad neist töötajad ning neile nähakse tulenevalt õiguspärase ootuse printsiibist üleminekupõhimõtetes ette teatud soodustuste säilimine (nt väljateenitud lisapuhkusepäevad).

Vajaduse uue seaduse järele tingis see, et täna kehtiv ATS on aegunud ega täida oma eesmärke, samuti on põhjustanud palju probleeme praktikas. „Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud. Ametnike atesteerimine on sageli formaalne, palgakorraldus ebaselge ja läbipaistmatu ning paljud soodustused põhjendamatud,“ lisas Tõniste.

Lugupidamisega
Diana Kõmmus

Justiitsministeerium
Avalike suhete talitus
Tel. 620 8118
GSM 533 15431

Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Agne Narusk

Nõue lei­da lap­se­puh­ku­selt naas­ja­le igal ju­hul sa­maväär­ne töö seab ju­hid ras­kus­tes­se.

Ne­li aas­tat jär­jest ka­he lap­se­ga ko­dus ol­nud Ee­va (kõne­le­ja­te täis­ni­med on toi­me­tu­se­le tea­da) viis hil­ju­ti oma tö­öand­ja­le aval­du­se soo­vi­ga lap­se­hool­dus­puh­ku­selt ta­ga­si töö­le tul­la, kui­gi pe­re noo­rim laps po­le veel kol­meaas­ta­ne. Per­so­na­litöö­ta­ja­ga ves­tel­des sel­gus, et töö­maht on asu­tu­ses va­he­peal kõvas­ti vä­he­ne­nud ja en­dist töö­koh­ta po­le nai­se­le võima­lik ta­ga­si an­da. „Mul­le pa­ku­ti teist, um­bes sa­ma pal­ga­ga ame­ti­koh­ta, mis on asu­tu­ses kau­nis eba­po­pu­laar­ne,” rää­kis Ee­va. „Mi­nu en­di­ne osa­kond ja kõik töö­ko­had on ke­nas­ti al­les, kuid tõsi on ka see, et tööd tõepoo­lest po­le enam nii pal­ju ja lä­hia­jal on plaa­nis ini­me­si koon­da­da.”

Ee­va juh­tis tö­öand­ja tä­he­le­pa­nu sei­ga­le, et te­ma töö­koht on te­ge­li­kult al­les ja sea­du­se jär­gi on tal õigus see ka ta­ga­si saa­da. Vas­tu­seks pak­kus tö­öand­ja kom­pen­sat­sioo­niks kuue kuu töö­ta­su, kui nai­ne kir­ju­tab lah­ku­mi­sa­val­du­se. „Pä­ris uut töö­koh­ta on mi­nu olu­kor­ras peaae­gu võima­tu lei­da – kaks väi­kest last. Kui võrd­seid kan­di­daa­te on pal­ju, ei va­li­ta las­te­ga töö­ta­jat,” tea­dis Ee­va ega kir­ju­ta­nud lah­ku­mi­sa­val­dust. „Mis väi­kes­te las­te ema­dest nii­moo­di üld­se saab, kui ise­gi ole­ma­so­le­va­le töö­ko­ha­le neid ta­ga­si ei ta­he­ta?” küsis ta.

Kui Ee­va töö­koht oli te­ge­li­kult al­les, siis Tii­na, kes ka­vat­ses sa­mu­ti sel kuul lap­se­hool­dus­puh­ku­selt naas­ta, sai ju­ha­ta­jalt oo­ta­ma­tult tea­da, et te­ma töö­koh­ta enam po­le­gi. Tar­tu fir­ma oli ni­melt oma Tal­lin­na esin­du­se sul­ge­nud. Ju­ris­ti soo­vi­tu­sel saa­tis Tii­na tö­öand­ja­le tä­hi­tud kir­ja­ga aval­du­se, mil­les aval­das soo­vi ta­ga­si töö­le tul­la. Vas­tus te­da ei ülla­ta­nud.

„Ei ta­haks sind kui­da­gi koon­da­da, sest ra­ha sel­leks po­le,” ütles tö­öand­ja, „ehk leia­me tei­se la­hen­du­se.” Tii­na laps saab pea­gi ka­heaas­ta­seks.

Palk hakkab jooksma

Tö­öins­pek­tor-ju­rist Mee­li Miid­la-Va­na­ta­lu, kes an­nab nõu ka tö­öins­pekt­sioo­ni in­fo­te­le­fo­nil, möö­nis, et sää­ra­se tee­ma­ga puu­tu­vad prae­gu kok­ku pal­jud väi­kes­te las­te va­ne­mad. „Tö­öand­jad ütle­vad, et jää­da­gu pa­rem lap­se­ga ko­ju või ot­si­ta­gu tei­ne töö, sest neil ei ole tööd pak­ku­da,” kir­jel­das Miid­la-Va­na­ta­lu. Ta sel­gi­tas, et töö­ta­jal on sea­du­sest tu­le­nev õigus lap­se­hool­dus­puh­ku­sel vii­bi­mi­ne igal ajal lõpe­ta­da ja töö­le asu­da. „Tööand­jal ei ole õigust viia töö­ta­jat pä­rast lap­se­hool­dus­puh­kust sun­ni­vii­sil tei­se­le ame­ti­ko­ha­le,” ütles Miid­la-Va­na­ta­lu. „Ei pii­sa sel­gi­tu­sest, et töö­ta­ja se­nist töö­koh­ta et­tevõttes enam ei ole.” Kui aga juh­tub nii, et töö­ta­ja on aval­du­se esi­ta­nud, kuid tööd po­le tal­le an­tud, hak­kab palk siis­ki jooks­ma sel­lest päe­vast, mis on aval­du­ses töö­le­tu­le­ku päe­va­na mär­gi­tud.

Ka võib töö­ta­ja nõuda töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist põhju­sel, et tööand­ja ri­kub le­pin­gu tin­gi­mu­si ega võimal­da töö­ta­mist se­ni­sel ame­ti­ko­hal (TLS §82). Sel ju­hul saab töö­ta­ja hüvi­ti­se ka­he kuu kesk­mi­se pal­ga ula­tu­ses. Al­la kol­meaas­ta­se lap­se va­ne­mat koon­da­da ei saa. „Kui töö­le naas­va kol­meaas­ta­se lap­se va­ne­ma töö­koht on tõepoo­lest ka­du­nud, tu­leb ta kor­rekt­selt koon­da­da,” sel­gi­tas Miid­la-Va­na­ta­lu.

Olu­li­ne on see­gi, et nii et­tevõtte lik­vi­dee­ri­mi­se kui ka pank­ro­ti tõttu töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se kor­ral on õigus saa­da et­tenäh­tud hüvi­tist ka neil töö­ta­ja­tel, kes vii­bi­vad lap­se­hool­dus­puh­ku­sel.

Loe ka:

„Jurist selgitab”

Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2009

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Kampaania eesmärk on avalikkuse teavitamise teel ära hoida maksualaseid õigusrikkumisi. Maksuhaldur ja Tallinna Linnavalitsus näevad keerulises majandussituatsioonis riski, et ettevõtjad võivad oma eksistentsi nimel hakata rohkem kasutama ka ebaausaid vahendeid ning soovivad juhtida inimeste tähelepanu sellele, et legaalsest sissetulekust sõltuvad mitmed sotsiaalsed garantiid.

Palgast sõltub vanemahüvitise suurus, samuti kindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud, sellest sõltub krediidivõimalus pankades. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab ametlik palk juurde majanduslikku kindlust.

Ümbrikupalga maksmine mõjutab ka kohalike omavalitsuste eelarvet. Hinnanguliselt saab ümbrikupalka iga kümnes inimene ja riigieelarvesse jäi seetõttu eelmisel aastal laekumata üle 1,8 miljardi krooni, Tallinna linnal jäi tulumaksu saamata üle 264 miljoni krooni.

Maksu- ja Tolliamet viis möödunud aastal läbi 103 ümbrikupalga kontrolli ning lõpetas 91 ümbrikupalga juhtumi kontrolli. Selle tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas ligi 20 miljonit krooni. Ümbrikupalga vastane tegevus on ameti prioriteetne valdkond ka käesoleval aastal.

Maksu- ja Tolliamet saadab märgukirju ettevõtetele, kelle puhul on tuvastanud kõrge ümbrikupalkade maksmise riski. Käesoleval aastal edastab maksuhaldur märgukirjad mitmes etapis. Veebruaris saadeti kirjad 254 äriühingule, kellelt jääb maksuhalduri hinnangul kokku riigieelarvesse laekumata vähemalt 28 miljonit krooni. Märgukirjades soovitatakse üle kontrollida raamatupidamise ja maksudega seonduvad andmed ning vajadusel teha vastavad parandused. Eelmisel aastal saadeti taolised märgukirjad kokku 1000 ettevõttele, selle tulemusel laekus riigieelarvesse täiendavalt ligikaudu 59,1 miljonit krooni.

Üks osa ümbrikupalga vastasest tegevusest on ka alanud kampaania, mille raames avaldatakse lisaks välireklaamile ümbrikupalga maksmisega seotud riskidest rääkivaid artikleid ja jagatakse infomaterjale. Samuti on kavas loengud gümnaasiumiastme ja põhikooli lõpuklasside õpilastele, kellest osa peagi tööturule satub.

Maksu- ja Tolliameti peadirektori Enriko Aava sõnul ei ole ümbrikupalga leviku tõkestamisel ainsaks lahenduseks kontrolli suurendamine – kriitiliseks eduteguriks on tegelikult üldine tauniv suhtumine ühiskonna poolt ning seda püüabki maksuhaldur oma tegevusega saavutada. „Siinkohal on oluline ka omavalitsuste kaasamine: on ju omavalitsus maksumaksjale kõige lähemal olev võimustruktuur, kel on tugev autoriteet ja oluline võime mõjutada inimeste hoiakuid,” selgitas Aav koostöö olulisust.

Ümbrikupalga vastane kampaania on esimene Maksu- ja Tolliameti ning Tallinna Linnavalitsuse koostööprojekt. Märtsi algul sõlmisid osapooled pikaajalise koostööleppe, et ühiselt aidata kaasa inimeste maksukäitumise parendamisele. Koostööd on tehtud ka Narva linnaga ning maksuhalduri sooviks on edendada sarnast koostööd teistegi Eesti omavalitsustega.

Annely Erm
MTA meediasuhete peaspetsialist

Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
jurist

•• Tahan mais lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle minna, laps on siis 1,5-aastane. Rääkisin tööandjaga ja sain teada, et minu töökohta kui sellist Tallinnas enam pole. Firma ise asub Tartus ja koosneb omakorda mitmest eri firmast. Minu töölepingus on töötegemise kohana kirjas Tallinn, olen firma palgal olnud ligi üheksa aastat. Kas see, et firma pakub mulle nüüd töökohta Tartus, teades, et ma seda vastu võtta ei saa ja olen sunnitud lahkuma, on seaduslik? Millised on minu õigused? Kas minuga tuleks tööleping lõpetada koondamise tõttu?

Se­ni keh­tiv töö­le­pin­gu­sea­dus on ra­se­da ja al­la kol­meaas­ta­se lap­se va­ne­ma koon­da­mi­se suh­tes vä­ga jäik – sel­li­se töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne koon­da­mi­se tõttu on täies­ti kee­la­tud. Se­da ise­gi ju­hul, kui tö­öand­ja st­ruk­tuu­riüksus, kus väi­ke­lap­se va­nem töö­tas, lik­vi­dee­ri­tak­se sel­les lin­nas täie­li­kult. Uus töö­le­pin­gu sea­dus muu­dab töö­ta­va lap­se­va­ne­ma koon­da­mi­se võima­li­kuks.

Küsi­jal on võima­lus jää­da uues­ti lap­se­hool­dus­puh­ku­se­le ku­ni lap­se kol­meaas­ta­seks saa­mi­se­ni. Kui ta se­da ei soo­vi, on tal õigus nõuda töö­le­pin­gus näi­da­tud tööd Tal­lin­nas. Tö­öand­jal tu­leb sel ju­hul täi­ta oma ko­hus­tust – maks­ta kok­ku­le­pi­tud pal­ka ise­gi siis, kui tööd an­da ei ole. Kee­gi ei saa sun­di­da küsi­jat omal soo­vil, pool­te kok­ku­lep­pel vm alu­sel töö­le­pin­gut lõpe­ta­ma, kui ta se­da ei ta­ha. Eel­ne­vas eel­da­sin, et küsi­ja peab eri­ne­va­te fir­ma­de all sil­mas oma tö­öand­ja st­ruk­tuu­riüksu­si eri lin­na­des.

Kui see nii ei ole ja oma­nik on küsi­ja lap­se­hool­dus­puh­ku­se ajal te­ma tö­öand­jaks ole­va ju­rii­di­li­se isi­ku (osaühin­gu, akt­sia­selt­si vms) lik­vi­dee­ri­nud, siis kuu­lus ka küsi­ja töö­le­ping et­tevõtte lik­vi­dee­ri­mi­se tõttu lõpe­ta­mi­se­le. Se­da sai te­ha küll ai­nult tö­öins­pek­to­ri loal ja sel ju­hul ei ole te­ge­mist koon­da­mi­se­ga.

Kol­mas võima­lus, mis küsi­mu­sest te­kib, on et­tevõtte üle­mi­nek. See toi­mus siis, kui tö­ö-and­jaks olev akt­sia­selts, osa-ühing vm an­dis oma Tal­lin­na üksu­se mis ta­hes alu­sel üle mõ-ne­le tei­se­le äriühin­gu­le. Sel ju­hul läks n-ö au­to­maat­selt tei­se­le tö­öand­ja­le ka küsi­ja töö­le­ping ja uus tö­öand­ja peab te­da kok­ku­le­pi­tud töö­ga kind­lus­ta­ma ja pal­ka maks­ma.

•• Olen töötanud lasteaias-algkoolis 12 aastat. Sel kevadel lõ-petab kooli ainus, kolmas klass. Kool likvideeritakse, jääb vaid lasteaia osa. Ei saa aru, miks on käsk mind koondada alles 31. augustist, kui kooli pole alates juunist. Mind lubatakse puhkusele ja pärast seda pean töötama lasteaias kuni koondamiseni. Mul on klassiõpetaja kutse, mitte lasteaiaõpetaja oma. Seega saan uue seaduse järgi vaid ühe kuu hüvitise. Novembrist lähen vana-duspensionile.

Tei­se­le töö­le ei ole tö­öand­jal õigust küsi­jat il­ma te­ma nõus-ole­ku­ta üle viia ka uue sea­du­se jõus­tu­mi­se jä­rel. Ome­ti on tö­ö-and­ja küsi­ja­le vas­tu tul­nud, koon­da­des ta al­les paar kuud en­ne pen­sio­niea saa­bu­mist. 1. juu­lil jõus­tu­va töö­le­pin­gu­sea­du­se ko­ha­selt mak­sab tö­öand­ja tal­le hüvi­tist ühe kuu kesk­mi­se töö­ta­su ula­tu­ses, kuid sel­le­le li­san­dub kind­lus­tushüvi­tis. Kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se koon­da­mi­se kor­ral töö­ta­ja­le, kel­le töö­su­he sel­le tö­öand­ja juu­res on kest­nud viis ku­ni kümme aas­tat, ühe kuu kesk­mi­se töö­ta­su ula­tu­ses. Ka­he kuu kesk­mi­se pal­ga saab hüvi­ti­seks see, kel­le töö-staaž sa­ma tö­öand­ja juu­res on üle kümne aas­ta. See­ga ei te­ki küsi­jal en­ne pen­sio­ni­le jää­mist sis­se­tu­le­kus „au­ku”.

•• Inimesel oli kaks töökohta ja tema töötasult arvestati töötuskindlustusmakset mõlemas töökohas. Ühest töökohast ta koondati, teises töötab edasi. Kas töötajal on õigus taotleda töötutoetust või tekib selle saamise õigus vaid juhul, kui ta kaotab töö mõlemas töökohas?

Nii töö­tu­toe­tu­se kui ka töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mi­se eel­du­seks on see, et ini­me­ne kus­kil ei töö­ta, s.t ta on töö­tu. Jä­re­li­kult ei ole küsi­jal õigus saa­da töö­tu­toe­tust se­ni, ku­ni jät­kub töö tei­ses ko­has.

•• Firma maksis töötajale koondamishüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses, kuid vormistas kuu aja pärast sama töötaja uuesti tööle. Kas töötaja peab ühe kuu hüvitise nüüd firmale tagastama?

Töö­le­pin­gu alu­sel töö­tav ini­me­ne ei pea sel­li­sel ju­hul oma koon­da­mishüvi­tist ta­ga­si maks­ma.

Ava­li­kus tee­nis­tu­ses on asi tei­si­ti. Amet­nik, kes ni­me­ta­tak­se pä­rast koon­da­mist ame­ti­ko­ha­le, mi­da tal­le eel­ne­valt pa­ku­ti, peab ta­gas­ta­ma saa­dud hüvi­ti­se sel­le­le aja­va­he­mi­ku­le vas­ta­vas ula­tu­ses, mil­le võrra va­rem ta uues­ti tee­nis­tus­se asus, võrrel­des hüvi­ti­se maks­mi­sel alu­seks ol­nud aja­va­he­mi­ku­ga (ava­li­ku tee­nis­tu­se sea­du­se § 131 lg 1.1).

(Järgneb)