Kristiina Viiron
Õigus hüvitisele tekib piiralatöötajal, võõrsil ajutiselt töötanul või Eestisse naasjal.
Üldjuhul on töötuskindlustushüvitist õigus taotleda riigis, kus inimene viimati töötas ja kus ta töötuks jäi, kuid teatud juhtudel on võimalik seda teha ka Eestis.
Kui inimene elab Eestis, aga töötab teises riigis ning tuleb koju vähemalt kord nädalas, on tegemist piiriala töötajaga ja töötuks jäädes peab ta pöörduma Eesti töötukassase ja taotlema hüvitist seal, selgitab töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna peaspetsialist Merit Aavekukk-Tamm.
„Samuti võib piirialatöötaja registreerida ennast selle riigi tööturuasutuses, kus ta viimati töötas ning seal tööd otsida, kuid hüvitisi maksab üksnes elukohariik,” lisab ta. „Piirialatöötaja näitena võib tuua inimese, kes töötab Lätis Valka linnas, kuid naaseb igapäevaselt Eestisse, kuna elab Valgas.”
Kui inimene elab Eestis ja töötab teises riigis, kuid pöördub koju harvemini kui kord nädalas, on tal töötuks jäädes kaks võimalust – taotleda hüvitist riigis, kus ta viimati töötas, või pöörduda tagasi Eestisse, alustada seal tööotsinguid ja taotleda hüvitist.
„Kui inimese viimaseks töökohariigiks on olnud välisriik, kuid ta otsustab pöörduda tagasi Eestisse ning alustada siin tööotsinguid, siis hüvitise määramisel arvutatakse töötuskindlustushüvitise suurus, võttes arvesse ka välisriigis teenitud tasusid,” ütleb Aavekukk-Tamm, tuues näiteks aasta otsa Soomes 2000-eurose kuupalgaga töötanud inimese, kes tähtajalise töösuhte lõppedes kolib koju tagasi. Hüvitis arvutatakse Soomes teenitud palga alusel, võttes arvesse hüvitise maksimumsuurust Eestis.
Ainult Eesti palga järgi
Kui inimene on töötanud vahelduva eduga kord välismaal, kord Eestis ja tema viimane töökoht oli Eestis, ei lähe tema välismaal teenitud palk töötushüvitise arvutamisel arvesse. Arvestatakse vaid välismaal kogutud töötuskindlustuse staažiga, millest võib sõltuda, kas alust hüvitise maksmiseks üldse on või ei.
„Näiteks jaanuar kuni veebruar 2011 (2 kuud) töötas inimene Soomes,” toob Merit Aavekukk-Tamm näite. „Märts kuni detsember 2011 (10 kuud) töötas ta Eestis. Kuna hüvitise suuruse arvutamisel võetakse arvesse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul vaid Eestis tehtud väljamaksed, siis võetakse arvesse Eestis saadud töötasud alates märtsist kuni septembrini 2011.” Ta möönab, et võib juhtuda ka nii, et kui viimane töötamine Eestis kestiski kolm kuud või vähem ning sellele eelnenud üheksa kuu jooksul oli inimene tööl võõrsil, ei olegi hüvitist võimalik palga järgi arvutada, vaid hüvitist makstakse miinimumsuuruses 4,63 eurot päevas.
Venemaa ei loe
Kõik eelkirjeldatud juhud kehtivad, kui inimene on töötanud Euroopa Liidu liikmesriikides või Euroopa majanduspiirkonna lepinguriikides, nagu Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Kuigi Venemaa on meie naaberriik, ei lähe Venemaal töötamise aeg siin arvesse.
Et üldse tekiks õigus töötuskindlustushüvitise saamiseks Eestis, peab inimesel olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Välismaal töötamist tuleb töötukassale tõendada spetsiaalse vormi U1 abil (info täitmise kohta välisriikides on leitav töötukassa leheküljelt).
Hüvitis
Paika pandud määrus
Töötuskindlustushüvitist on 2012. aastal esimesel sajal päeval võimalik saada maksimaalselt 32 eurot päevas (brutosumma). Maksimaalse hüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu.
Alates töötuse 101. päevast on maksimaalne hüvitise suurus 25,60 eurot päevas.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks Eestis on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50 ja seejärel 40 protsenti kindlustatu üheksa kuu keskmisest töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
Hüvitise maksmise kestus sõltub töötu kindlustusstaaži pikkusest.
Töötul, kes saab töötuskindlustushüvitist, on õigus hüvitist kaotamata minna teise liikmesriiki tööd otsima. Töötuskindlustushüvitise maksmine jätkub üksnes tingimusel, et otsitakse teises riigis tööd ja ollakse valmis seal tööle asuma ning järgitakse selles riigis tööotsijale kehtestatud nõudmisi. Hüvitist on õigus saada piiratud ajal – kuni kolme kuu jooksul (erandjuhtudel kuue kuu jooksul).
Allikas: Eesti töötukassa
