Kristina Narusk,
Teenusemajanduse Koja tegevjuht
Menetlemisel on kahe seaduse: tööturuteenuste ja –toetuste seaduse ja töötukindlustuse seaduse muutmine. Seekord ei piirdu ettepanekud ja arutelud töötukindlustusmakse protsendi muutmisega, vaid sotsiaalministeeriumi mõte on kehtivat süsteemi kaasajastada ja eesmärgipärasemaks muuta.
Eelnõu muutmise ettepanek sisaldab endas aga ühte põhimõttelist muutust ning see on suhtumine inimestesse, kes täna vastutavad töökohtade loomise ja hoidmise eest - ettevõtete juhatuse liikmetesse. Kui seni on kehtinud süsteem, et äriühingute juhatuse liikmed, kes on kas sama või mõne muu tööandjaga töölepingulises suhtes ning maksavad makse (sh töötukindlustusmaksu), saavad ennast töösuhte lõppemisel töötuks registreerida, siis plaanitava seadusemuudatuse järgi arvatakse need isikud töötukindlustushüvitise saajate hulgast välja. Ministeeriumi poolne põhjendus on lihtne: juhatuse liikmeks olemine, selle eest tasu mittesaamine on isiku vaba tahe ning välistab automaatselt võimaluse, et see isik tööd võiks otsida. Seepärast ei ole põhjust sellisele isikule ka töötukindlustushüvitist maksta.
Mida see reaalses elus tähendab? Reaalses elus edutatakse initsiatiivikaid, kohustusi ja vastutust mittepelgavaid inimesi sageli juhatuse liikmeteks, kutsutakse selliseid inimesi mõne muu äriühingu juhatusse ja mis eriti tavaline - nendel inimestel on olnud huvi ja hakkamist oma põhitööle lisaks mõelda ka ettevõtluse alustamisele. Kes aitab hobi korras oma teadmistega tuttavaid, kes tegeleb nädalavahetuseti oma bändi, orkestri või plaadikeerutamisega, kes on otsustanud pensionisamba asemel mustadeks päevadeks ise varasid koguda (ja tundub, et seda põhjendatult!). Väga paljudel juhtudel on need inimesed piisavalt ettevõtlikud ning kohusetundlikud, et teha seda kõike ausat tasu saades, st need võikesed hobiettevõtmised on kõik maksuametis registreeritud ning arvete tasumine käib pangaülekande, mitte musta kilekotiga.
Sellised inimesed saavad üldiselt ühiskonnas hakkama, ükskõik kas töötukindlustus eksisteerib või ei. Küll aga on arusaamatu, mis põhjusel võetakse töötukindlustushüvitise saamise õigus ära inimestelt, kes on olnud töölepinguga tööl, maksnud töötukindlustust ja seda aastaid? Ning keda nüüd karistatakse selle eest, et lisaks oma igapäevastele töökohustuste täitmisele on inimesel olnud pealehakkamist ühel päeval lodetavasti väikeettevõtjaks saada, mispärast on ta faktina mõne äriühingu juhatuse liige?
Seaduseelnõu seletuskirjast loeb välja ka numbreid. 2013.a aprilli lõpu seisuga sai töötukindlustushüvitist 36%, so ligi 1500 isikut töötuna arvel olevatest juhtimis- ja kontrollorgani liikmetest. On juures ka lihtsustatud arvutus, et kui 4433 juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmest vähemalt 80% jätkaks oma rollis, väheneks töötute arv kohe 2000 isiku võrra. Tulu saavate mittetulundusühingute juhtorganite liikmete "arvelt" tuleks sääst veel 1000 isiku võrra. 3000 isikut töötute nimekirjast kohe vähem. Kalkuleeritud on ka rahas. Maksimaalse plaani kohaselt sellise muudatuse elluviimine suurendaks sotsiaalmaksu laekumist ligi 4 miljoni euro võrra (kui 3000 juhtimis- ja kontrollorgani liiget, kelle töötuna arvelolek lõpetatakse ja kes hakkaksid saama tasu ja maksaksid sotsiaalmaksu).
Täiesti välja on aga ministeeriumi plaanidest jäänud selgitus, miks isikud, kes maksavad töötukindlustusmaksu, on mõne äriühingu juhatuse nimekirjas ning oma töölepingulise suhte lõppemisel seetõttu enam hüvitist saama ei hakka, peavad töötukindlustusmaksu siiski edasi maksma? Kuidas on sellise maksu kogumise sihtotstarbelisus põhjendatud? Miks ei hakka kehtima muudatus, et juhatuse liikme nimekirjas oleku perioodil isik töötukindlustusmaksu maksma ei pea? Kas sellised isikud ei ole enam inimesed, kelle tegevusse ning pingutustesse võiks suhtuda pigem innustavalt, selle asemel et kõiki juhatuse liikmeid taaskord pättideks tembeldada?
