Artiklid
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Praegu on videotööpakkumiste osakaal 1% ringis, paari aastaga võiks neid olla 10–20%.
Klassikaliste töökuulutuste kõrval otsivad tööandjad uusi töötajaid ka lühikeste paariminutiste videoklippidega. CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross usub, et nende osakaal suureneb lähiajal märgatavalt. Samuti saab tulevikus tema hinnangul värbamise osaks lühike, mõnest küsimusest koosnev videointervjuu, mis võimaldab nii tööandjal kui ka tööotsijal aega kokku hoida ja annab kandideerijast kiiresti esmamulje.
„Mida rohkem videoseadmeid soetatakse, seda odavamaks tehnoloogiad lähevad, seda levinumaks ja kasutatavamaks videoformaat ka saab,” märkis Gross.
Video-CV kui vormi võidukäiku Gross eriti ei usu, sest video kujul oma eluloost kaasahaaravalt ülevaadet anda ei ole kuigi lihtne, pealegi ei pruugi see meetod iga ameti puhul eelist anda. „Aga ametite puhul, kus enesepresenteerimise oskus on oluline, saab video-CV-s näidata, kuidas inimene kõneleb, milline on ta sõnavara ja kuidas ta välja näeb jms,” osutas Gross.
On ette tulnud, et tööandja on tööle kandideerijalt soovinud videoesitlust mingil kindlal teemal või andnud ülesande, mille lahendust saab videona vaadata.
„Tulevikus saab värbamisel oluliseks vormiks video,” märkis Gross ja lisas, et CV-Online sõlmis hiljuti lepingu ettevõttega, kes aitab tööandjatel video vormis töökuulutuse valmis teha.
Mida kirjutada ei saa
Telesaateid tootev osaühing Filmimees hakkas natuke rohkem kui pool aastat tagasi pakkuma ka video-CV-de ja videotöökuulutuste teenust.
Projektijuht Ele-Mall Vainomäe ütles, et videokuulutusega saab tööandaja näidata tulevasele töötajale oma ettevõtte seda külge, mida kirjalikus tööpakkumiskuulutuses tutvustada ei saa. Näiteks töökeskkonda, tööprotsessi, töövahendeid, riietust, tulevast töölauda jne.
„Sageli tellitakse videotöökuulutus kombineerituna videovisiitkaardiga,” rääkis Vainomäe. Ühte klippi põimitakse nii ettevõtte kui ka ametikoha tutvustus.
Vainomäe sõnul avaldavad tööandjad videotöökuulutusi kõige sagedamini tööportaalides, oma kodulehel ja Facebookis, aga neid saab näidata ka kaubanduskeskustes, bussides ja mujal, kus sellist võimalust pakutakse. Filmimehe tehtud tööpakkumiskuulutusi saab vaadata ka lehel www.vaataamet.ee, kus ettevõte majutab enda tehtud videokuulutusi ja CV-sid. Video-CV-d ei ole sellel lehel avalikult näha.
Vainomäe sõnul on neilt rohkem tellitud videotöökuulutusi kui CV-sid, kuid ka nende puhul näeb ta tõusvat trendi. „Video-CV-ga on end esitlenud põhiliselt teenindajad, need, kel ei ole ette näidata pikka karjääri, aga on vaja jalg ukse vahele saada,” selgitas Vainomäe. Videotöökuulutusega otsib praegu näiteks kontoritarvete müüja Rahmqvist CV-Online’i kaudu müügijuhti ja tarkvaraarendaja Nortal ekstreemprogrammeerijaid. Filmimees on teinud kuulutused Comarketile teenindava personali leidmiseks ja Eesti Postile kirjakandjate värbamiseks.
Vainomäe tõdes, et Filmimees ise otsis endale kliendihaldurit samuti videotöökuulutusega ja tulemus oli väga hea. „Kandideerijaid oli vähem, aga nende kvaliteet oli kõrgem,” selgitas ta. „85–90% kandideerijaid oli väga hea tasemega.” Videotöökuulutuses tutvustas Filmimees ettevõtet, kliendihalduri tööülesandeid ja näitas ühtlasi, kus uus inimene töötama hakkab.
„Minu hinnangul peaks videotöökuulutus olema iseenesestmõistetav ja see hetk on varsti käes,” usub ka Vainomäe video võidukäiku. „Tehnika on ju väga arenenud, aga värbamisturul on ikka kasutusel vanamoodsad vahendid.”
Videokuulutus ja -CV
Videotöökuulutus
••Videotöökuulutus on kompaktne võimalus anda edasi rohkem infot kui paberkandjal töökuulutusega.
••Videotöökuulutus võimaldab näidata tööotsijatele töötingimusi ja töökohta.
••Videotöökuulutusega on võimalik tööotsijale lihtsalt ja selgelt näidata, mida tähendavad „tänapäevased töötingimused” või „personalipoliitikast tulenevad soodustused”.
••Videotöökuulutus kestab üks-kaks minutit. Sellest piisab, et näidata töökeskkonda, töövahendeid ja tööriietust ning tutvustada nõudeid.
Video-CV ja soovitusi selle koostamiseks
••Video-CV on lühike videosalvestus, mis annab ülevaate kandidaadi peamistest oskustest ja kogemustest.
••Video-CV täiendab tavalist CV-d, mitte ei asenda seda.
••Professionaalsus: loo hea esmamulje, riietu ja käitu vastavalt.
••Positiivne suhtumine: näita entusiastlikku suhtumist töökohasse, millele kandideerid.
••Tõsta ennast esile: mõtle, kuidas jätta mulje, et just sina oled sobiv kandidaat.
••Rõhuta üksikasju, mis aitavad täiendada üldpilti nii sinust kui ka sinu kirjutatud CV-st.
Allikad: www.stardiplats.ee; www.vaataamet.ee
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
ärileht.ee
••Kuidas toimub tasustamine kuupalgalisel riigipühal? Lepinguga on määratud, et ületunnid kompenseeritakse vaba päevaga.
Kas riigipühal töötades on kuupalgalisel töötajal õigus nõuda riigipühal töötatud päeva eest peale kuupalga ka lisatasu või topelt vaba päeva?
Riigipühal tehtud töö eest makstakse töölepingu seaduse §45 lg 2 kohaselt kahekordset töötasu olenemata töö tasustamise viisist, töölepinguga ei saa seaduses kehtestatud korda muuta.
Erandina annab sama sätte 3. lõige võimaluse leppida kokku töötasu asendamises täiendava vaba ajaga. Nii võib kokku leppida ka mitme vaba päeva andmises ja tasustamises. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks tuleks lepe tingimata enne riigipühal tööle hakkamist niimoodi kirja panna, et seda saaks hiljem lugeda ja tõendina kasutada.
- Üksikasjad
Lugeja:
Kas tööandjal on õigus sõlmida minuga käsunduslepingut, kui tegemist on vahetustega tööga?
Vastab Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool:
Alustuseks tuleb osata eristada töö tegemise tingimusi töölepingu alusel töötades ja käsunduslepingu raames käsundit täites.
Töölepingulises suhtes on töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt üheks töölepingu tunnuseks töö tegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all.
Võlaõigusseadusega reguleeritud käsunduslepingu kohaselt kohustub aga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619). Erinevalt töölepingust ei kirjutata käsundisaajale täpselt ette, kuidas ta oma tööd peab tegema. Käsundisaaja ei allu käsundiandja töökorraldusele, talle ei määrata üldjuhul kindlaks ka käsundi täitmiseks vajalikku tegevuse aega, kohta ega viisi. Käsundisaaja ei allu käsundiandjale. Ta peab vaid käsundi täitma ettenähtud ajaks vastavalt kokkulepitud tingimustele. Käsundiandja ei ole huvitatud käsundi täitmise protsessi korralduse sätestamisest, vaid on huvitatud käsundi täitmise tulemustest.
Seega ei saa käsunduslepingu puhul rääkida vahetustega töötamisest, selline tööaja reguleerimine viitab selgelt töölepingulisele suhtele.
Kui olete juba sõlminud käsunduslepingu, kuid tööd tuleb teha käsundiandja juhtimise ja kontrolli all (tööaja kehtestamine, vahetuste ajakava koostamine) siis on sisuliselt tegemist töölepingulise suhtega.
Sellisel juhul on aga võimalus vaidlustada lepingu olemuse ja nõuda oma töösuhte tunnistamist töölepinguliseks suhteks.
- Üksikasjad
Ministeeriumi asekantsler Rait Kuuse ja sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Katre Pall arutasid täna Eesti Puuetega Inimeste Koja ning Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Nägemispuudega Inimeste Keskliidu esindajatega nende muudatusettepanekuid töövõimetoetuse seaduse eelnõusse.
„Töövõimereform puudutab 100 000 tööealist inimest, kes praegu on tööturult eemale jäänud, ja on valitsuse üks prioriteete. Kuna eelnõuga tuleb jõuda tähtaegselt Riigikokku, on reformi ettevalmistamise kava väga tihe. Sooviksime jõuda kõikide partneritega võimalikult ühisele meelele,“ rõhutas Rait Kuuse.
Katre Palli sõnul sai eelnõu elavat tagasisidet. „Kooskõlastusringil tegid organisatsioonid kokku 42 ettepanekut, millest täielikult arvestasime 7 ja osaliselt 17 ettepanekut. Paljud ettepanekud hakkasid sisult kattuma, see annab kindluse, et kõik teemad on kaetud. Oli ka vastukäivaid ettepanekuid.“
Puuetega inimeste esindajad nägid probleemi selles, et puude ja töövõime hindamiseks peavad inimesed pöörduma erinevatesse asutustusse. Sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse selgitas, et Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa koostöös otsitakse lahendusi, kuidas korraldada andmevahetust, jaotada ülesandeid jmt, et puudega inimesi asutustega suhtlemisel võimalikult vähe koormata.
Seaduseelnõus on arvestatud ettepanekuga võimaldada osalise töövõimega inimestel paindlikult täita Töötukassaga suhtlemise kohustust. Vastuvõtule tuleku kõrval on võimalik saada nõustamist ja tõendada tööotsinguid ka telefoni või iseteenindusportaali vahendusel.
Organisatsioonide esindajad soovisid teada, kas ja kuidas motiveeritakse tööandjaid võtma tööle osalise tööajaga töötajaid, pakkuma neile paindlikku tööaega või kaugtööd. Katre Pall selgitas, et põhirõhk on tööandjate teavitamisel ja nõustamisel. Samuti peaks olema motiveeriv, et tööandjal, kes võtab tööle töövõimetuspensionäri või osalise või puuduva töövõimega inimese, puudub selle töötaja eest sotsiaalmaksu maksmisel miinimumkohustus. Sobivate töötingimuste osas nõustab tööandjat Töötukassa.
Töövõime toetamise reformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist ja töötamist ning tagada sissetulek osalise või puuduva töövõime korral. Reform taotleb tänase mõtteviisi muutust ja keskendub inimeste õigusele aktiivselt ühiskonnaelus osaleda.
Imbi Ernits-Kaljuste
Sotsiaalministeerium
pressiesindaja
imbi.ernits-kaljuste|ä|sm.ee
(+372) 626 9321
www.sm.ee | Gonsiori 29, Tallinn 15027
- Üksikasjad
1. jaanuari seisuga oli Eestis 94 325 töövõimetut inimest. Statistikaameti andmetel moodustavad töövõimetud ligikaudu seitse protsenti Eesti kogurahvastikust ning 10 protsenti tööealistest (15–74-aastased). 2013. aastal võrreldes varasema aastaga vähenes töövõimetute arv esmakordselt pärast kriisi veidi.
Eurostati andmetel on perioodil 2007–2012 töövõimetuspensionäride arv kasvanud Balti riikides, samuti Belgias, Austrias ning Islandil. Seevastu Ungaris, Hollandis, Poolas, Rumeenias, Rootsis ning Norras on nende arv vähenenud. Euroopa Liidu riikide seas on kõige suurema töövõimetute osatähtsusega Horvaatia, järgnevad Eesti, Leedu, Island ning Norra, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Marianne Leppik statistikablogis.
Statistikaamet analüüsis sotsiaalkindlustusameti, Eesti tööjõu-uuringu ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeid ning uuris, milline on keskmine töövõimetuspensionär või millised tingimused mõjutavad tõenäosust olla töövõimetuspensionär. Vaatlusaluseks perioodiks olid aastad 2007–2012.
Töövõimetuspensionäride arv kasvas kuni 2013. aastani Eestis iga aastaga, alates taasiseseisvumisest 1991. aastal on töövõimetute arv kahekordistunud. Enim lisandus neid kriisiaastatel. Administratiivandmed osutavad töövõimetule kui inimesele, kelle töövõime kao peamiseks põhjustajaks on lihasluukonna ja sidekoe haigused ning käitumis- ja psühhikahäireid.
Võttes appi 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed, saab selgeks, et töövõimetuspensionär on enamjaolt meesoost, kuulub vanuserühma 55–59 aastat ning elab Põlva-, Ida-Viru või Jõgeva maakonnas. Töövõimetuse määraks on enamasti kas 40% või 80%. Otseselt mitteaktiivsuse mõju nende andmete põhjal ennustada ei saa, ent mõnesid paralleele saab tõmmata töötusega üldiselt: mida kõrgem on töötuse määr, seda suurem on ka töövõimetute osatähtsus nii maakonna kui ka riigi tasandil. Maakondlikult saab veel eraldi välja tuua töövõimetuse ja töövõimetuspensionite kui peamise elatusallika seose: mida rohkem on töövõimetuid, seda enam kasutatakse töövõimetuspensioni peamise sissetulekuna. See tähendab, et suure tõenäosusega töövõimetu samal ajal kusagil ei tööta. Miks? On spekuleeritud, et töövõimetust mõõdetakse seoses inimese viimati või kõige kauem peetud ametiga. Samas ei tähenda isegi täielik töövõime kaotus seda, et inimene ei võiks mingit tööd teha. Üks tüüpilisi hirme on seotud ka tööle naasmisega: kardetakse, et kaotatakse töövõimetuspension. See arvamus on aga ekslik. Kolmas aspekt töövõimetuse ja töötuse juures on alaline eemalolek tööturult ning sellest tingitud motivatsioonipuudus.
Mida näitas Eesti tööjõu-uuringu kirjeldav statistika? Nii 2007. kui ka 2012. aasta tööjõu-uuring osutavad töövõimetute suuremale osatähtsusele Jõgeva, Ida-Viru ning Põlva maakonnas. See on kooskõlas administratiivandmetega. Töövõimetuspensionäri sugu ja vanus ei erine administratiivandmetest: töövõimetu on keskmiselt 50–59-aastane mees. Tööjõu-uuring võimaldas vaadata ka töövõimetute haridust (domineerib keskharidus) ning viimast töökohta: keskmine valimisse sattunud töövõimetu tegeles varem oskustööga (nt põllumajandus-, metsandus-, jahindus- ja kalandustöötajad, käsi- ja oskustöötajad, seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad).
Mitmekesisemaid tulemusi pakub regressioonimudelite tõlgendamine. Prognoositi, milliste tunnuste mõjul inimene töövõimetuks osutuda võiks. Nii 2007. kui 2012. aasta tulemused on paljuski sarnased. Töövõimetus nihkub vanematesse vanuserühmadesse, suurima tõenäosusega on töövõimetud 45–63-aastased. 2012. aasta puhul on näha selge trend: vanuse kasvades oht osutuda töövõimetuks suureneb ning vanusrühmi võrreldes on see oht suurem 55-aastastel ja vanematel. Ühine näitaja mõlema aasta (2007 ja 2012) puhul on haridus: keskmine töövõimetu võiks pigem omada maksimaalset põhiharidust.
Kui inimene on olnud tööturult eemal üle 10 aasta, siis suurema tõenäosusega ta jääbki töövõimetuks. Võrreldes erinevad ametirühmi, on näha, et töövõime kadu esineb rohkem lihttöölistel. Mida sellest järeldada? Keskmise töövõimetu vanus, haridus ja viimane ametikoht osutavad olukorrale, kus üheks väljapääsuks töötusest ning sellest tingitud vaesusest näib olevat töövõimetuspension. Ka on ajakirjanduses korduvalt viidatud töövõimetuspensionile kui omamoodi sotsiaal- või toimetulekutoetusele. Üks, millele analüüsi tulemused tähelepanu juhivad, on see, et väljapääsuks võiks osutuda haridus. Parem haridus tagab parema töökoha ning sellest tulenevalt kindlama seisundi tööturul. Ka viitavad tulemused mõnevõrra struktuurse tööpuuduse tagajärgedele: teatud piirkondades pole teatud ametitel enam väärtust.
Võrreldes kirjeldavat analüüsi ning regressioonimudeleid, võib väita, et tulemused väga palju ei erine ja pigem toetavad üksteist. Kui nende tulemuste põhjal iseloomustada keskmist töövõimetut, siis võiks ta olla kesk- või põhiharidusega eelpensioni eas eesti mees, kes eeldatavasti elab Jõgeva, Ida-Viru või mõnes Kagu-Eesti maakonnas. Oma viimaselt ametikohalt, kus ta tegi lihttööd, lahkus ta vigastuse või haiguse tõttu ilmselt üle 10 aasta tagasi. On selge, et selle analüüsi põhjal ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Pigem on see põgus vaade töövõimetute olukorrale, mille pinnalt saaks edaspidi põhjalikuma analüüsi teha.
Lehekülg 1090 / 1653
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee