Artiklid
- Üksikasjad
Riigikontroll nendib aastaraportis, et Eestil tuleb olla valmis reformideks, mis muudaks sotsiaalsüsteemi rahastamise jätkusuutlikumaks. Üheks murepunktiks on pensionisüsteem, mille jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb teha kiireid muudatusi.
2014. aastal on riigi eelarvestrateegia aastateks 2015–2018 järgi pensionikindlustuse puudujääk 380 miljonit eurot. Võrreldes 2013. aastaga on puudujääk kasvanud 20 protsenti. Puudujääk ei too kaasa seda, et pensionid jääksid välja maksmata, aga nende maksmiseks tuleb lisaks sotsiaalmaksu laekumisele leida riigieelarvest lisaraha teiste valdkondade arvelt.
Puudujääki põhjustab lisaks demograafilise olukorra muutustele ka pensionisüsteemi praegune korraldus, kus pensioni eriskeemide tõttu on võimalus minna varakult pensionile ning saada pensioni pika perioodi jooksul. Selliseid riiklikke eriskeeme ei pea riigikontroll enam põhjendatuks olukorras, kus vanaduspensioniiga pidevalt kasvab ning kogumispensionisüsteemis koguvad inimesed pensioni endale ise.
Riik on otsustanud, et pensioniiga tuleb tõsta ning alates 2026. aastast on üldine pensioniiga 65 aastat. Samas ei taga see pensionikindlustuse rahalist jätkusuutlikkust ka edaspidi, nenditakse riigikontrolli aastaraportis.
Et tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, tuleks riigikontrolli hinnangul:
* leida võimalikult kiiresti ja kehtestada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus, Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid arvesse võttes kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism. Automaatne kohandamismehhanism võimaldab kohandada pensionisüsteemi vastavalt kokku lepitud statistilistele näitajatele, vähendades seega sõltumist poliitilistest teguritest. Näiteks on võimalik siduda vanaduspensioniiga oodatava elueaga, mispuhul pensioniiga kohandatakse regulaarselt vastavalt oodatava eluea statistikale;
* kaotada pensionide eriskeemid, mis võimaldavad minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga. Asendada varajane pension vajaduse korral tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes;
* viia lõpule töövõime reform. Seejuures ei tohi kindlasti unustada muudatuste algseid eesmärke, st pidurdada töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja vähendada riigi põhjendamatuid kulusid.
POSTIMEES.ee»Eesti uudised
Toimetaja:
Tiina Kaukvere
- Üksikasjad
Tööturuülevaadet tehes märkis statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell, et noorte tööle saamisel on olulised nii tutvused kui ka haridus.
"Töö saamise viisi, ametikoha kui ka tööga rahulolu puhul on vanus oluline," lisas ta. Krusell tõdes, et noorte tööle saamisel on tutvused kõige olulisemad, samuti töötavad noored sagedamini lihtsamatel töödel.
"Lihtsamat tööd tegevad noored on samas tööga rohkem rahul kui sama tööd tegevad vanemad inimesed," tõi Krusell välja.
"Haridus on töökarjääri kujundamisel olulise tähtsusega. Noortel, kes piirduvad teise taseme haridusega, kulgeb karjäär suure tõenäosusega sinikraena. Kolmanda taseme hariduse omandanud noored aga töötavad tippspetsialisti või juhina," märkis ta.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Meie töötaja haigestus ja on juba peaaegu kolm kuud olnud haiguslehel. Töötaja puhkus oli planeeritud augustikuusse, aga haiguse tõttu ei saanud ta seda kasutada. Nüüd, haiguslehel olles, esitas töötaja avalduse töösuhte lõpetamiseks tervislikel põhjustel. Töötaja lõpparves puhkusekompensatsiooni arvutamisel tekkis küsimus, kas töötaja haiguslehel oleku aega peaks arvestama talle puhkust võimaldava aja hulka?
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:
Töölepingu seaduse kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg, samuti aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduse või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguseks oleva aja hulka ei lähe aga lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg.
Seega, seadusest tulenevalt teie töötaja haiguslehel oleku aeg (ajutise töövõimetuse aeg) arvestatakse talle puhkust võimaldava aja hulka.
- Üksikasjad
CV-Online-i läbi viidud iga-aastasest Eesti tööturu-uuringust selgus, et 39% tööandjatest planeerib järgneval 6 kuul töötajaid värvata. Aasta eest oli see näitaja 56% ning 2012. aasta novembris 40%. Ühtlasi planeerib 34% tööandjatest järgneva kuue kuu jooksul vähemasti osade töötajate palku tõsta.
„Eesti tööandjad on 2015. aasta osas stabiilselt optimistlikud. Sarnased uuringu tulemused olid ka 2012. aasta novembris ning 2013. aasta kujunes Eesti majanduse jaoks väga edukaks. Arvestama peab aga sellega, et töötute arv ühiskonnas on viimase paari aasta jooksul vähenenud ning iga uue töötaja värbamine on keerulisem ja kallim, kui see oli veel aasta-paar tagasi," kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online-i juhatuse liige Agu Vahur.
"Märgilise tähtsusega on ka see, et oluliselt on kasvanud nende tööandjate osakaal, kes plaanivad nii inimesi koondada kui ka juurde värvata. See viitab selgelt ettevõtete vajadusele muuta oma tegevust efektiivsemaks ning otsitakse enda organisatsiooni jaoks sobivaimaid inimesi," rääkis Vahur.
„Valdavalt valitseb tööandjate seas optimistlik suhtumine tulevikuarengutesse - seda ilmestab 58% tööandjate kavatsus palgata uusi töötajaid tulenevalt mahtude või organisatsiooni kasvamisest," kommenteeris värbamise põhjuseid CV-Online-i turundusjuht Heikko Gross.
„Eelnevale statistikale tuginedes peaks tööotsijatel praegu olema lihtsam tööle saada kui aasta tagasi, sest värbavate ettevõtete arv on stabiilselt kõrge, kuid töötuse määr on langenud. Seega vabu töökäsi on vähem ning konkurents töökohta otsivate või vahetada soovivate inimeste nimel
on suurem kui aasta eest," iseloomustas Gross tööturu hetkeseisu.
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Lugeja küsib:
"Kui mul on töölepingus kirjas, et ma saan põhipalka pluss tulemustasu, kuid tööandja otsustas mulle mitte maksta ettenähtud tulemustasu, kuna ma väidetavalt teen töös liiga palju vigu. Kui ma palusin esitada vastavad dokumendid, mis mu vigu tõestavad, tal neid mulle ette näidata enam ei olnud. Kas tööandjal on õigus tulemustasu mitte maksta?
Meil oli ka tööle asudes tööandjaga selline vestlus, kus ta kinnitas, et olenemata vigadest on kõik inimesed siiani õiglaselt ja ausalt ka tulemustasu saanud ning ma tarvitsevat üldse muretseda. Kuna lisatasu moodustab 25% minu netosissetulekust, siis on see mulle väga suur kaotus."
Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
"Töölepingu seaduse kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust (selle suurusest), selle arvutamise viisist ja palgapäevast. Lepingus peavad olema kirjas kõik tasud, mida töötaja töö tegemise eest saab. Lisatasude (sh tasu tulemuslikuma töö eest) maksmise kokkuleppe korral peavad olema välja toodud ka lisatasude maksmise tingimused. Töölepingu andmed (k.a töötasu) esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Seega tulemustasu maksmine sõltub sellest, kuidas on paika pandud selle maksmise kord. Kui töötaja poolt on täidetud maksmise aluseks olevad tingimused, siis tuleb ka tulemustasu maksta.
Antud juhul võite tööandjalt täiendavaid selgitusi küsida ning üritada kokkuleppele jõuda. Kui kokkulepet ei saavutata ning pooled jäävad eriarvamusele, aga leiate, et olete tulemustasu välja teeninud, on Teil õigus pöörduda saamata jäänud tulemustasu nõudega töövaidlusorganisse."
Lehekülg 1004 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee