Üksikasjad

Avaldatud: 11 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Töötaja asus tööle 5. detsembril 2013 ja 21. augustiks on ta töövõimetuslehel olnud summeeritult 85 kalendripäeva ehk siis tööandja jaoks väga tihti. Kuna tema elukaaslane töötab ka meie ettevõttes, siis haigeks jäävad nad alati koos. Mis võimalused on ettevõtjal antud töösuhe lõpetada? Temaga on ka vesteldud, kuid tulutult,» küsib lugeja.

Vastab jurist Grete Lüüs advokaadibüroost LMP.

Töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel on tööandjal õigus öelda töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles, kui töötaja terviseseisund ei ole pika aja jooksul võimaldanud tööülesandeid täita. Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Siiski tuleb siin arvestada sellega, et tööandja ei saa töötajaga töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja lühiajaliselt ei tule tööülesannetega toime.

Seadus eeldab pikaajalist tööülesannetega mitte toime tulemist. Pikaajaliseks peab seadusandja olukorda, kus tööülesannete täitmine on olnud takistatud neli kuud. Sealjuures neljakuulist perioodi võib arvestada nii järjestikku kui ka summeeritult. Siiski asjaolu, et töötaja on töölt ära olnud neli või enam kuud ei anna tööandjale alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töötaja töölt äraolek peab takistama ja häirima tööd ning selle korraldamist.

Siiski sõltub iga töölepingu ülesütlemine konkreetsetest asjaoludest ning tööandja peab hindama iga juhtumit üksikult. Nimelt seadusandja küll eeldab, et pikaajaliseks saab lugeda neljakuulist perioodi, kuid ta ei sea seda reegliks. Antud olukorras peab tööandja hindama, kas töötaja pidev töölt eemal olek häirib töö tegemist ning selle korraldamist niivõrd, et seda saaks lugeda piisavaks aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tarbija24»Lugeja küsib
Toimetaja:
Tarbija24

Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Keegi meist pole immuunne. Ühel päeval ärkad üles ja taipad, et hakkad jõudma oma elu keskpunkti. Paljude jaoks toob see endaga kaasa küsimusi õnne, tervise ja saavutuste kohta ning enamasti ei leita neile küsimustele rahuldust pakkuvaid vastuseid.

Nõustaja Peter C. Diamond ütles, et keskiga ei peagi olema aeg, mil inimesel on olemas kõik, mida ta hing ihkab. «See on aeg, mil meil on endast kõige rohkem anda,» sõnas Diamond. «Kõige mõistlikum oleks vaadata teadlikult oma praegust olukorda ja seda, milline on su elu. Astu sammuke tagasi ja vaata, mis on sul olemas,» soovitas Diamond Business Insiderile antud intervjuus.

Diamond tõi välja seitse märki, mis võivad viidata sellele, et sind ootab ees keskeakriis.

1. Vankuv enesekindlus

Sa hakkad endalt küsima, mida ja miks sa seda teed. Oled pingutanud selle nimel, et saavutada teiste poolt defineeritud edu, aga su karjäärivalik pole sulle kunagi täit rahuldust pakkunud. Tekib küsimus, kas sinust on üldse kasu.

Nõuanne: defineeri ise enda jaoks edu nii, et sa tunneksid oma väärtust ja seda, et sinust on ettevõttele kasu. Kui oled ettevõtja, on nüüd hea aeg oma firma eesmärgid üle vaadata.

2. Sa pole oma saavutustega rahul

Sa ei arene ega kasva enam, töö ei esita sulle väljakutseid. Oled olnud hea sõdur, käitunud nii, nagu teised on oodanud ja seetõttu oled usaldanud oma saatuse võõrastesse kätesse. Seetõttu pole sa ise oma karjääri aktiivselt juhtinud. Kas sul on praegu see vabadus, mida sa ettevõtjana ihkad?

Nõuanne: analüüsi oma karjäärieesmärke ja ambitsioone. Praegu võib olla õige aeg, et end taasluua läbi uute oskuste omandamise või uute võimaluste leidmise. Firmaomaniku jaoks on nüüd hea aeg õppida käituma kui tõeline juht, mitte usin töömesilane.

3. Oled loobunud kontrollist

Kui oled tippu jõudmise nimel elu eest pingutanud, oled ilmselt unustanud, kes sa tegelikult oled. Ilma hea eeskujuta võid hakata jäljendama teisi inimesi, kes on juhipositsioonidel. Hakkad ennast ohverdama selleks, et paremini teistega kokku sobida.

Nõuanne: ütle selgesõnaliselt välja, milline juht sa tahad olla. Millised on sinu tõekspidamised? Kuidas sa tahad, et teised sind kohtleksid? Kuidas tahad teisi kohelda? Leia ühenduspunkt oma väärtushinnangutega. Kui tunned, et oled jooksnud ummikusse, mine tagasi oma põhiväärtuste juurde, et leida uuesti õige tee.

4. Tunned, et sind on kõrvale jäetud

Sulle tundub, et sa hulbid üksinda, meeskond, ülemused, investorid või juhtkond on su justkui unustanud. Sul võib olla raskusi, et end teiste silmis tähtsaks muuta.

Nõuanne: saa uuesti tuttavaks oma parimate oskustega. Pane kirja oma viis kõige tugevamat omadust ja oma panus ettevõtja või firmajuhina. Inimesed kipuvad unustama või alavääristama oma saavutusi, kuid oma edu üle tuleks kogu aeg rõõmu tunda.

5. Liigud vabakäigul

Sa oled emotsionaalselt halvatud ja su elu ei liigu edasi. See saab alguse siis, kui kaotad silmist sinu enda soovid, sest keskendud alati teistele. Sa tunned iga isikliku otsuse raskust ja sedagi, kuidas need otsused mõjutavad teisi. Frustratsioon muudkui kasvab ja sulle tundub, et sa kaotad järjest tükikesi endast.

Nõuanne: tee kindlaks, mida on sul tarvis, et tunda rahuldust ja saada energiat. Leia füüsiline, loominguline või intellektuaalne väljund, mis on mõeldud vaid sinule ja leia sellega tegelemiseks aega. Mine puhkama, see annab energiat. Ära kontrolli hommikul vara e-kirju, mine hoopis jooksma. Kui juht hoolitseb enda eest, siis saavad sellest kasu ka teda ümbritsevad inimesed.

6. Oled kaotanud sihi

Seda võid kogeda siis, kui suudad entusiastlikult ette kujutada erinevaid karjäärivõimalusi, aga nagu laps kommipoes, ei suuda sa valida välja seda, mis sind kõige rohkem huvitaks. Tulemuseks on see, et valikuvõimaluste kirjusus mõjub sulle kurnavalt. Kuigi see on hea, et sa oskad erinevaid võimalusi näha, mõjub see siiski sulle ja su ümbritsevatele negatiivselt, sest sa räägid rohkem kui tegutsed.

Nõuanne: pane konkreetselt kirja oma karjääri või äri puudutavad kriteeriumid. Mida sa sooviksid teha, kellega ja miks? Kuidas sa seda teeksid?

7. Üha suurenev rahulolematus

Kuigi sul võib olla hea töö või edukas firma, ei tunne sa rahuldust ja see mõjub sulle kurnavalt. Sa oled kogunud kokku pisiasju, mis tähendavad sinu jaoks edu, kuid sa oled unustanud, mis sind tegelikult erutab. Nüüd sa tead, mida sa tahaksid teha, aga sa pole leidnud veel õiget rada. Miski või keegi, võimalik, et su tööandja, hoiab sind tagasi.

Nõuanne: asu oma karjääri juhtima, muidu võib juhtuda, et keegi teine juhib seda sinu eest. Pane selgelt ja tabavalt paika, kuidas muutused mõjuksid nii sulle kui su firmale positiivselt. Tee kindlaks, kas sinu tutvusringkonnas oleks mõnu mentor, kes sind toetaks ja aitaks sul muutusi ellu viia.

Pole tähtsust, kui vana sa oled, ära jäta neid märke tähelepanuta. See on hea aeg, mil oma parimaid omadusi avastada ja kasutada neid ära, et elus edasi liikuda.

Naine»Karjäär

Toimetaja:
Naine24

Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Lugeja tunneb huvi, mis on tervisekontroll ja milleks on seda vaja.

Vastab Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kerttu Sepp.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on tööandjal kohustus korraldada tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on tööandjal kohustus korraldada tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad ning kandma sellega seotud kulud.

Tavaliselt on terviskontrolli aluseks töökeskkonna riskianalüüs ning ei ole just palju selliseid töökohti, kus töötajale ei võiks mõni töökeskkonna ohutegur ebasoodsalt mõjuda. Selle tõttu eeldataksegi, et enamikele töötajatele peab tööandja tervisekontrolli korraldama. Vastavalt töötajate tervisekontrolli korrale algab töötaja tervisekontroll esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ja öötöötajatel enne öötööle asumist.

Tervisekontroll töötervishoiuarsti juures ei tohiks olla pelgalt seaduse täitmine, vaid peab olema individuaalse lähenemisega, tagades töötaja sobivuse antud töökohale ning võimaldades varakult avastada tööst põhjustatud tervisevaevusi. Näiteks töötajatele, kes peavad pidevalt töötama jahutolmuses töökeskkonnas, on soovitav tervisekontrolli käigus teha allergiatest või kopsufunktsiooni uuring, et ennetada kutsehaigestumisi, mille põhjuseks on jahutolmuallergia.

Öötöötajatele peaks tervisekontroll sisaldama elektrokardiogrammi tegemist, hindamaks võimalikke südamehaiguste riske. Seega peaksid tervisekontrollis sisalduvad uuringud olema tugevalt seotud töökeskkonnas valitsevate ohuteguritega.

Tarbija24»Lugeja küsib

Toimetaja:
Siiri Liiva

Üksikasjad

Avaldatud: 10 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Julgustus lastega naistele: suure tõenäosusega olete tööl võrreldes lastetute naistega palju tootlikumad.

St. Louis’i Föderaalreservi pangas tehti põhjalik uuring, millega selgitati välja, et viimase 30 aasta jooksul on pea igas valdkonnas oma tulemustega teisi edestanud lastega naised. Kusjuures, kõige produktiivsemaks osutusid emad, kel on vähemalt kaks last, vahendab Washington Post.

Uurijad tahtsid teada, kuidas laste saamine kõrgelt kvalifitseeritud naiste töövõimet mõjutab. Kuna teatud ametite (näiteks kirurgi, konsultandi või projektijuhi) puhul pole alati tulemuste põhjal töö kvaliteeti võimalik määrata, otsustati soorituse ligikaudseks hindamiseks analüüsida rohkem kui 10 000 akadeemilise majandusteadlase uurimustööde hulka. Säärast ametit ei saa pidada ilma vastava kõrghariduseta, lisaks on nende tööd lihtne leida, salvestada ja klassifitseerida.

Tulemused olid uurijaile suureks üllatuseks. Meeste töö tulemused ei erinenud oluliselt siis, kui neil ei olnud lapsi või kui neil oli ainult üks laps. Küll aga näitasid neist palju suuremat tootlikkust need mehed, kel oli kaks või rohkem lapsi.

Seevastu naiste puhul oli laste arv töökusele dramaatilise mõjuga. Uurijaid leidsid, et neil naistel, kel polnud ühtegi last, olid oma karjääri esimese viie aasta jooksul võrreldes emadega oluliselt kehvemad töötulemused. Kusjuures kõige paremad töötulemused olid neil naistel, kel oli rohkem kui kaks last.

Siinkohal on oluline ära märkida, et vaatluse all oli väga väike privilegeeritud olukorras naiste grupp. Suure tõenäosusega olid enamikul neist naistest planeeritud lapsed ja tööandja võis ka omalt poolt laste saamist soodustada. Võimalik, et neil polnud muret ka lapsehoidja palkamisega, tänu millele neil oli võimalus näiteks pikemalt tööl olla. Väikese sissetulekuga ja väheste oskustega emadel on enamasti teistsugune töökeskkond.

Aga ka sel juhul võivad uuringu tulemused tunduda ebaloomulikud töötavale emale, kes on tundnud süümepiinu, sest pole lapse haiguse tõttu oma tööga õigeks tähtajaks valmis saanud. Või naisele, kel on koosolekul raske süveneda, sest ta on pool ööd mudilast tagasi magama viinud. Või emale, kes on töölt varem ära hiilinud, et lasteaia kevadpeole jõuda.

Tõepoolest, lapsed võivad tööle ka halvasti mõjuda. Uuringust selguski, et pisikeste lastega naiste töötulemused kahanevad 15-17 protsendi võrra. Mitme lapsega naistel langeb töötootlikkus esimese lapse korral 9,5 protsenti, teise lapsega 12,5 protsenti ja kolmanda lapsega 11 portsenti. Kuid nagu kõik vanemad teavad, siis päevad on pikad ja aastad lühikesed. Emad on produktiivsemad nii enne laste sündi kui veel pikalt pärast laste saamist. Kui vaadata lastega naiste karjääri üldisemalt, siis on nad ikkagi palju usinamad kui nende lastetud kaaslased.

«Sel ajal, kui sul on väikesed lapsed, mõjutab see su tööd,» sõnas Christian Zimmerman, kes on üks uuringu autoritest. «Aga tundub, et pärast seda on mõju vastupidine.»

Zimmermanni selgitusel on tõenäoline, et naised, kes saavad palju lapsi, sobivadki suurepäraselt majandusteadlasteks. Selle kohta on mõiste «survivor bias» ehk ellujääja eeldus. Võib-olla on nende amet ja maine nii kindlad, et nad ei tunne end seepärast halvasti, kui pere jaoks aega näpistavad. Või siis on nad lihtsalt väga osavad ajajuhtijad ja organiseerijad.

«Eduka uurimistöö tegemise oluline komponent on organiseerimisvõime,» lisas teadur. «Ehk ongi kõik tulemused sellest tingitud.»

Olgu kuidas on, aga uuringu tulemused mõjuvad julgustavalt kõigile neile lastega vanematele, kes on tööl oma panuse pärast muret tundnud.

Naine»Karjäär

Toimetaja:
Linda Pärn