Artiklid

Lasse Lehis,
Eesti maksumaksjate liidu juhatuse liige
ärileht.e

Maksu- ja tolliamet avalikustas oktoobri alguses oma veebilehel esmakordselt maksukohustuslaste tasutud maksude koondsummad. Nüüd on siis „Eesti majanduse läbipaistvuse“ tähetund saabunud ja kõik, kes veel enne juhuslikult ei teadnud, said nüüd teada, et kõige rohkem „panustab“ Eesti riigieelarve täitmisse Eesti Vabariik ise. Palju õnne!

Saime teada, millised riigiasutused on suured tööandjad, samuti seda, et Sotsiaalkindlustusamet, haigekassa ja töötukassa maksavad palju selliseid hüvitisi, millelt peetakse kinni tulumaksu.

Samuti on põhjust rõõmustada kõigil autojuhtidel, elektri- ja gaasitarbijatel, nikotiinisõltlastel, õllesõpradel, veininautijatel, viinaninadel ja kasiinokülastajatel. Ka teie panust on märgatud. Tõsi, tabelis esindavad teid tootjad, müüjad ja maaletoojad, kellele riik on pannud austava ülesande meie käest maksud kokku koguda ja üle kanda. Tublid!

Edetabeli tipus troonivate ettevõtjate edu saladus seisneb selles, et bensiini ja diislikütuse hinnast moodustab aktsiis keskmiselt umbes 30%, maagaasi hinnast 5%, elektrienergia hinnast 3%, õlle hinnast 16%, siidri hinnast 18%, veini hinnast 8%, vahetoote hinnast 14%, viina hinnast 50% ja sigarettide hinnast 65%. Sellele tuleb lisada veel ka käibemaks, mis on kõikide toodete puhul kuuendik ehk 16,7% lõpphinnast.

Käibemaksu ja aktsiiside osakaal Eestis müüdud toote lõpphinnast (ümardatud täisprotsendini)

Raamatud, ajakirjad, ravimid, majutusteenus – 8%
Kõik muud „tavalised“ kaubad ja teenused – 17%
Elektrienergia – 20%
Maagaas – 22%
Vein – 25%
Õlu – 33%
Bensiin – 47%
Viin – 67%
Sigaretid – 82%

Põhjust häbeneda pole ka korralikel inimestel, kes kulutavad viimsegi sendi tervislikele toitudele, telekavaatamisele, internetis surfamisele ja sõbrannadega lobisemisele — igast kulutatud eurost läheb 17 senti käibemaksuna otse riigile, lisaks maksate te ka kinni müüjate ja teenindajate palgad koos kõikide maksudega. Teid esindavad edetabelis Maxima, Rimi, Selver, Elion, EMT ja Elisa. Kindlasti maksite te kaardiga, veel parem kui järelmaksu kaardiga. Sellega olete andnud oma osa ka SEB ja Swedbanki panusesse. Tõsi küll, mitte käibemaksuna, vaid pangatöötajate töötasudelt makstud maksudena. Aga millestki peavad ka nemad elama.

Uhkust võivad tunda ka need, kes usaldavad oma korteri valve G4S hoolde. Kuigi nad ei pea pidevalt poest omale uusi asju (varastatud asjade asemele) ostma, toovad nad leiva turvameeste lauale ja maksud riigikassasse. Ka haige tasub olla, sest lisaks haigusrahadelt kinni peetud tulumaksule ootab riik makse ka arstide ja õdede palkadelt. Loomulikult pole paha mõte ka koolis käia, sest ega õpetajadki oma tööd tasuta ega maksuvabalt tee. Ja tegelikult polegi vahet, sest iga liigutus ja hingetõmme, mida sa teed, käivitab kusagil protsessi, mille tulemusena laekub riigile makse.

Kui keegi ikka veel ei usu seda ning püüab „edetabelist“ paaniliselt otsida „Ameerika onu“, kes tuleks meie eest makse maksma, siis seda onu võite te otsima jäädagi. Selle kinnituseks toome väikese graafiku, kus on toodud 2015. aasta planeeritava maksutulu (kokku 7,26 miljardit eurot) jaotus maksuliikide vahel. Arvesse on võetud kõik nii riigile, kohalikule omavalitsustele kui mujale (nt töötukassa, pensionifondid) laekuvad maksud ja maksed. Arvutuste algandmed on saadud 2015. aasta riigieelarve seletuskirjast.

Maksude laekumine 2015. aastal (miljonites eurodes)
Sotsiaalmaks 2639,90 36,36%
Käibemaks 1865,00 25,69%
Füüsilise isiku tulumaks 1135,00 15,63%
Kütuseaktsiis 424,00 5,84%
Juriidilise isiku tulumaks 319,80 4,40%
Alkoholiaktsiis 240,00 3,31%
Tubakaaktsiis 185,00 2,55%
Töötuskindlustusmakse 150,10 2,07%
Kogumispensionimakse 129,00 1,78%
Maamaks 59,00 0,81%
Tollimaks 52,90 0,73%
Elektriaktsiis 33,10 0,46%
Hasartmängumaks 22,70 0,31%
Raskeveokimaks 4,30 0,06%
Pakendiaktsiis 0,50 0,01%
Kokku: 7260,30

Seda, kui mõttetu on taolise edetabeli koostamine, kirjutasin ma juba veebruarikuus, kui Rahandusministeerium oma surematu eelnõuga välja tuli. Võrreldes algse eelnõuga on tehtud mõned muudatused, mistõttu praegune pilt ei vasta päriselt minu ennustustele. Nimelt ei kuvata nimekirjas negatiivseid väärtusi, vaid tabel lõppeb nullidega. Teise uuendusena kuvatakse maksud kahes tulbas — kogusumma ja eraldi nn tööjõumaksud (kuhu paigutus kuidagi märkamatult ka ravikindlustuse, töötuskindlustuse jt hüvitistelt, pensionidelt jne kinni peetud tulumaks). See muudatus, mille eesmärk oli muuta „edetabel“ informatiivsemaks (toob reljeefsemalt välja aktsiiside ja käibemaksu kogujad), tegi osaliselt pildi veel kirjumaks, seda seadusekirjutajate lohakuse tõttu. Nii on näiteks sundkindlustusmaksed (töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni makse) arves „tööjõumaksude“ veerus, aga kogusummas ei sisaldu.

Selle kõrval polegi suurt põhjust imestada, miks näiteks selline pisike asi nagu riigisaladuse kaitse esimese hooga täitsa ära ununes (Ärilehe 10. oktoobri artikkel "Maksuamet avalikustas, kui palju maksavad kapo ja teabeamet riigimakse" - toim.). Nagu ka see, et enamiku füüsilisest isikust ettevõtjate puhul toimub maksusummade avalikustamise kaudu ka saadud sissetuleku avalikustamine, mis võib meie hinnangul olla vastuolus üsna mitme põhiseaduse sättega. Seda kahtlust palume me mõistagi kontrollida ka õiguskantsleril.

Seniks aga võime jätkata ennustusvõistlusega — ennustada võiks mitte niivõrd seda, kes küll võiksid troonida 10. jaanuari „edetabelis“ (kes artikli läbi luges, teab seda niigi), vaid pigem seda, kas järgmine nimekiri üldse veel uudisekünnist ületab. Sest kui lugeda praeguse „uudisepommi“ kommentaare, siis suur osa lugejaid võttis seda kui musta huumorit või äärmisel juhul pidas mõne algaja „lapsajakirjaniku“ amatöörlikuks kirjatööks. Aimamata, et tegemist on väärika ettevõtlusorganisatsiooni algatusega. Samas, kui palju tõeliselt ohtlikke ja kahjulikke rumalusi tänu sellele „eksperimendile“ tegemata jäi, ei tea meist keegi.

Artikkel ilmus Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirjas MaksuMaksja.

Lugeja küsib:
"Kas töötaja tohib iga kuu käia töö ajast eraarsti juures ja tööandja peab talle selle eest maksma tunnitasu ning kas politseis ütlusi andmas töö ajast läheb tööaja arvele või peab see toimuma omast vabast ajast?"

Vastab Tiit Kruusalu, juhatuse liige, METI personaliabi OÜ, www.metiabi.eu; www.facebook.com/METIabi:

"TLS § 38 ja § 42 koosmõjus on tööandjal kohustus anda töötajale vaba aega ja maksta selle eest keskmist tasu, kui töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel.
Sotsiaalministeeriumi poolt antud selgituste kohaselt peab olema tegemist ühekordsete või lühiajaliste põhjustega, kui tööd ei ole võimalik teisiti korraldada. Nii näiteks võib olla põhjendatud ühekordne eriarsti juurde minek, mida on oodatud mitu kuud ja määratud aeg arsti poolt on "võta või jäta". Samas igakuiselt ettemääratud ajal arsti juures käimise eest tööandjale selle talumise koormust peale panna on juba põhjendamatu. Sellisel juhul tuleks leida teised võimalused, kokkuleppel tööandjaga kas töö ümber korraldamiseks, puudutud tundide tagasi tegemiseks või puhkusepäevade arvelt.
Politseis ütluste andmine ei ole eeldatavalt regulaarne tegevus ja töötajal reeglina puudub võimalus kutsel määratud aega muuta, seetõttu peaks tööandja seda võimaldama koos keskmise töötasu säilitamisega."

Vastused.ee

Toimetas: Kaja Koovit
ärileht.ee

Iga ettevõte tahab töötajaid kaasata. On ju ettevõttega tihedamalt seotud inimesed valmis panustama rohkem kui otseste töökohutuste täitmiseks minimaalselt vajalik. Milline on ettevõttele kõige kasulikum töötajatevaheliste suhete mudel, kirjutab Harvard Business Reviews Texase ülikooli psühholoogia ning turunduse professor Art Markman.

Mida rohkem on töötajad kaasatud, seda väiksema tõenäosusega ostivad nad uut tööd ning lisaks kiirgavad sellised inimesed positiivset energiat, parandades kolleegide ning klientide enesetunnet.

Suhete defineerimiseks on teadlased pakkunud välja mitmeid erinevad tüüpe, Markman keskendub kolmele, millel on ettevõtluse kontekstis kõige suurem tähtsus, need on võõrad, perekond ning naabrid.
Võõrad on inimesed, kellega meil ei ole lähedasi sidemeid: kui vajame nende abi, maksame neile selle eest. Perekonnas on inimestel tihe omavaheline side ning üksteisele pakutakse igakülgset abi selle eest sageli midagi vastu lootmata. Võõraste ja perekonna vahepeal on naabrid- inimesed kellega meil on mõistlikult lähedased suhted, kes aitavad meid, kuid ootavad selle eest ka vastuabi.

Markmani sõnutsi ei ole hea, kui ettevõte koosneb peamiselt võõrastest, sest neil puudub motovatsioon organisatsiooni laiemate eesmärkide täitmiseks enda konkreetsest tööülesannetest rohkem panustada. Ka töökoha sotsiaalne keskkond ei ole selliste töötajatega kutsuv, koht, kuhu inimesed tahaksid tulla.

Samamoodi on ka suurema osa ettevõtete jaoks ohtlik töötada nagu perekond. Mitte kõik töötajad ei panusta omalt poolt piisavalt ning see on ebaefektiivne ning demoraliseeriv töötamise viis.

Naabritega seevastu püüame oma suhteid ja panuseid hoida tasakaalus. Meil on ühine eesmärk, visioon ning me oleme nõus panustama selle eesmärgi saavutamise nimel endast võimalikult palju.

Nii ongi naabri tüüpi töötajad ja töösuhted Markmani kinnitusel nn terve ettevõtte aluseks. Tööandjal tuleb selgelt sõnastada töötajate ühine eesmärk ning mida neilt oodatakse. Ettevõte on edukas, sest töötajad panustavad niimoodi ka üksteise aitamiseks mõistlikul tasemel lisaaega.

Kuidas sellist töökeskkonda luua?

Sellise mudeli selgrooks on ettevõtte selge signaal, et töötajate vastu tuntakse huvi. Üheks võimaluseks on koolitus, pakkudes töötajatele nii töö- kui isikliku arengu võimalusi. Sellega näitab ettevõte oma huvi töötaja käekäigu vastu ka pikemas perspektiivis. Kui kardetakse koolitusprogrammiga kaasnevaid kulusid, siis iga selleks otstarbeks tehtav investeering kahvatub nende kulude ees, mis tuleb teha töötaja lahkumisel ettevõttest.

Teine võimalus naabri-suhetega töökeskkonna loomiseks on anda töötajatele regulaarselt võimalus kõrgete ülemustega suhtlemiseks. Naabri-suhted nõuavad, et töötajal tekiks tunne, et organisatsioon teab, kes ta on ning hoolib temast. Mitte töötajatest üldiselt, vaid konkreetselt temast. Kui tippjuhtkonnaga suhtlemise võimalust ei pakuta, võib konkreetse osakonna või äriüksuse baasil tekkida küll naabruskond, kuid see võib tunda end ülejäänud organisatsioonist eraldatuna.

Kolmas naabruskonna loomise komponent on jagatud eesmärk. Majanaabritega seob meid soov muuta elukeskkond elamisväärseks, mis pakub seal elavatele inimestele võimalikult palju. Sarnaselt on ka ettevõttel tarvis inimesi ühendavat visiooni.

Markman soovitab kõigil juhtidel olla tähelepanelik ning märgata ohumärke, mis annavad tunnistust sellest, et organisatsioon hakkab naabritest muutuma võõraste grupiks.

Kõige selgem signaal on, kui töötajad hakkavad hoiduma ettevõtte laiemates tegevustes kaasalöömisest tuues põhjenduseks mõne konkreetse ja kitsama tööülesandega seotuse. Kui sellised märgid ilmnevad, tuleb juhtidel pöörduda varem nimetatud kolme tegevuse juurde, näitamaks, et ettevõte hoolib töötajast ning tuletamaks meelde tema seotust laiema eesmärgiga.

Kuigi naabrite-suhete säilitamine töökohal nõuab pingutust ning ressursse, tasub investeering Markmani kinnitusel kiiresti ära.

Lugeja küsib:
Firma ülemus seadis väravasse turvafirma kohustuste hulka sunniviisilise alkomeetrisse puhumise, (inimesed, kes julgesid sellele vastu väita, need ka vallandati või siis tehakse elu kuumaks) - inimesed, kes sellest keelduvad -loetakse nn. tööluusiks ja sisse tööle ei lasta. Kas see on seadus õiglane ja kas ma pean sunniviisiliselt puidufirmas sellega tegelema?

Vastab Tiit Kruusalu, METI personaliabi OÜ, www.facebook.com/METIabi

Tööandjale on seadusega pandud kohustus tagada ohutu töökeskkond. Sellest lähtuvalt tuleks kõikide asjaolude kogumis hinnata, kas kohustuslik alkomeetrisse puhumise nõue on ohutu töökeskkonna tagamiseks ebaproportsionaalne abinõu või mitte. Teie küsimusest ei tule välja, mis oli kehtestatud nõude ajendiks, millised olid tööandja eelnevad meetmed, et hoida ära joobeseisundis töötajate töötamine kõrgendatud ohuga töövahenditega, milleks tööpingid kahtlemata on, millisele isikute ringile kehtestati alkomeetrisse puhumise kohustus, mis on kirjas ettevõtte töökorralduse reeglites (sisekorraeeskirjad) ja mis kohustusi- vastutust- õigusi paneb Teile peale sõlmitud tööleping. Hinnates kõiki asjaolusid kogumina, saaks kaaluda tööandja käitumise seaduspärasust.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Uute töötajate värbamine läheb järjest raskemaks, sest kasvada plaanivate ettevõtete hulk on märksa suurem kui koondada kavatsevate oma, kirjutab CV-Online´i juht Agu Vahur Äripäevas.

Ka koondamise läbi vabanevate töötajate kvalifikatsioon ei vasta enamasti nendele nõudmistele, mida värbavad ettevõtted oma töötajatelt ootavad.

Tööandjate seas tehtud uuringust selgus, et 39% tööandjaid plaanib lähema kuue kuu jooksul töötajaid värvata ning 9% nii värvata kui töölt vabastada. Seejuures värvatakse peamiselt töömahtude ja organisatsiooni kasvu tõttu ehk siis üle kolmandiku tööandjatest on orienteeritud kasvule. See on meie peamiste eksporditurgude nõrkust arvestades positiivne.

Töötajate arvu vähendamist plaanib 3% tööandjatest, seega kokku üle kümnendiku tööandjaist mõtleb töötajate vabastamise peale lähema kuue kuu jooksul.

Loe lisa Äripäevast.