Kristiina Viiron
Kui 2008. aastal kasutati haiguslehte 470 950 korral, siis 2010. aastal võeti neid 246 737 ja mullu 325 335.
Viis aastat tagasi hakati tunduvalt vähem haigusraha maksma ja haiguslehtede arv vähenes peagi märgatavalt. Kummalisel kombel on sama tendentsi näha ka terviseameti statistikas ülemiste hingamisteede ägedatesse nakkustesse haigestumise kohta.
Aastail 2000–2009 ehk siis, kui haigele maksti hüvitist alates teisest põdemispäevast ja 80% palgast, püsis eelnimetatud haigusjuhtude arv igal aastal 216 000 kuni 250 000 piires. Kuid 2010. aastal, kui põdejal tuli leppida senisest märksa kasinama haigusrahaga, registreeris terviseamet ainult
152 383 ülemiste hingamisteede ägeda nakkuse juhtu. Tõusu varasemale tasemele pole toonud ka järgmised aastad. Kas eestlaste tervislik seisund on aastatega paranenud? Rahasummat vaadates tundub tõenäoline, et kes vähegi suudab, see end tõbisena tööle ajab, millest omakorda on tingitud statistiline haigestumise vähenemine.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
