Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Maksu- ja tolliamet avaldas täna järgmise aasta maksumäärad ning tulumaksuvaba tulu suuruse.Võrreldes selle aastaga väheneb tulumaks ning töötuskindlustusmaks.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%.
• Maksuvaba tulu on 154 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 220 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 355 eurot (2014. aastal kehtinud 320 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 117,15 eurot kuus.
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%), tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%). Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras.
• Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%.

2014. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt kinnipeetavate ja arvestatavate maksude (maksete) arvestamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2015. aasta määrades) ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval vormil. Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja 2014. aasta detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2014. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2014. aasta detsembrikuu eest esitataval vormil.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Ärileht

Inimesed tajuvad suurima majandusliku riskina püsivat töövõimetust ning selle vastu kindlustaks end iga teine vastanu, selgus Swedbanki elukindlustusuuringust.

Swedbanki investeerimise ja kindlustuste osakonna juhi Katre Uibomäe sõnul haakub püsiva töövõimetuse ohu kõrge tajumine riiklike statistiliste näitajatega. „Selle kohaselt registreeritakse igal aastal Eestis umbes 15-17 000 uut juhtu. 2013. aastal oli nendest 1234 inimest kaotanud töövõime vähemalt 90% ulatuses," märkis Uibomäe.

Eesti statistikaameti andmetel on peamisteks püsivat töövõimetust tekitavateks põhjusteks südame või vereringeelundite haigused, lihasluukonna ja sidekoe haigused, halvaloomulised kasvajad, psüühikahäired või õnnetuse tagajärjel saadud rasked vigastused.

„Kindlasti on oluline oma tervise eest hoolitseda, kuid isegi siis kui järgime tervislikku eluviisi ja toitumist, võib meie elus ette tulla ootamatuid olukordi. Me ei saa alati oma terviseseisundit täpselt ette prognoosida, kuid me saame mõelda ja tegutseda, et olla valmis kõige halvemaks, mis meie toimetulekut võib haavata, " ütles Uibomäe.

Enimtajutud riskide seas toodi uuringus samuti välja töötuse, ajutise töövõimetuse ja traumade ohu. Uibomäe sõnul mõeldakse sageli, et elukindlustusest on kasu vaid kindlustaja surma korral. „Tegelikkuses annavad kindlustuslahendused majandusliku kaitse ka ajutise töövõimetuse ja traumade korral," selgitas ta.

„Eestis juhtub igal aastal üle 150 000 mitmesuguse traumaga lõppenud õnnetuse. Nendega kaasnevad sageli ootamatud kulud, ajutine tööpaus ja sissetulekute vähenemine. Traumakaitse aitab näiteks hüvitada ravikulusid või kindlustada pikema haiguslehel viibimise korral inimest ka päevarahaga," sõnas Uibomäe.

Elukindlustusuuringu viis läbi Swedbank selle aasta juunis ja selles osales 804 vastajat.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Arengufondi analüüside järgi vajab Eesti IKT-sektor aina rohkem erialaspetsialiste, paraku kistakse tööjõupuuduse tõttu suur osa IT-tudengitest tööle juba enne ülikooli lõpetamist.

2012. aastal leiti, et nn suurte andmekogumitega töötamiseks (big data) on aastaks 2015 maailmas vaja juurde 4,4 miljonit IT-spetsialisti. 2013. aastal arvati, et ainuüksi USAs oleks vaja kahe aasta jooksul juurde 3,9 miljoni IT-spetsialisti. Lisaks suurte andmekogumitega töötavatele inimestele on tarvis ka IT-teadmistega juhte, lihtsamate tööde tegijatest rääkimata.

Arengufond nentis 2009. aastal, et OECD andmete kohaselt töötab Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas 1,5 korda vähem inimesi kui OECD riikides keskmiselt. "Hinnanguliselt on Eestis tänases IKT sektoris laienemise tarbeks puudu vähemalt 1000-2000 IKT spetsialisti," märgitakse 2009. aastal.

Arengufondi 2013. aasta analüüsis märgitakse, et Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit prognoosib, et aastaks 2020 suudab IKT sektor Eestis pakkuda tööd kaks korda suuremale arvule spetsialistidele kui 2012. aastal. See tähendab, et töökohti on 34 000 inimesele.

Analüüsis pannakse ette, et suurendama peaks riikliku tellimuse mahtu, soovitatakse tuua juurde välisõppejõude, propageerida iseõppimisprogramme ning luua erialastipendiume.

Viimaste aastate vastuvõtuarvud peegeldavad juba praegu õppekohtade hulga suurenemist. Paraku aga on näha, et lõpetajaid tuleb ülikoolist endiselt vähe. Graafikult on näha, et näiteks Tartu Ülikoolis alustas 2011. aastal magistriõppes 107 tudengit. Kaks aastat hiljem ehk ajal, mil see kursus pidanuks lõpetama, sai lõpudiplomi vaid 48 magistrit.

Allikas: ERR
http://uudised.err.ee/v/majandus/6d0a21de-3d0e-4606-b285-ecdd1f8159ed

Üksikasjad

Avaldatud: 15 Oktoober 2014

• Postimees
• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS

«Minu küsimus on selline, et kas inimesel on mõtet töötada poole kohaga, kui tegemist on miinimumpalgaga ja kui palju koguneb sellega tööstaaþi, kui inimene jõuab pensioni eani?» küsis lugeja.

Vastab sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts.

Ühe aasta pensionikindlustusstaaþi (arvestatakse alates 01.01.1999) saab see pensionikindlustatu, kes ise on maksnud või kelle eest on vastavalt arvestatud sotsiaalmaksu vähemalt kuupalga alammäära aastasummalt. Seega kui te töötate ühe aasta alampalgaga (2014. aastall on kuupalga alammäär 355 eurot), siis arvestatakse teie pensionikindlustusstaaþi hulka üks aasta.

Kui isikustatud sotsiaalmaks on väiksem, kui kuupalga alammääralt arvutatud sotsiaalmaks, siis arvestatakse pensionikindlustusstaaþi proportsionaalselt isikustatud sotsiaalmaksuga.

Riiklikule vanaduspensionile tekib õigus, kui isik on jõudnud vanaduspensioniikka ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaþi.

Tarbija24»Töö
Toimetaja:
Triin Ärm