Artiklid
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Öeldakse, et õnnetus ei hüüa tulles ning üldjuhul kehtib sama ka tööõnnetuste kohta. Tavaliselt juhtub õnnetus halbade olude kokkulangemisel. Samas aga annab vahel juhtuda võiv tööõnnetus endast juba varakult kõva häälega märku.
Tööõnnetuse puhul on oluline vaadata nii tööandja kui ka töötaja rolli. Tööandja peab tagama turvalise töökeskkonna, juhendamise ja väljaõppe ning töötaja kohustus on järgida tööohutusnõudeid ja panustada ohutu töökeskkonna loomisesse.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on töösuhe kahepoolne, kus mõlemal osapoolel on oma õigused ja kohustused. „Kontrollide käigus puutuvad inspektorid tihti kokku olukordadega, kus näiteks tööandja on taganud kõik tingimused ohutuks töötamiseks, kuid töötaja lihtsalt ei kasuta talle eraldatud isikukaitsevahendeid või eirab tööohutusnõudeid”.
„Näiteks juhtus eelmisel aastal töötajaga õnnetus, mis toimus töökeskkonnas, kus töökohale valgus aegajalt vett, mida regulaarselt kuivatati. Libisemise ennetamiseks oli töötajatele eraldatud turvajalatsid, kuid töötaja (24-aastane meesterahvas) kandis tööl olles rannaplätusid. Ühel hetkel ta libises ning kukkus. Tagajärjeks oli parema labakäe nihestus ja põrutus ning töölt eemalolek,“ tõi Maripuu näite.
„Sageli ei pruugi tööõnnetuse põhjuseks olla isikukaitsevahendite kasutamata jätmine, vaid rolli võivad mängida palju elementaarsemad asjad — töökoha ümbruse korrashoid, ohtlike kohtade märgistatus ja valgustatus,” loetles Maripuu lihtsaid võimalusi riskide maandamiseks.
- Üksikasjad
Iga aasta novembrikuu kolmandal neljapäeval on rahvusvaheline „Ei suitsule!” päev. Tööinspektsioon julgustab selle päeva puhul tööandjaid ja töötajaid rajama tubakavaba töökeskkonda.
Suitsetamine tapab igal aastal miljoneid inimesi, olles seega peamiseks surma põhjustajaks üle maailma. Lisaks suitsetajatele surevad ka mittesuitsetajad tubakasuitsuga saastunud õhu sissehingamisest tekitatud haigustesse.
Tubakas on kahjulik nii töötajatele kui tööandjale. Töötaja kahjustab oma tervist ja kaotab suitsupause tehes tööaega. Mittesuitsetajatest töötajate tervis võib samuti kahjustuda, sõltuvalt sellest, kuidas suitsetamine on töökohal reguleeritud. Tööandja jaoks on aga töötajate tervis ja tööaeg olulisimad varad. Nendest sõltub ettevõtte tõhusus ja konkurentsivõime.
Tööandjal on tubakaennetuses vastutusrikas roll. Tal on õigus kehtestada töökohal suitsetamiskeeld, mille tõttu on üsnagi tõenäoline, et nii mõnigi töötaja suitsetab vähem. Kuid tööandja roll ei ole ainult keelata, vaid tal on ka võimalus toetada ja nõustada oma töötajat suitsetamise mahajätmisel. Leidub ettevõtteid, mis näiteks võimaldavad töötajal käia tasuta suitsetamisest loobumise nõustamisel, samuti premeeritakse töötajat, kui ta on suutnud oma pahest loobuda või on mittesuitsetajatel lisapuhkepäevad.
On teada, et tööpäeva jooksul puhkepauside tegemine tõstab töö efektiivsust. Tervist kahjustavate suitsupauside asemel tasuks töökollektiivis mõelda tervislikemate puhkepauside sisustamise üle: nt ühised kohvijoomised, jalutuskäigud või sportimised.
Lähemalt sellest, kuidas luua tubakavaba keskkonda, saab lugeda Tööelu portaalist
http://tooelu.ee/et/Tookeskkond/tootervise-edendamine/Tubakaennetus-tookohal
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Libisemine ja komistamine on kõige levinumad tööõnnetuste põhjused ning seda kõigis sektorites rasketööstusest kontoritööni. Kuigi see võib tunduda uskumatuna, on see tõesti nii. Tööinspektsioon annab kolm lihtsat soovitust, kuidas libisemisest ja komistamisest põhjustatud tööõnnetusi ennetada ning võimalikke riske maandada.
Esiteks, hoia oma töökoht korras. Jälgi, et liikumisteedel ei oleks juhtmeid, voolikuid, kaste või muid takistusi. Olukorra parandamiseks saad lahtise juhtme näiteks hõlpsasti põranda külge teipida, mujalt vedada või ära peita. Kastid tuleks ümber paigutada sinna, kus need kellelegi ette ei jää. Samuti tuleks irvakil olev põrandakatteserv korralikult põranda külge kinnitada!
Teiseks, ära jäta põrandaid liiga märjaks. Korista maha valgunud vedelikud kohe ning pane vajadusel püsti ka ajutised libeduse eest hoiatavad märgid. Põrandad võivad muutuda libedaks ka näiteks väljast toodud lume ja pori tõttu, mispärast on tähtis ruumi sisenedes jalatsitallad puhtaks pühkida. Ka valesti valitud või vales koguses doseeritud pesuvahendid võivad põranda liiga libedaks muuta.
Kolmandaks soovitame kasutada tööks sobivaid jalanõusid. Läbi tuleks mõelda, kas igapäevaseks töökohal liikumiseks sobivad paremini turvajalanõud, kingad või plätud. Lisaks on olemas ka erinevad libisemisvastased tallad või spetsiaalsed jalanõud, mis aitavad libisemisohtu vähendada.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist.
- Üksikasjad
Agne Narusk,
Kahe aasta jooksul pole taotletud toetust ühegi halvenenud tervisega töötaja ümberõppeks.
Detsembri lõpus saab kaks aastat sellest, kui töötukassa hakkas tööandjatele pakkuma rahalist abi, et ümber õpetada või täiendkoolitada töötajaid, kel tervis ei luba enam senisel töökohal jätkata.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
25. novembri Ärilehes ilmus Täpsustus:
18. novembril ilmunud artiklisse "Tööandjad jätavad ettevaatusest koolitusraha töötukassalt küsimata" lipsas minu enda tähelepanematuse tõttu sisse eksitav viga:
töötajast, kelle perearst on suunanud töötervishoiuarsti vastuvõtule, ei pea tööinspektsiooni teavitama mitte perearst, nagu oli ekslikult kirjas, vaid ikka töötervishoiuarst.
Vabandan lugejate ja intervjuu andnute ees!
Agne Narusk
- Üksikasjad
Kasulik.ee
Möödunud aastal juhtus Eestis 722 tööõnnetust, mille põhjustasid libisemine või komistamine samal tasapinnal. Tihtipeale eeldatakse, et enamasti juhtuvad sellised õnnetused ehitusel või tööstusettevõtetes, kuid õigupoolest toimub neid kõige enam hoopis avalikus sektoris.
„Tööspetsiifikast lähtuvalt on osas avaliku sektori asutustes (riigikaitse, politsei, päästeteenistus, vanglateenistus) tööõnnetuste risk kõrge. Seetõttu juhtub pea iga seitsmes libisemisest ja komistamisest tingitud tööõnnetus just avalikus sektoris,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu esmapilgul üllatavana tunduda võivat fakti. Kui avalikus halduses ja riigikaitses juhtus mullu 96 sellist õnnetust, siis veonduses ja laonduses 92, kaubanduses 71, metallitööstuses 65, hariduse ja tervishoiu valdkondades 60.
Nii töötajad kui ka tööandjad saavad omalt poolt üsna palju ära teha riskide maandamiseks. „Alustada tuleks näiteks sellest, et vaadata, kas liikumisteed on ohutud, töökoht korras ning kasutada tööks sobivaid jalanõusid,” lisas Maripuu.
Loe lisa Tööelu.ee portaalist.
Lehekülg 998 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee