Üksikasjad

Avaldatud: 25 november 2014

• VÕLAÕIGUSSEADUS
• Ärileht

Helve Toomla
jurist

Mis on käsundusleping?

Käsunduslepingu järgi osutab käsundisaaja käsundiandjale lepingus näidatud teenuseid. Käsundiandja maksab selle eest tasu, kui nii on kokku lepitud. Käsunduslepingust tulenevad poolte õigused ja kohustused on sätestatud võlaõigusseaduse 35. peatükis.

Ka tööleping on käsunduslepingu liik. Mõlemad lepingud on töötegemise protsessi kohta, kuid käsunduslepingule ei kehti töölepinguseadus ega sellega kehtestatud õigused ja tagatised. Seega ei ole käsundisaajal seadusest tulenevat õigust puhkusele, kindlale tööajale, töötasule vähemalt alammäära ulatuses, hüvitistele lepingu ülesütlemise korral jms. Pikemaajalises lepingus võib siiski mõnes hüves, näiteks puhkuses ja selle tasustamises, kokku leppida – see pole keelatud.

Töölepingu puhul teeb inimene tööd tööandja üksikasjaliku juhtimise ja kontrolli all, aga käsunduslepingu korral peab käsundisaaja järgima selle andja üldisi juhiseid. Käsundisaaja võib oma ülesandeid täites vabalt valida, kuidas tööd paremini teha.

Käsundusleping sõlmitakse näiteks juriidilise isiku (äriühingu, mittetulundusühingu vms) juhatuse liikmetega ühingu juhtimiseks, advokaadiga õigusabi osutamiseks, lektoriga loengu pidamiseks jne. 1

Saada oma tööalane küsimus:

Käsundusleping
Käsundusleping

Osapooled on käsundisaaja ja käsundiandja.
Käsundisaaja peab tegutsema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks.
Tasu makstakse tähtajaks, tulemuse saavutamisel või kokkuleppe järgi.

Allikas: võlaõigusseadus

Üksikasjad

Avaldatud: 25 november 2014

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Saan varsti 60aastaseks. Mul on 25 aastat tööstaaþi, sellest 12 ja pool aastat olen töötanud raskestikasvatatavate laste juures ehk eripedagoogina.

Kas minu puhul on olemas tingimused, et saaksin pensionile jääda viis aastat enne õiget pensionile jäämise aega? Kuidas on tingimused – kas 12,5aastane staaþ eripedagoogina annab vaid õiguse varem pensionile jääda või saan seetõttu ka mingit pensionilisa? Kui saan, siis mis suuruses?

Vastab sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik ELVE TONTS

Õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile on õpetajatel (pedagoogidel), kellel on vähemalt 25aastane pedagoogilise töö staaþ, millest vähemalt 15 aastat on töötatud kas asenduskodudes, erivajadustega inimeste õppeasutuses, haigete laste asutuses või kinnipidamiskohtade koolides. Nimetatud staaþitingimuste täidetuse korral on õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile vanusest sõltumata.

Täiendavat pensionilisa väljateenitud aastate pensionile juurde ei arvutata.

Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametinimetuste täpsem loetelu on vabariigi valitsuse määruses nr 207 (16.02.1992) “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaþi arvutamise kord”.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Paberimajandus tööandjaid ei heiduta. Kui spetsialisti on vaja, tuuakse ta riiki igal juhul.

Selle aasta jaanuarist alates on Eestisse ametlikult tööle tulnud 397 inimest, kes on pärit Euroopa Liidu välistest riikidest. Nii palju on töötukassa 31. oktoobri seisuga töölubade taotlusi vastu võtnud ja rahuldanud. Kõige rohkem töötajaid on tööloaga Eestisse tulnud Ukrainast: 235 inimest. Töötajaid on tulnud Venemaalt, teistest endistest Nõukogude Liidu riikidest, aga ka Taist, Indiast, Nepalist ja Mehhikost.
Välismaalase tööle tulekuks esitab tööandja töötukassale taotluse, selgitab teenusejuht Maiken Sõrg. Et EL-i mittekodanik saaks Eestis töötada, vajab ta elamisluba, mida ei saa politsei- ja piirivalveametist taotleda enne, kui töötukassalt on tulnud jaatav vastus. Seega peab tööloaga tulijal olema juba enne riiki jõudmist kindel töökoht.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 november 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Delfi Rahva hääl
Toimetas: Ragnar Teeveer

Oma ametikohal pean päev läbi inimestega suhtlema ning sügise saabudes korjasin korraliku viiruse üles. Loetud tundidega halvenes enesetunne nii hulluks, et veetsin terve laupäeva erakorralise meditsiini osakonnas. Istusin ootesaalis ja pisarad lihtsalt voolasid mööda põski alla. Mitte valust vaid hirmust oma töökoha kaotuse ees!

Nii ma seal erakorralises siis istusin nagu hunnik õnnetust. Tervis oli enam kui täbaras seisus ja mitte mingit klienditeenindust ei suutnud ma sellest hetkest alates vähemalt nädala jooksul küll kellelegi pakkuda.

Peast käisid läbi palganumbrid, mille kaotan, kui julgen haiguslehele jääda ja töölt eemal viibida. Väga haleda ja väiksena tundsin end seal, keset kulusid ja järjest väiksemaks muutuvaid tulusid. Lõpuks tuli peale jõuetu viha meie inimese tervisele vaenuliku sotsiaalsüsteemi pärast!

Näen pidevalt kolleege, kes tulevad tööle tugeva nohuga või värskelt põetud kõhuviiruse järel. Olen küsinud, millal nad üldse viimati haiguslehel olid. Vastuseks olen alati saanud, et nad ei mäletagi sellist juhtumit. Järelikult töökohal ongi soovitatav, kui kõik haigused käigu pealt läbi põetakse või haiguspäevad kuidagi asendajatega ära kaetakse.

Ma ei hakka mitte kunagi aru saama, miks eestlane ei ole väärt enda tervise parandamise võimalust kodustes tingimustes. Miks peab Eestis töötav inimene hirmuga haigena tööl käima, sest muidu kaotab ta kuu sissetulekust absurdselt suure osa?

Ja siis käib mingi huilgamine, kui haige ikka eestlane teiste eurooplastega võrreldes on. Jah, ongi haige, kui isegi külmetushaigust ei julge ta kodus rahulikult läbi põdeda, vaid käib töökohal läkastamas ja tatistamas.