Üksikasjad

Avaldatud: 07 märts 2025

• Statistikaamet

Keskmine palk kasvas pea 2000 euroni.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aasta keskmine brutokuupalk 1981 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui 2023. aastal. 2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui 2023. aasta samal perioodil.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et 2024. aastal oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2325 eurot) ning Harju (2218 eurot) ja Tartu (1995 eurot) maakondades. „Palgad kasvasid võrreldes 2023. aastaga enim Hiiu (9,9%) ja Ida-Viru (9,7%) maakondades. Palgad kasvasid kõikides Eesti maakondades üle 6,5%,“ tõdes analüütik.

Kõrgeim keskmine palk oli 2024. aastal info ja side tegevusalal, täpsemalt 3484 eurot. „Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3127 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (2697 eurot),“ lausus Saagpakk.

Madalaim keskmine palk oli mullu majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1264 eurot). Suurim palgakasv toimus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (11,9%) ning muude teenindavate tegevuste tegevusalal (9,8%).

Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Nii keskmise kui mediaanpalga puhul on märgata viimastel aastatel palgakasvu, kuid 2024. aastal palgakasv aeglustus. „Mediaanpalk oli mullu 1628 eurot. Võrreldes 2023. aastaga, mil mediaanpalk oli 1501 eurot, oli palgakasv 8,5%,“ sõnas ta.

Kõige enam töötas 2024. aastal palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal, täpsemalt 101 400 inimest, kes moodustasid 17% kõigist töötajatest. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 90 000 töötajaga, haridusvaldkond ligi 65 000 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 48 000 töötajaga.

Mullu viimases kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot

2024. aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk 2062 eurot, mis on 8,3% kõrgem kui eelneval aastal samal ajal. Mediaanpalk oli mullu viimases kvartalis 1699 eurot.

Kõrgeim keskmine palk 2024. aasta neljandas kvartalis oli Tallinnas – 2407 eurot. „Nii Harju kui ka Tartu maakonnas oli keskmine palk Eesti keskmisest kõrgem, vastavalt 2299 ja 2092 eurot,“ selgitas Saagpakk ja lisas, et kõige madalam palgatase viimases kvartalis oli Valga maakonnas (1507 eurot). Alla 1600 euro jäi keskmine palk ka Saare (1584 eurot) ja Lääne (1586 eurot) maakonnas.

https://www.stat.ee/et/uudised/keskmine-palk-tousis-mullu-81

Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2025

1. aprillil 2022 toimunud seadusemuudatus tõi endaga kaasa lapsepuhkuse süsteemi ümberkorralduse. Muudatuse eesmärgiks oli muuta lapsepuhkuste kasutamine paindlikumaks ja lihtsustada protsessi nii lapsevanemate, tööandjate kui ka sotsiaalkindlustusameti jaoks. Vaatame, kuidas käib lapsepuhkuse planeerimine ja kuidas kujuneb hüvitise suurus.

Puhkuse planeerimine ja kasutamine

Lapsepuhkuse taotlemine käib läbi sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse, kus lapsevanemale kuvatakse lapsepuhkuse päevade arv, mida saab vastavalt oma soovile planeerida. Iseteeninduses puhkuse taotlemisel tuleb märkida teavituse saajaks ka tööandja e-mail. Seejärel teavitab sotsiaalkindlustusamet tööandjat automaatselt töötaja lapsepuhkuse soovist. Selleks, et infovahetus toimuks sujuvalt, on oluline, et puhkuse planeerimisel sisestatakse avaldusele korrektsed andmed. Tööandja peab oma töötajatele andma täpse info, milliseid tööandja andmeid töötaja lapsepuhkust planeerides süsteemi sisestama peab. Samuti peab töötaja veenduma, et sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on tema korrektne e-mail ning pangakonto number.

Puhkust on võimalik ette planeerida kuni kaheks kuuks. Puhkust ei saa planeerida tagantjärele ehk puhkuse kõige varasem alguskuupäev on sama päev, mil puhkust planeeritakse. Näiteks soovib vanem puhkust kasutada 7. aprillil ja esitab iseteeninduses samal kuupäeval selleks taotluse. Planeeritud puhkust saab tühistada hiljemalt päev enne puhkusele minemist. Tühistamise kohta läheb teavitus ka otse tööandjale. Oluline on siiski nii oma puhkusesoovist kui ka puhkuse tühistamisest eraldi tööandjat teavitada.

Lapsepuhkust antakse mõlemale töösuhtes olevale vanemale eraldi ja iga last arvestades. Kummalgi vanemal on iga 14-aastase ja noorema lapse kohta kogu perioodi peale kokku 10 lapsepuhkuse päeva (kahe peale kokku 20 päeva). Mida rohkem on peres alla 14-aastaseid lapsi, seda rohkem lapsepuhkuse päevi on vanemale ette nähtud. Vana korra järgi olid lapsepuhkuse päevad kahe lapsevanema peale kokku.

Hüvitise suurus ja selle arvutamine

Lapsepuhkuse hüvitise suurus on seotud lapsevanema sotsiaalmaksuga maksustatavate sissetulekute suurusega. Selleks, et arvutada hüvitise suurus, loetakse puhkuse kasutamisest kolm kuud tagasi ning arvutatakse sellele eelnenud 12 kuu teenitud tulu põhjal keskmine kalendripäevatasu. Saadud summast võetakse 50%, mis ongi lapsepuhkuse tasu. Kui lapsevanemal peaks olema mitu tööandjat või isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid sissetulekuid, siis arvestatakse ka neid hüvitise arvutamisel. Küll aga on sätestatud hüvitist puudutav täiendav piirang – nimelt ei tohi hüvitis olla väiksem töötasu alammäära alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest, mis on 2025. aastal 42,36 eurot. Maksimaalne hüvitise määr on seotud vanemahüvitise maksimaalse määraga ning aastal 2025 on selleks 87,75 eurot.
Näiteks, kui lapsevanem soovib võtta 2025. aasta aprillis lapsepuhkust, arvutatakse tema lapsepuhkuse hüvitis 01.01.2024 – 31.12.2024 perioodil teenitud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu alusel. Vanemal on ainult üks tööandja ning muid sotsiaalmaksuga maksustatavaid tulusid ei ole:

Antud näite puhul jääks hüvitise suurus alla töötasu alammäära, seega suurendatakse hüvitise suurus miinimummäärani. Lapsepuhkus on tulumaksuga maksustatav (22%) ja see peetakse sotsiaalkindlustusameti poolt kinni. Puhkusetasu makstakse välja puhkuse kasutamisele järgneva kuu 8. kuupäeval. Kui puhkuseperiood jääb kahte kuusse, makstakse ka puhkusetasu kahes kuus, mitte kogu puhkuse eest korraga. Näiteks, kui vanem puhkab perioodil 31.03.2025 – 04.04.2025, saab ta märtsi päeva eest puhkusetasu 8. aprillil ja aprilli 4 päeva eest 8. mail. Kui 8. kuupäev jääb näiteks laupäeva peale, makstakse tasu välja 7. kuupäeval ehk reedel.

Hüvitise suuruse arvutamisega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. Hüvitise summa kuvatakse lapevanemale peale puhkuse planeerimist.

Kokkuvõtteks

Lapsevanematel on sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses hea ülevaade oma kasutamata lapsepäevadest ning tööandja ei pea enam selle üle arvestust pidama. Samuti pidid tööandjad vana korra järgi töötajalt tema lapse isikukoodi eraldi küsima, et lapsepuhkuse eest hüvitist sotsiaalkindlustusametilt andmike alusel tagasi taotleda, kuna kastutatud puhkus pidi olema lapsega seotud. Seda nüüd eraldi tegema ei pea, kuna sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on laste info juba automaatselt olemas. Lisaks lapsepuhkusele saab sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses taotleda ja planeerida ka puudega lapse vanema lapsepuhkust, emapuhkust ja isapuhkust.

https://www.bdo.ee/et-ee/artiklikogu/palgaarvestus-ja-aritugiteenused/lapsepuhkuse-huvitise-suurus-ja-selle-arvutamine?fbclid=IwY2xjawI06UBleHRuA2FlbQIxMAABHdq8vZgMpJDWKJjFybKlx5oQMSmd8IW0hNIrN7xN9wtzqJvEMd9F5ziB1g_aem_UzlRHf-tQqXnc01CM4IP6w

Üksikasjad

Avaldatud: 07 märts 2025

2025. aastal lõppeb mitmel kriitilisel tarkvaral tootjapoole tugi, sealhulgas turvauuenduste väljastamine. Suurimat mõju avaldab Microsoft Windows 10 Enterprise, Education, Home ja Pro versioonide ametliku toe lõpp 14. oktoobril 2025.

Kui plaanite praegu 2025. aasta töökorraldust ja eelarvet, on viimane aeg hinnata organisatsioonis kasutusel olevat tarkvara. Vajadusel tuleks kavandada nii tarkvara kui ka riistvara uuendamine, et tagada ametlikult toetatud lahenduste kasutamine.

Aegunud tarkvara kasutamine võib kaasa tuua järgmised ohud:

1. Turvaohtude suurenemine

Turvanõrkused: uued turvaaugud ja haavatavused jäävad parandamata. See muudab süsteemi kergemini küberkurjategijatele rünnatavaks.

Viirused ja pahavara: küberkurjategijad keskenduvad sageli tarkvaralahendustele, mille tugi on lõppenud, kuna nende turvamehhanismid ei uuene.

2. Ühilduvusprobleemid

Paljud uued programmid ja rakendused võivad pärast toe lõppu Windows 10-ga mitte toimida.

Uued seadmed, nagu printerid, skannerid või graafikakaardid, ei pruugi pakkuda Windows 10 jaoks sobivaid draivereid.

3. Juriidilised ja regulatiivsed probleemid

Kui ettevõte kasutab aegunud tarkvara, võib see rikkuda andmekaitsenõudeid, nagu GDPR. See võib kaasa tuua trahve või vastutust andmete lekkimise korral.

Tööstusstandarditega mittekattuvused. Paljudes tööstusharudes nõutakse uuendatud ja toetatud tarkvara kasutamist.

4. Toetuse ja abi puudumine probleemide korral

Microsoft ega kolmanda osapoole teenusepakkujad ei pruugi pakkuda tehnilist abi Windows 10 probleemide lahendamiseks. Kui midagi läheb valesti, peate lahendama probleemid iseseisvalt või liikuma uuemale süsteemile.

2025. aastal lõppeva toega tarkvaratooted
Siin peatükis on toodud valik laiemas kasutuses olevaid tarkvaratooteid, mille tootetoe lõpp on 2025. aastal. Juhime tähelepanu, et see loetelu ei ole lõplik. Iga organisatsioon peab olema teadlik kasutusel olevast tarkvarast ning küberriskide maandamiseks jälgima, et tarkvara oleks uuendatud toetatud versioonini.

Microsoft Windows 10
Microsoft Exchange Server
Microsoft Office 2016 ja 2019
Muud Microsofti tooted
VMware vSphere 7.x
FortiOS 7.0
Palo Alto tooted
Atlassian
Microsoft Windows 10
Windows 10 Enterprise, Education, Home ja Pro tugi lõppeb 14. oktoobril 2025.

See tähendab, et peale seda kuupäeva ei paku Microsoft enam Windows 10-le uuendusi, sealhulgas turvauuendusi ja tehnilist tuge ning tarkvara kasutamine ei ole enam soovitatav.

https://www.ria.ee/blogi/2025-aastal-lopeb-oluliste-tarkvaratoodete-tootjapoolne-tugi

Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2025

• Ärileht

Eestis, Lätis ja Leedus on alanud aasta toonud kaasa maksupoliitika muudatusi. Selleks, et anda ülevaade, millised on praegu Balti riikide tööjõumaksud ja seonduvad maksumäärad nii töötaja kui ka tööandja seisukohast, on Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus eri palgatasemeid maksukoormuse alusel riigiti võrrelnud.

Maksumuudatuste laviin Baltikumis
Eestis jõustus tänavu mitu maksumuudatust. Palku ja makse puudutavad näiteks üksikisiku tulumaksumäära tõus 20%-lt 22%-le, maksuvaba tulu tõus kuni 654 euroni kuus ja töötasu alammäära tõus 886 euroni kuus.

Leedus tõsteti tulumaksuvaba määra 747 euroni ja miinimumpalka 1038 euroni. Lätis on tulumaksuvaba määr 510 eurot ning tulumaksumäär muudeti kaheastmeliseks: kuni 8775-eurose kuusissetuleku korral on see 25,5% ja üle 8775-eurose sissetuleku korral 33%.

Eestis on kättesaadav miinimumpalk suurim
Kõige madalam miinimumpalk on Lätis (740 eurot), järgneb Eesti (886 eurot) ning kõige kõrgem on see Leedus (1038 eurot). „Kuna Leedus on töötaja ja tööandja makstav maksusumma Läti ja Eestiga võrreldes väga erinev, ei anna brutopalkade võrdlus õiget pilti,“ sõnab Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.

Pärast maksude tasumist saab miinimumpalka teeniv töötaja enim raha kätte Eestis ehk 810 eurot, Leedus on kättesaadav summa 777 eurot ja Lätis endiselt kõige väiksem ehk 623 eurot. „Kuigi Eestis jääb miinimumpalka teenivatele inimestele võrreldes Läti ja Leeduga rohkem raha kätte, ei tähenda see, et Eesti inimeste ostujõud oleks oluliselt suurem kui naabritel, kuna seisame endiselt silmitsi kiire hinnatõusuga,“ selgitab Jääger.

Kui palju maksab tööandjale 1000 euro suuruse netopalgaga töökoht?
Leedus on palgad enne maksude tasumist kõrgemad, kuna absoluutse suurima osa tööjõumaksudest maksab töötaja ning vaid alla 2% koormusest jääb tööandja kanda. Eestis on aga vastupidi: suhteliselt suur osa tööjõumaksudest jääb ettevõtja kanda, mis ei mõjuta töötaja netopalka, vaid seda, kui palju maksab ettevõttele sellise töötaja palkamine.

Kui võrrelda tööandja palgafondi sama netopalga põhjal, siis on suurim kulu Läti tööandjatel. Näiteks 1000-eurose netopalga korral on Lätis palgafond 1612,49 eurot, Eestis 1523,42 eurot ja Leedus 1503,22 eurot.

„2024. aasta esimesest kolmanda kvartalini moodustasid tööjõukulud Eesti ettevõtete käibest ligi 14%, kuid see näitaja oli tegevusalati väga erinev. Tööjõukulud on viimastel aastatel kasvanud, kuna palku tõstetakse ja tööhõive on kõrge, kuid tootlikkus on vähenenud. See halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ selgitab Jääger.

https://arileht.delfi.ee/artikkel/120354749/balti-riikide-toojoumaksude-vordlus-eestis-on-kattesaadav-miinimumpalk-korgeim