Üksikasjad

Avaldatud: 06 august 2025

Tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäev eest. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast hakkab töötajale haigushüvitist maksma tervisekassa.

Vaata ka: Haigushüvitiste abitabel

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² kohaselt maksab tööandja haigestumise 4. kuni 8. päevani haigushüvitist 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

https://rmp.geenius.ee/toooigus/tls/tooandja-mastava-haigushuvitise-maksustamisest-ja-deklareerimisest/

Üksikasjad

Avaldatud: 05 august 2025

Arvutiga töötamine on saanud paljude inimeste ja elukutsete lahutamatuks kaaslaseks ning asendamatuks töövahendiks. Andmesisestus, dokumendihaldus, graafiliste kujundite loomine või projekteerimine on vaid algus pikast tööde loetelust, mille tegemist arvuti abita õieti ettegi ei kujuta.

Samuti on paljud masinad tööstusettevõtetes suuremal või vähemal määral automatiseeritud, mille tulemusel endisaegse raske rassimise asemel jälgib tänapäeva töömees masina tööd ekraanilt.

Pane tähele!

• Iga töötaja peab saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööle asumist.
• Arvutiga töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt.
• Arvutiga töötamisel peab andma silmadele regulaarset puhkust.

https://rmp.geenius.ee/toooigus/ohutus/arvutiga-tootamine/

Üksikasjad

Avaldatud: 06 august 2025

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine.

Kas töötaja, kes koondati, saab tasuta töötada (kuni 8 päeva) töötuna arveloleku ajal samas ettevõttes?

Äriühingus tasuta töötamine ei ole mõeldud töötaja asendamiseks, vaid on erandkorras näiteks pereliikmete abistamiseks. Ka uue ettevõtte loomise puhul saab juhatuse liige teha ajutiselt tasuta tööd. Tasuta töötamine ei ole tööamps. Ettevõttes, kust inimene on koondatud, saab ajutiselt tööd teha lepingu alusel.

https://rmp.geenius.ee/toooigus/toosuhte-erisused/kusimused-tooampsude-tegemise-kohta/

Üksikasjad

Avaldatud: 24 juuli 2025

Tööturul on palju töötajaid, kes töötavad täiskoormuse ja fikseeritud ajaga. See aga ei tähenda, et inimesi, kes paindlikust töölepingust puudust tunnevad, täna pole – nad on praegu ka tööl, aga mitte fikseeritud töölepingutega. Nende eest ei räägi paraku keegi, kirjutab Killu Maidla, endine Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht, Ida-Virumaal avatava loodusspaahotelli juht ajalehe Äripäev arvamusveergudel.

Ka praegu on turul kasutusel paindlikud lepingud: HoReCa sektoris on hinnanguliselt 25% lepingutest võlaõiguslikud lepingud, näiteks töövõtulepingud ja käsunduslepingud. Nendega ei ole tagatud mitte mingisugust miinimumsissetulekut, võlaõiguslike lepingutega ei kaasne haigusrahasid ega puhkusepäevi ja tööandjad ei pea jälgima töölepingu seadusest tulenevat puhkeaega ja koormust. Oma sisult on need sageli tavalise töölepingu tunnustega ja tööinspektsiooni sekkumisel tulebki need tihti ümber vormistada, kuid neid lepinguid on tööandja ja töötaja eelistanud, sest praegune töölepinguseadus lihtsalt ei vasta töötaja paindlikkuse soovile. Töölepingus lepitakse kokku kindel koormus ja seaduse alusel on tööandjal õigus määrata graafikuga tööaeg. Koormust ei saa siinkohal ühepoolselt muuta ei tööandja ega töötaja, mõlemad on lepinguga seotud ja ainus võimalus on teha kahepoolne lepingu lisa. Nende inimeste puhul, kelle jaoks ei ole 8 tundi päevas töötamine esmane prioriteet, tehakse töötaja algatusel lepingumuudatusi ka praegu sageli igakuiselt ja see toob kaasa üksjagu asjatut bürokraatiat ja ajakulu.

https://employers.ee/killu-maidla-toolepinguseadus-vajab-tanapaeva-toomist/