Artiklid
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Mul on küsimus puhkepauside kohta - töötan tootmisettevõttes ja mul on füüsiliselt ja vaimselt raske töö. Kas see eeldaks päeva jooksul rohkem pause, kui 1x15 minutit ja lõuna 30 minutit?
- Üksikasjad
Töö- ja pereelu tasakaal on töötajatele üha tähtsam ning ka suve saabudes peavad tööandjad töötajate ootustega paindlikuma töökorralduse osas kaasas käima. Järjest levinumaks muutub aga Eestis piiramatu tasustatud puhkuse võimaldamine.
Advokaadibüroo Hedman jurist Anastasia Miller sõnab, et piiramatu tasustatud puhkus tähendab, et seadusega lubatud või töölepingus kokku lepitud põhipuhkusele lisaks saab töötaja kasutada täiendavaid tasustatud puhkusepäevi. „Paindlikkus ning töö- ja eraelu tasakaal on töötajatele üha tähtsamad ning piiramatu tasustatud puhkuse võimaldamine on atraktiivne osa motivatsioonipaketist. See võib olla suurepärane viis värvata talente, luua paindlik ja tulemustele keskendunud töökultuur,“ selgitab Miller.
Paindliku töökorralduse rakendamisel tuleks aga tööandjal teha põhjalikku eeltööd ning kokku leppida selged reeglid. „Eeltöö tegemata jätmisel võib hea eesmärk kiiresti muutuda tööandjale peavaluks, näiteks kui töötaja kuritarvitab pakutud vabadust,“ ütleb Miller.
Reeglid tuleb paika panna
Paindliku töökorralduse reeglid tasub tööandjal kokku leppida töölepingus või töökorralduse reeglites.
Näiteks võiks piiramatu tasustatud puhkuse võimaldamise üheks tingimuseks olla, et töötaja peab esmalt ära puhkama ette nähtud põhipuhkuse ning puhkusejäägi. Alles seejärel võiks tal tekkida õigus tasustatud lisapuhkusele. Selle saamine võiks aga omakorda olla kooskõlastatud otsese juhi või kolleegidega, et hajutada töökoormust.
Kas lisapäevade kasutamisel säilib töötaja töötasu?
Tööandjal tasub läbi mõelda, kas lisapäevade kasutamisel säilib töötaja töötasu või maksab tööandja töötajale puhkusetasu analoogselt põhipuhkusega. Samuti tuleb kokku leppida, kui pikalt tohib tasustatud lisapuhkust järjestikku kasutada ning kas ja millistel tingimustel on töötajal ja tööandjal õigus tasustatud lisapuhkus katkestada.
Tööandjatel tuleb lisaks arvestada, et kui lisapuhkuse kasutamise eeltingimuseks on põhipuhkuse ära kasutamine, võib see tekitada vajaduse muuta puhkuste ajakava. „Näiteks kui puhkuste ajakavas on töötaja põhipuhkus planeeritud suvekuudele, kuid töötaja soovib kasutada puhkust näiteks aprillis, tuleb muuta puhkuste ajakava,“ selgitab Miller. Alternatiivina saab töötaja sellises olukorras kasutada tööandjaga kokkuleppel tasustamata puhkust.
Keskmine töötasu mõistliku aja eest
Miller toob välja, et oma olemuselt sarnaneb lisapuhkuse võimaldamine töölepingu seaduse paragrahvis 38 sätestatuga, mis ütleb, et põhjendatud töötakistuse korral ei saa tööandja keelduda mõistlikus ulatuses tasustatud vaba aja andmisest töötajale.
„Selle paragrahvi järgi peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, kui töötaja ei saa mõjuval põhjusel tööd teha. Näiteks kui töötaja või tema laps vajab vältimatut arstiabi või juhtub kodus veeavarii, mis vajab kohest likvideerimist,“ tõi Miller näiteid.
Sellistel juhtudel ei pea tööandja iga kord hindama lisapuhkuse võimaldamise põhjendatust, mis omakorda vähendab tööandja koormust.
Allikas:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/120381021/hea-teada-kuidas-pakkuda-tootajale-piiramatut-puhkust
- Üksikasjad
Mis muutub 1. septembril alaealise tööle võtmise puhul?
Tarkusepäeval, 1. septembril jõustuvad töölepingu seaduse muudatused, mis reguleerivad alaealiste töötamist. Seadusemuudatuste tulemusel pikeneb koolikohustuse iga seniselt 17. eluaastalt 18. eluaastani. Seetõttu laienevad töölepingu seadusest tulenevad alaealiste töölevõtmise erisused senisest suuremale hulgale noortele.
Hetkel kehtiva seaduse järgi kestab koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni ning 17-aastane võib teha kõiki töid, mis ei ohusta tema tervist.
1.septembrist 2025 muutub senine koolikohustuse kord. Nimelt peab tööandja edaspidi alaealise tööle võtmisel arvestama õppimiskohustusega, mis on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutsehariduse õppes ning kestab kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni või 18-aastaseks saamiseni. See tähendab, et edaspidi on ka 17-aastased alaealised õppimiskohustuslikud ning võivad teha üksnes tööd, mis on lihtne ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust ehk kerge tööd.
Kehiv töölepingu seadus näeb ette, et 13–14-aastased ja vanemad koolikohustuslikud töötajad võivad töötada koolivaheajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. 13-14-aastaste tööaja piirangutega midagi ei muutu. Kuid töölepingu seaduse muudatuse kohaselt muutub vähemalt 15-aastane õppimiskohustusliku noore töötamise aja piirangud koolivaheajal. Alates 1. septembrist võib vähemalt 15-aastane õppimiskohustuslik noor teha koolivaheajal tööd 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Hetkel näeb töölepingu seadus ette, et alaealise tööaega võib summeerida, kuid ei tohi ületada seaduses toodud alaealise töötaja tööaja piiranduid. Kuigi kehtiv töölepingu seadus näeb ette, et ületunnitööd alaealine ei tohi teha, on praktikas tekkinud küsimusi, kas õppimiskohustuse täitnud alaealise tööaeg võib summeeritud tööaja korralduse puhul ületada lubatud täistööaega. Mistõttu täieneb seadus reegliga, mis näeb ette, et õppimiskohustuse täitnud alaealise tööaeg ei tohi summeeritud tööaja arvestuse puhul ületada 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Koja e-poes on saadaval 01.09.2025 jõustuvate muudatustega kooskõlas töölepingu põhi alaealisega, mis on koja liikmele tasuta. Mitteliikmetele on lepingupõhja hind 15 eurot, millele lisandub käibemaks. Lepingupõhi on kättesaadav SIIN.
1. septembril 2025 jõustuvate töölepingu seaduse muudatustega saad tutvuda SIIN.
Allikas:https://www.koda.ee/et/uudised/mis-muutub-1-septembril-alaealise-toole-votmise-puhul
- Üksikasjad
Stebby eestvedamisel läbi viidud Baltikumiüleses uuringus selgus, et 88% vastanutest peavad oma heaolu töökohal sama oluliseks kui palka. Ligi 5000 vastajaga Baltikumi töökoha heaolu-uuring hindas esmakordselt regiooni töötajate hüvede ja ettevõtete tervisetoetuste olukorda ning tõi välja trende ja eelistusi, et tööandjad saaksid turu vajadustega paremini arvestada.
Tulemused tõid esile mitmeid erinevusi töökoha kultuuris ja ettevõtete hoiakus töötaja hüvedesse. Näiteks traditsioonilised hüved (firmaüritused ja tasuta suupisted) on kaotamas töötajate silmis tähtsust ning personaalsed hüved on töötajate seas kõrgelt hinnatud. 68% vastanutest peab paindlikku töökorraldust ja 57% tervisehüvitisi lausa hädavajalikuks.
Palk ja heaolu
Uuringus selgub, et 82% töötajatest eelistaks heaoluprogrammidega töökohta kõrgemale palgale ning 77% heaolutoetusega töötajatest tunnevad end piisavalt tasustatuna. 48% vastanutest, kellel see puudub, end piisavalt tasustatuna ei tundnud. See trend püsib läbi kõigi palgatasemete, mis viitab, et heaoluprogrammid aitavad terviklikumalt tunnetada väärtust ja tasustamist, olenemata sissetuleku tasemest. Lisaks teatasid töötajad, kellel on ligipääs heaoluprogrammidele, 23% kõrgemast üldisest heaolust.
Samuti on suur seos värbamisel ja talentide hoidmisel ettevõtte kultuuriga. Ettevõtted, mis pakuvad igakülgseid tervisehüvitisi, saavad konkurentsieelise tipptalentide meelitamisel ja hoidmisel. Spetsialistide värbamisel on peamised heidutavad asjaolud toksiline ettevõttekultuur (92,1%), madal palk (90,9%) ja tervisekindlustuse või -hüvitiste puudumine (49,7%) ehk heaolu on värbamisel ja hoidmisel üks otsustav tegur.
Stebby personalijuht Laura Pukk sõnas, et uuringu tulemused näitavad üleüldiste trendide ja traditsioonide muutumist ning toovad välja valdkonna, millest tööandjad ei saa enam mööda vaadata. “Töötajal on positiivse mõjuga töö tegemiseks vaja ka sobivat keskkonda. Kui varem oli standardiks tore kontor ja ühisüritused, siis nüüdseks on läinud soovid nii füüsilise kui vaimse heaolu tasandil palju individuaalsemaks ning vajavad kõigiga arvestamist. Kui tööandjal on soov värvata parimaid ja hoida efektiivsus kõrge, siis peab arvestama ka personaalsete ja tervist edendavate hüvedega väljaspool palganumbrit,” lisas Pukk.
Nõutuim hüve on tervisekompensatsioon
Enim nõutud tervisega seotud toetus on tervisekompensatsioon — sellega seoses on Stebby enimkasutatud nende poolt, kellele kompensatsiooni pakutakse ning nõutuim nende seas, kelle tööandja tervisekompensatsiooni ei võimalda. Selle tugevuseks tuuakse välja laialdast valikut, kasutusmugavust, personaliseerimise võimalusi ja kulutõhusust. Tervisekompensatsioon on tõusev trend töötajate seas ehk selle olemasolul kasutab seda 70% töötajatest.
Kokku osales Baltimaade töökoha heaolu-uuringus 4959 tööealist inimest kolmest riigist ja 15 tegevusvaldkonnast. Küsitluses vastati 25 töötaja hüvedele ja heaolule suunatud küsimusele. Küsitluse analüüsi viis läbi Stebby.
Kogu uuringuga saab tutvuda siin.
Stebby on Baltikumi suurim heaoluteenuste platvorm, mida kasutavad tuhanded ettevõtted, et pakkuda töötajatele kompenseerimiseks laia valikut heaoluteenuseid ja tervisekindlustuse võimalust.
- Üksikasjad
Selles artiklis tutvustame, mis on ettevõtluskonto: kellele on see kasulik ja kellele mitte, mida on hea meeles pidada ettevõtluskontot omades ja milliseid võimalusi see pakub.
Ettevõtluskonto on spetsiaalne pangakonto, mis on mõeldud füüsilistele isikutele lihtsustatud maksustamisega ettevõtlustulu teenimiseks. See on hea lahendus väikeettevõtjatele, kes ei soovi või peab keerukaks raamatupidamise ja maksuarvestusega tegelemist, sest igalt sissetulekult arvutatakse kohustuslikud maksud panga poolt juba automaatselt maha.
Ettevõtluskonto omadused:
- Lihtsustatud maksuarvestus – ettevõtluskontolt läheb 20% sissemaksetest maksudeks. Alates 2025. aastast kehtib see ka sel juhul, kui aastane tulu ületab 25 000 eurot, ehk ära kadus kõrgem, 40-protsendine maksumäär.
- Ettevõtluskonto omanik on liitunud kogumispensioniga – sel juhul broneerib LHV Pank ettevõtluskontole laekunud summast ettevõtlustulu maksu veidi suuremas määras, vastavalt kogumispensioni makse määrale – kas 22%, 24% või 26%.
- Puudub vajadus ettevõtet registreerida – ettevõtluskonto omanik ei pea ennast registreerima FIE-ks ega asutama äriühingut.
- Pole vaja pidada raamatupidamist – kõik maksuarvestused teeb automaatselt pank ja Maksu- ja Tolliamet.
- Sotsiaalkindlustus – ettevõtluskontolt makstav maks sisaldab ka sotsiaalmaksu osa, kuid pensioni arvestusse läheb ainult juhul, kui makstud maksud katavad minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse. 2025. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 820 eurot, mis tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne summa on 270,60 eurot kuus (820 € × 33%). Selleks, et sotsiaalmaksu osa ulatuks 270,60 euroni, peab ettevõtluskontole laekuma vähemalt 2255 eurot kuus.
Kellele ettevõtluskonto on mõeldud?
Ettevõtluskontot saavad avada vaid eraisikud, kuna see on loodud lihtsustatud maksuarvestuseks. Ettevõtluskonto omanik saab teenuseid ja kaupu müüa ka juriidilistele isikutele, kuid kui ettevõtluskonto omanik müüb teenuseid juriidilistele isikutele (ettevõtetele, asutustele), siis tellija (ehk juriidiline isik) peab maksma lisaks tööjõumakse. Seega sobib ettevõtluskonto paremini füüsilistele isikutele suunatud teenuste ja kaupade müügiks, teistele suunatud teenused võivad olla kallimad ega pruugi tuua piisavat kasumit, et ennast ära tasuda.
Ettevõtluskonto on soovitatav näiteks siis, kui pakute ise mõnda teenust (lapsehoidja teenust, olete koduõpetaja jne.), osutate teenuseid erinevate platvormide kaudu (toidukuller, tõlketeenused, turundusteenused jne.), müüte enda valmistatud käsitööd või rendite oma vara (oma autot, lühiajaliselt kinnisvara).
Ettevõtluskontoga ei kaasne maksude tasumise ja deklareerimise kohustust ja seega alguses on see väga hea, aga kui teenuse osutamisega on seotud ka kulud, siis on hea juba ettevõte teha, sest ettevõtluskontole laekunud tulust ei saa kulusid maha arvata ega maksusoodustusi kasutada.
Maksusoodustused, mida ettevõtluskonto puhul ei saa kasutada:
- Tavapärase ettevõtte (OÜ, FIE) puhul saab materjalikulud, töövahendid, transpordikulud, rendikulud, reklaamikulud jne enne maksustamist maha arvata, ettevõtluskonto puhul mitte.
- Kui ettevõtluskonto kaudu müüakse kaupu või teenuseid, siis ei saa olla käibemaksukohustuslane ega tagasi küsida käibemaksu ostudelt.
- OÜ ja FIE saavad ostetud vara (näiteks seadmed, autod) amortiseerida ja kuludesse kanda, vähendades maksustatavat kasumit. Ettevõtluskonto puhul tuleb kogu maks (20%) kohe tasuda, ilma edasilükkamise võimaluseta.
- Ettevõtluskonto ei võimalda palgata töötajaid, kuna see on mõeldud üksikisikutele. OÜ puhul saab tööandja teatud juhtudel kasutada tööjõukulude maksusoodustusi, näiteks töötukassa toetusi.
- OÜ saab kasumit jaotada dividendidena, mille efektiivne maksukoormus on 14-20% sõltuvalt jaotamise viisist. Ettevõtluskonto puhul võetakse 20% maks koheselt, olenemata sellest, kas raha võetakse isiklikuks kasutamiseks või mitte.
Kui tulu ettevõtluskontol ületab 40 000 eurot aastas, on kasutaja jõudnud käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäärani ja peab oma tegevuse viima mõne ettevõtlusvormi (nt FIE või OÜ) alla. Iga ettevõte on Eestis raamatupidamiskohuslane, seega kui hakata kasutama mõnda muud ettevõtlusvormi, tuleb teha raamatupidamise aruandlust ning kajastada kogu ettevõtte tegevus aastaaruandes. Selleks on oluline valida endale usaldusväärne partner finantsasjades. Tihti otsitakse oma lähikonnast keegi, kes on nõus võimalikult odavalt aruandeid esitama, ilma, et süvenetaks tehingute sisusse ja tegelikku raamatupidamislikku olemusse. Hiljem aga ollakse sunnitud asju tagant järi korda tegema, mis ei tule sageli soodsam. Meil on pikaajaline kogemus ja suutlikkus pakkuda kombineeritud teenudseid olles tegevad nii Eestis, Lätis, Soomes kui ka Rootsis. Hoolitseme teie ettevõtte raamatupidamise, palga- ja maksuarvestuse eest ja aitame ettevõtlusega alustamisel hankida kõik vajalikud load ja registreeringud. Meie motoks on - targal juhil tark partner!
Välismaale tehtavate teenuste tulude deklareerimine ja kajastatamine
Kui ettevõtluskontole laekub tulu välisriigi kliendilt (era- või juriidiline isik), siis pank võtab automaatselt maha ettevõtluskonto maksu ja kannab selle Maksu- ja Tolliametile. Lisadeklaratsiooni esitada ei ole vaja, sest pank teeb maksuarvestuse sinu eest. Kui aga osutada teenuseid välisriigi ettevõttele, võib vastavas riigis tekkida maksukohustus. Maksunõuete täpsustamiseks ja segaduse vältimiseks soovitame võtta ühendust meie raamatupidajatega.
Oluline on veel meeles pidada, et:
- Ettevõtluskontot saab hetkel avada ainult LHV Pangas. Kui teil on soov seda teha, aga pole LHV Panga klient, siis avage seal eraisikukonto ja saate sõlmida ettevõtluskonto lepingu.
- Ettevõtluskonto omanik ei saa end töötuna arvele võtta, kuna ettevõtluskonto omamine on võrdustatud töötamisega.
- Ettevõtluskontole laekunud summadelt arvutatakse ja võetakse maksud kogu laekunud summalt, mitte kasumilt.
- Sul on õigus ravikindlustusele ainult siis, kui tasutud maksud katavad minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse. 2025. aastal tähendab see, et ettevõtluskontole peab laekuma iga kuu vähemalt 2255 eurot, et saada ravikindlustust.
- Ettevõtluskontolt makstav maks sisaldab sotsiaalmaksu komponenti, kuid pensioni arvestusse läheb see ainult siis, kui see katab miinimumkohustuse. Kui sissetulek on alla miinimumi, ei kogu sa pensionistaaži.
Allikas:https://www.wisecounter.ee/ettevotluskonto-mida-peaks-sellega-seoses-teadma/
Lehekülg 2 / 1660