Artiklid

Alates 01.jaanuar 2025 töötaja tervise edendamiseks tehtavate maksuvabade kulutuste piirmäära kasutamine muutub paindlikumaks – 400 eurot saab kasutada kogu aasta peale vastavalt soovile.

Nüüdsest saab kasutada tervise- ja spordikompensatsiooni paindlikumalt ja korraga suuremas mahus. Varasema piirangu 100 eurot kvartalis asemel on võimalik tööandjal nüüdsest pakkuda töötajale toetuseks korraga 400 eurot aastas.

Muudatus aitab töötajal paremini tervisekulutusi planeerida ning vajaduse korral teha suuremaid ühekordseid kulutusi vajaminevateks teenusteks ja üritusteks. Näiteks spordiklubide aastatasu maksmiseks, mis tihti tuleb summas soodsam igakuistest maksetest, hooajaliste pääsete hüvitamiseks või suurte spordiürituste võistlustasude tasumiseks – kõik need on kulud, mis võivad küündida mitmesaja euroni ning mida varem korraga maksuvabastus ei katnud.

Tööandja boonuseks on ühekordse kulu parem planeerimine ning võimalus vastavalt soovile seada see ühekordselt kogu aastaks.

 

https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/tervise-ja-spordikulud

Alates 1. jaanuarist 2025 on võimalik töötajatele lisaks teistele kategooriatele hüvitada nüüdsest maksuvabalt ka massaaži. Kui varem oli maksuvaba ainult kutsetunnistusega füsioterapeudi massaažiteenus, siis nüüdsest on maksuvabastus laiendatud kõikidele massaažiteenustele.

Massaži lisandumine maksuvaba tervise edendamise nimekirja on kaua oodatud muudatus, mida ootasid tööandjad ja töötajad, kelle igapäevatöö osa on sundasendis töötamine ning kelle tervisemuresid saaks leevendada või ennetada vajaliku massaažiprotseduuriga.

https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/maksuvabalt-massaazi-loe-lahemalt-millised-tervisetoetuse-kasutamise-muudatused-joustusid/

Maksu- ja tolliameti iseteeninduskeskkonnas saab alla laadida 2025. aasta mootorsõidukimaksu maksuteate.

Maksu- ja tolliamet koostab maksuteate mootorsõidukimaksu tasumiseks isikule, kes on 1. jaanuari seisuga sõiduki omanik või vastutav kasutaja.

Maksuteade tehakse kättesaadavaks hiljemalt 15. veebruariks e-teenuste keskkonnas, kus on nähtav ka maksu arvutuskäik. Mootorsõidukimaks tuleb tasuda kahes osas: pool summast 15. juuniks ja teine pool 15. detsembriks. Soovi korral on võimalik kogu maks tasuda korraga 15. juuniks.

https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/maksuameti-lehel-saab-nuudsest-naha-automaksu-loplikku-summat/

2025. aasta 01. jaanuarist tõuseb välislähetuse päevaraha piirmäär:

Töötajate välislähetuse päevaraha on kuni 75 eurot esimese 15 päeva kohta, seejärel 40 eurot päevas (§ 13 lg 3 p 1). 

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitamise piirmäär tõuseb 50 sendini kilomeetri kohta ja on kuni 550 eurot kuus (§ 13 lg 3 p 2). 

Piirmäära tõstmine aitab vähendada Eestis kasutusel olevate sõiduautode  hulka või vähemalt pidurdab selle kasvu. Kui tõsta maksuvaba hüvitise piirmäära ehk tööandjad saavad võimaluse praegusest suuremas ulatuses hüvitada töötajale tegelikud ja vajalikud kulud, mis töötajal tekivad seoses isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks, siis väheneb vajadus tööandja omanduses või valduses olevate sõiduautode järele.

https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/erisoodustused/valislahetuse-paevaraha

Töökeskkonnaspetsialist ei pea enam käsu peale õppima! 
Alates 01.jaanuar 2019 ei pea töökeskkonnaspetsialistid enam läbima kohustuslikku töökeskkonna alast koolitust (8h täiendõpe).  Seaduse tasandil ei sätestata töökeskkonnaspetsialistile pädevus- või koolitusnõudeid. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 16 lõike 1 kohaselt peavad töökeskkonnaspetsialistil olema töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Tööandja kohus on tagada ohutu töökeskkond. Selleks peab tööandja veenduma, et töötaja, kes täidab töökeskkonnaspetsialisti kohuseid ehk hoolitseb ohutu töökeskkonna loomise eest, oleks pädev seda tegema.
Seega ei ole vajalik kehtestada õigusakti tasandil töökeskkonnaspetsialistile pädevusnõudeid ega kohustada teda läbima teatud koolitusi. 
Riik teostab järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise üle töökeskkonnas, mitte niivõrd selle üle, kas töökeskkonnaspetsialistil on vajalikud teadmised ja oskused.

Loe edasi: www.tooelu.ee/et/105/tookeskkonnaspetsialist#padevus