Artiklid

Üksikasjad

Tööga seotud seaduste selgus ja arusaadavus on iga töötaja põhivajadus, et kaitsta oma õigusi ja tagada endale õiglane kohtlemine töökohal. Eestis, kus ligikaudu 400 000 elanikku räägib vene keelt ja moodustab olulise osa tööjõust, on hädavajalik jätkata tööga seotud seaduste tõlkimist eesti keelest vene keelde. See mitte ainult ei paranda venekeelsete töötajate teadlikkust oma õigustest, vaid aitab ka ennetada töövaidlusi ning tõhusamalt töiseid konflikte lahendada.

Töösuhetes on töötaja sageli nõrgem osapool

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask, kes on üle 20 aasta ametiühingu liikmeid nõustanud, kinnitab seda oma kogemusele tuginedes: „Olen jurist ning tean, et töölepingud ja seadused on tihti keerulised ja sisaldavad õiguslikku terminoloogiat, millest venekeelne töötaja ilma tõlketa aru ei saa.“

Edassi loe: https://eakl.ee/ametiuhingud-tooga-seotud-oigusaktide-tolkimisega-jatkamine-vene-keelde-kaitseb-tootajaid-tooandja-omavoli-eest

Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele eelnõu, mis toob maksimaalse vanemahüvitise seniselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordsele ning seab esimest korda ülempiiri ajutistele töövõimetushüvitistele. Töötamise korral edaspidi vanemahüvitist ei vähendata. Ettepanek on pikendada ka sotsiaalkindlustusameti menetlustähtaegu.

„On oluline, et suudaksime enamikele lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama riigi praeguste võimaluste piires. Kiirelt kasvanud keskmine palk on kergitanud vanemahüvitiste kulusid sedavõrd, et sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaja vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele,“ selgitas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/eelnou-uus-vanema-ja-haigushuvitiste-lagi-hakkab-kehtima-1-jaanuarist-2026

Üksikasjad
Eelarvearutelul jõudsid valitsuse liikmed sotsiaalvaldkonna kokkuhoiu otsusteni, millest suuremad puudutavad lae kehtestamist nii haigushüvitisele kui vanemahüvitisele. Kokkuhoid on hädavajalik, et sotsiaaltoetused ei kasvaks riigile üle jõu ning riik saaks sotsiaalvaldkonna kulud parema kontrolli alla.

Üksikasjad

Valitsus peaks septembris kinnitama 2027. aastal jõustuva pensioniea tõusu ühe kuu võrra, eeldatavast elueast sõltuv uus pensionile mineku vanus oleks 65 aastat ja üks kuu, teatas Õhtuleht.

"Pensionile mineku vanus tuleb välja kuulutada kaks aastat ette. See tähendab, et 2027. aasta pensioniea peab valitsus ära otsustama juba sel aastal. Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuhi Karin Veskimäe sõnul valmib vastav eelnõu septembris," kirjutas Õhtuleht kolmapäeval.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609443314/pensioniiga-touseb-2027-aastal-uhe-kuu-vorra

Üksikasjad

Sellel nädalal algavad õpetajate palga alammäära läbirääkimised ning 27. septembril kohtutakse uuesti haridusleppe teemal, mil Eesti Haridustöötajate Liidu esimehe Reemo Voltri sõnul arutatakse järgmise aasta õpetajate tasusid ning pikemat plaani. Siiski arvab ta, et kui kolmeaastast kokkulepet ei sõlmita, võidakse alustada uue streigi ettevalmistusi.

Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri : „Teisipäeval avalikustati suvine majandusprognoos ja sellega seoses alustame meie nüüd ka valitsusega konkreetselt järgmise aasta õpetajate töötasu alammäära läbirääkimisi. Samaaegselt tegeleb valitsus ka nelja aasta riigieelarvestrateegiaga ja see puudutab võib-olla rohkemgi hariduslepet, kus me tahame kindlasti saada pikemaajalist palgakokkulepet.“  Voltri kordas õpetajate soovi: õpetajate palga alammäär olgu võrdne riigi keskmisega, mis on umbes 2040 eurot. „See tähendab praegu 202 eurost alammäära tõusu, mis on praegu ilmselt ikkagi riigile järgmise aasta vaates üle jõu käiv, aga siis me peamegi vaatama komplekselt. Vaatame järgmist aastat ja vaatame järgmiseid 2026 ja 2027 aastaid ja siis peame selles perspektiivis pikemalt kokku leppima, et me ikkagi jõuaks selle eesmärgini,“ rääki ametiühingujuht.

Edasi loe: https://eakl.ee/minister-kallase-sonul-pole-opetajate-soovitud-palgatous-tehtav

  1. Kas kasutusjuhend asendab ohutusjuhendit?
  2. Tervisekassa podcast: vaimne tervis töökohal
  3. Kas sinu tööandja järgib diisotsüanaatidega seotud ohutusnõudeid? Tööinspektsioon viib läbi sihtkontrolli.
  4. Riigikantselei palkab seoses AI levikuga kaks digikaitse eksperti