Artiklid

Üksikasjad

Töötaja küsib: kes on renditöötaja ja kuidas erineb ta tavalisest töötajast?

 

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

 

Renditöötaja on töötaja, kelle tööandja ehk rendiagentuur saadab ta ajutiselt tööle kolmanda isiku – kasutajaettevõtja – juurde. Seal täidab ta tööülesandeid viimase juhtimisel ja järelevalve all. Rendiagentuuri ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitakse vastav võlaõiguslik leping, mis reguleerib nendevahelist koostööd.

Erinevalt tavapärasest kahepoolse töösuhtega mudelist, lisandub renditöö korral kolmanda osapoolena kasutajaettevõtja.

 

Tööandjal lasub kohustus teavitada renditöötajat talle sobivatest kasutajaettevõtja vabade töökohtade olemasolust, mille puhul on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja on töötajat sellistest võimalustest juba ise teavitanud, ei pea tööandja seda enam eraldi tegema.

 

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1498/kes-renditootaja

Üksikasjad

Töötaja küsib: Töötasin ettevõttes kolm kuud. Töösuhte lõppedes mulle kasutamata jäänud puhkuse eest raha ei makstud. Tööandja ütleb, et kõik on õige, mina ise siiski arvan, et mingi summa oleks sealt pidanud tulema. Kellel on õigus?

 

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

 

Kui töötaja töösuhte jooksul puhkust ei kasutanud, on tööandjal kohustus hüvitada aegumata põhipuhkus rahas. Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine.

 

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1486/kuidas-huvitada-kasutamata-jaanud-puhkust

Üksikasjad

Tööandja ei pea taotlema Tööinspektsioonilt luba alla 13-aastase noore tööle võtmiseks, kuid tööandjal on kohustus teha kümme tööpäeva enne 7–12aastase tööle asumist töötamise registrisse vastav kanne.

 

See erineb oluliselt täiskasvanu või juba 13-aastaseks saanud töötajast, kelle võib registrisse kanda ka tööle asumise päeval. Tööandjal on alaealise töötajaga (ehk alla 18aastase töötajaga) töölepingu sõlmimisel vajalik küsida tema seadusliku esindaja nõusolekut.

 

7–12-aastase lapse töölevõtmisel tuleb tööandjal kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist sisestada Tööinspektsiooni iseteeninduses alljärgnevad andmed:

Alaealise seadusliku esindaja nõusolek;

Alaealise töötingimused, sh tööaeg ja töökohustused;

Andmed koolikohustuslikkuse kohta.

 

Kindlasti tasuks juurde lisada kontaktisik, kellega inspektor saaks vajadusel ühendust võtta – see muudab menetluse sujuvamaks. 

 

Loe edasi:

https://www.ti.ee/jarelevalve/alaealise-toole-votmine

Üksikasjad

Töötaja peab tööülesandeid täitma kokkulepitud töö tegemise kohas või kokkuleppe puudumisel tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud (ettevõtte juhtorgani asukoht), kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Tavapäraselt lepitakse töö tegemise koht kokku. Oluline on rõhutada, et töö tegemise koha kokkulepe peab vastama tegelikkusele.

 

Töölepingu seaduse järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma tema tavapärasest ehk kokkulepitud töötamise kohast erinevasse kohta, sealhulgas nii Eesti-siseselt, so siseriiklikult kui ka välislähetusse.

 

Näiteks kui töölepingus on töötamise kohana märgitud, st kokku lepitud Tallinn ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Pärnusse, on tegemist siseriikliku töölähetusega. Kui töö tegemise koht on Tallinna ja töötaja saadetakse tööülesandeid täitma Soome, siis on tegemist välislähetusega. Kui töölepingus on töötamise kohana märgitud välisriik (nt Soome, Norra), kus kogu aeg töötamine toimubki, siis seal viibimise aeg ei ole vaadeldav lähetusena.

 

Välislähetuse korral tuleb töötajale maksta välislähetuse päevaraha, mille alammäär on 22,37 eurot. Samuti on tööandjal kohustus tasuda kõik lähetusega seonduvad kulud (sõidukulud, majutuskulud ja muud lähetusülesandega seotud kulud, mida on ülesande täitmiseks vaja).

 

Tööandjal on ühepoolne õigus saata töötaja töölähetusse. Rasedat töötajat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealise töötaja lähetusse saatmiseks on vajalik nii alaealise kui tema seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut.

 

https://www.ti.ee/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus

Üksikasjad

Iga inimene väärib turvalist töökeskkonda!

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei on valmis saanud juhendi, mis pakub tööandjatele tuge transsoolisi inimesi arvestava töökeskkonna loomisel.
Transinimesed kogevad sageli häbimärgistamist ja tõrjutust, kuid teadlik tööandja saab palju ära teha nende heaolu toetamiseks. Juhend tutvustab transsõbraliku töökeskkonna loomise põhimõtteid ning pakub praktilisi soovitusi, kuidas transinimeste heaolu ja motivatsiooni tööl parandada.
 
 

Olulisemad teemad juhendist:

Kas tööandjal on õigus nõuda tööajal, tööruumides ja tööülesannete täitmisel stereotüüpselt naiselikku või stereotüüpselt mehelikku välimust? 
Kas tööandjal on õigus keelata töötajal kanda tööl seelikut, kleiti, sukkpükse, kõrge kontsaga kingi selle alusel, et tema juriidiline sugu pole naine?

Üheltki töötajalt ei saa nõuda kindlate riiete kandmist, põhjendades seda juriidilise sooga. Küll aga on tööandjal õigus teha ettekirjutusi riietuse osas, mis puudutab otseselt töökohustuste täitmist. Kohustuslikuks saab tööriietuse kandmise teha siis, kui sel on objektiivsed põhjused, näiteks tööohutuse, hügieeni, ametikohale sobivuse või organisatsiooni esindusliku kuvandi tagamine. Kuna töövormi kasutamine on üks osa töötingimustest, siis peab tööandja olema selle vastava dokumendiga kinnitanud ja töötajatele teatavaks teinud. Hea tava on kollektiivile sobiva töövormi loomisse kaasata ka töötajad.

Kas tööandjal on õigus sekkuda sellesse, millises riietuses töötaja tööle saabub ja töölt lahkub?

Tööandja saab teha ettekirjutusi vaid tööaja piires. Riietus, millega töötaja tööle tuleb ja sealt lahkub, on tema vaba valik. Transsoolisel inimesel peaks olema võimalus valida ruum, mis talle kõige paremini sobib. Kui töökohas on siiski soobinaarsed, st naiste ja meeste tualetid või riietusruumid, ei ole kohane transsoolisele inimesele ette kirjutada, millist ruumi ta kasutada tohib ja millist ei tohi. Riietusruumidesse tuleks paigaldada suletavad kabiinid ja vähemalt osadesse duširuumide kabiinidesse kardinad.

Tualett- ja riietusruumide kasutamine:

Tööandja võib sattuda olukorda, kus mõni paiksooline töötaja tunneb end ebamugavalt, kui peab jagama tualett- või riietusruumi transsoolise kolleegiga. Sellisel juhul tuleks meelde tuletada, et esmatähtis on kõigi töötajate turvalisus ja heaolu ning ebakohane või ahistav käitumine ei ole lubatud mitte kellelegi. Tualettide ja riietusruumide kasutamine ei saa põhineda üksikute töötajate ebamugavustundel, vaid tööandja peab lähtuma objektiivsetest asjaoludest ning tagama, et töökorraldus ei diskrimineeri kedagi soo, soolise identiteedi ega eneseväljenduse alusel. 

Allikas:

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1488/kuidas-luua-transsoolisi-inimesi-arvestavat-tookeskkonda

  1. 22. juunil on lühendatud tööpäev.
  2. Valveaeg ei ole puhkeaeg!
  3. Jurist vastab: mida töölepingu seaduse muudatused töötajale kaasa toovad?
  4. Julgeolekumaks kaob, kuid käibemaks ja tulumaks tõusevad 24 protsendini.