Artiklid

Tänasest, 1. septembrist jõustusid tarbijakaitseseaduse muudatused, mille kohaselt ei pea enam kaupleja vaikimisi ostu eest paberil ostutšekki väljastama, kui tarbijale on tagatud tšekile hilisem ligipääs.

Ostutšekk antakse nüüd ostjale alati siis, kui ta seda soovib või kui tasub sularahas ega kasuta kliendikaarti. Lisaks saavad kauplejad loobuda dubleerivate paberarvete saatmisest ning arveteavituse saab saata ka lühisõnumina.

Muudatuste põhjuseks on nii keskkonna kui halduskoormuse kokkuhoid, kuna sageli visatakse pabertšekk kohe peale väljastamist prügikasti. Mitmed poed ei väljasta juba praegu automaatselt kviitungit, vaid on kasutusele võtnud digitaalsed lahendused.

“Igapäevaoste tehes ei lähe paberkviitungit üldjuhul tarvis ning see jõuab pärast ostu sooritamist esimesse prügikasti. Seega ei ole kohustuslik väljaprintimine otstarbekas nii tarbija, kaupleja kui ka loodusressursside vaatest. Seaduse kaasajastamine ei kohusta kauplejaid oma süsteemides muudatusi tegema, küll aga loome võimaluse halduskoormuse ja kulude vähendamiseks. See on lihtne viis, kuidas vabaneda ühest mõttetust kohustusest, tekitada vähem prügi ja säästa loodust,” kommenteeris majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Kaupleja ei pea pabertšekki vaikimisi väljastama, kuid ostjale jääb õigus seda alati nõuda

Muudatuse kohaselt ei pea kaupleja enam ostutšekki tarbijale vaikimisi väljastama, kui ostu tõendav info on säilitatud kaupleja kliendikeskkonnas, kuhu on tarbijal ligipääs või kui kauba eest tasutakse pangakaardiga. Ostja soovil on aga kauplejal kohustus ostutšekk väljastada, kui seda ostuhetkel küsitakse.

Kaupleja peab aga ostutšeki välja andma siis, kui klient maksab sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks hiljem digitaalsele ostudokumendile ligi pääseda.

Muutub ka regulaarsete arvete edastamine

Regulaarsete teenuste eest arvete edastamine muutub samuti. Edaspidi peab kaupleja pakkuma vähemalt üht tasuta võimalust arve kättesaamiseks regulaarsete igakuiste teenuste eest, nagu internet, elekter või vesi. Arve võib edastada posti, e-posti või ka lühisõnumina mobiiltelefonile. Sama kehtib ka teiste regulaarselt tellitud teenuste või kaupade kohta.

“Halduskoormuse  vähendamiseks on kauplejal nüüd võimalus saata arveteavitusi ka SMS-i teel, mis on paljude kauplejate seas juba laialtlevinud praktika. Siiani tehti SMS-teavitusi nii-öelda dubleerivalt, sest varasemalt ei võimaldanud seadus üksnes lühisõnumi kaudu arveteavitusi teha ehk lisaks SMS-ile tuli arve ka näiteks e-mailile või muusse kanalisse saata,” sõnas Keldo. 

Kui tarbija siiski soovib saada arvet mitmesse kanalisse korraga (näiteks nii e-posti- kui ka postiaadressile) on kauplejal võimalus küsida tarbijalt postikulude hüvitamist. Kui arve saadetakse ainult postiaadressile, siis postikulude hüvitamist ei nõuta.

Erandiks jääb e-arve ehk olukorras, kus tarbija soovib arvet saada nii e-arvena kui ka paberarvena posti teel, ei ole kauplejal õigus küsida postikulude hüvitamist. Seda seetõttu et vanematel inimestel oleks samuti võimalik arve sisuga tutvuda – paljud vanemaealised on vormistanud pangas e-arve, aga neil puudub digivõimekus arve sisuga tutvuda. 

Mida toob muudatus kaasa praktikas: 

  1. Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas (kliendikaarti ei registreeri) – tuleb anda paberkviitung vaikimisi. 
  2. Tarbija läheb poodi ja maksab ostude eest sularahas, aga registreerib ostu sellise kliendikaardiga, mis salvestab tema ostuajaloo klienditeeninduskeskkonda – ei pea andma paberkviitungit, v.a kui tarbija ise seda soovib. 
  3. Tarbija läheb poodi ja maksab sularahas, aga pood kasutab sellist kliendikaarti, mis hiljem ostuajalooga tutvumist ei võimalda – tuleb anda paberkviitung. 
  4. Tarbija läheb poodi ja maksab pangakaardiga – ei pea väljastama paberkviitungit. 
  5. Tarbija läheb poodi ja annab nõusoleku, et talle võib ostukviitungi saata e-postiaadressile või muusse elektroonilisse kanalisse – ei pea paberkviitungit väljastama. 
  6. Kauplejal tuleb ostjale paberkviitung tagantjärgi väljastada, kui: 
  • kaupleja ei ole tarbijale ostuhetkel väljastatud paberdokumenti või; 
  • ostudokumenti ei ole saadetud tarbija e-postiaadressile või muusse kanalisse, või; 
  • ostudokument ei ole kättesaadav kaupleja klienditeeninduskeskkonnas, või; 
  • kaupleja ei loe ostu tõendatuks pangakonto väljavõtte abil (praktikas loevad osad kauplejad ostu tõendatuks ka pangakonto väljavõttega, s.t otsivad ise pretensiooni esitamise korral oma süsteemidest ostu üles ja puudub vajadus tarbijale tagantjärgi paberkviitung edastada. Tarbija nõusolekul võib kviitungi saada ka elektrooniliselt.) 

Allikas:https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/kaupmehed-ei-pea-tanasest-enam-paberil-ostutsekke-valjastama-mida-sa-teadma-pead/

Kas teadsite, et alates juunist 2026 hakkab Eestis kehtima Euroopa Liidu määrus (EL) 2023/970? Selle eesmärk on suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada palgalõhet, eelkõige meeste ja naiste vahel. Uus regulatsioon toob tööandjatele kaasa mitmeid uusi kohustusi, mis mõjutavad nii värbamisprotsessi, töötajate teavitamist kui ka palgaandmete aruandlust. Kui seni oli läbipaistev palgakujundus pigem hea tava, siis peagi saab sellest seadusjärgne kohustus. 

Tööandjad, kelle ettevõttes töötab vähemalt 100 inimest, peavad edaspidi koostama ja esitama regulaarseid palgalõhe aruandeid. Lisaks peavad kõik tööandjad — sõltumata töötajate arvust — tagama, et tasustamise põhimõtted on objektiivsed, sooneutraalsed ning töötajatele arusaadavalt ja kättesaadavalt esitatud. Kuigi määruse nõuete rakendamine toimub etapiti, on mõistlik alustada ettevalmistustega juba täna. 

Mida see tähendab teie ettevõttele? 

Uus määrus ei tähenda pelgalt dokumentatsiooni korrastamist või aruannete koostamist – see eeldab läbimõeldud, süsteemset ja läbipaistvat palgakorraldust.  

Töötajatel tekib õigus saada teavet oma tasustamise kohta, võrreldes samaväärsetel ametikohtadel töötavate inimestega. Samuti on neil õigus teada, milline on ettevõtte sooline palgalõhe. Tööandjal peab olema võimekus selgelt kirjeldada palgakujunduse põhimõtteid, sealhulgas tööde väärtustamist ja kasutatavaid hindamiskriteeriume. Oluline on, et tööandja suudaks põhjendada, miks erinevates rollides makstakse erinevat tasu, millised on aluseks olevad hindamisparameetrid ning kuidas on tagatud võrdne kohtlemine kõikide töötajate vahel. 

Lisaks tuleb tööotsijale juba enne töövestlust avaldada ametikoha palgavahemik. Selleks, et see samm oleks usaldusväärne ja sisuline, tuleb esmalt tagada palgapoliitika läbipaistvus organisatsiooni sees. 

Määrusest tulenevate nõuete sisuline ja formaalne täitmine eeldab tasustamise põhialuste korrastamist. Järgnevalt toome välja viis praktilist sammu, kust alustada. 

Viis sammu, millega alustada ettevalmistusi palgaläbipaistvuse määruse täitmiseks: 

  1. Tõstke teadlikkust juhtkonna ja juhtide seas.  
    Tutvusta määruse sisu ning selgita, millised on selle mõjud igapäevasele juhtimisele. Õiglase ja läbipaistva tasustamise kultuur saab alguse juhtidest. 

  2. Kaardistage ja dokumenteerige olemasolev palgasüsteem. 
    Hinda, kas ettevõttes kehtib kirjalik, objektiivne ja sooneutraalne töötasustamise süsteem. Palgapoliitika peaks tuginema tööde väärtusele, mitte inimeste isikutele ega läbirääkimisvõimele. 

  3. Integreerige läbipaistvus värbamisprotsessi. 
    Töökuulutustes palgavahemiku avaldamine ning kandidaatide eelnev teavitamine loovad ausa ja võrdse lähtepositsiooni. See vähendab ebarealistlike ootustega kandidaatide arvu ning suurendab usaldust tööandja vastu. 

  1. Alustage palgalõhe analüüsiga. 
    Koosta ülevaade soopõhisest palgajaotusest sarnastel või samaväärsetel ametikohtadel. Esmaseks abivahendiks sobib näiteks riiklik analüüsitööriist „Palgapeegel“. 

  1. Looge toimiv tagasiside- ja vaidlustamissüsteem. 
    Töötajatel peab olema selge kanal, mille kaudu küsida palgaandmeid või tasustamise aluseid. Tööandjal peab olema võimekus selgitada tasustamise loogikat ja kriteeriume. Avatus ja läbipaistvus ennetavad arusaamatusi ja tugevdavad organisatsioonikultuuri.

Allikas:https://www.bdo.ee/et-ee/artiklikogu/palgaarvestus-ja-aritugiteenused/euroopa-liidu-direktiiv-raputab-personalipoliitikat-%E2%80%93-kas-teie-ettevote-suudab-kaasas-kaia

On inimlik, et töömõtted tulevad meiega koju ja eraelulised teemad ei jää tööle minnes kodu ukse taha ootama. Kuidas aga paremini tööle keskenduda ja piire seada, eriti kui eraelus on muresid? Soovitusi ja mõtteharjutusi annavad HeBA kliiniku psühholoog, superviisor Helena Ehrenbusch, Meliva töö- ja organisatsioonipsühholoog Pia Pedanik ja Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.

 

Mõlemad psühholoogid tõdevad, et tööle häälestumiseks on universaalseid soovitusi keeruline leida. „Inimesed on nii huvitavad ja erinevad, et ei ole ühtseid nippe, mis sobiks kõigile,“ sõnab Helena Ehrenbusch. Kui tööle on keeruline keskenduda, siis soovitab ta mõtteharjutusena esmalt vaadata ajas tagasi: „Mis on praegu teisiti kui varem, kui tööle sisseelamine läks ladusalt ja keskenduda ei olnud raske? Kas koorub välja mingi muutus? Kust see raskus tuleb, kas see on väsimus või ületöötamine, kas töö meeldib?

 

https://www.tooelu.ee/et/uudised/1519/toolainele-haalestumine

Tehisintellekti tormiline areng ja ChatGPT tulek raamatupidajatelt tööd ei võta, kuid suureneb vajadus end pidevalt koolitada, ümber õppida ning mõelda järjest enam kui finantsjuht.

„Raamatupidaja leidmine on jätkuvalt väga keeruline,“ nentis Grant Thornton Balticu raamatupidamise osakonna juht Gaily Kuusik Äripäeva raadio saates „Kasvukursil“.

 

Seda põhjusel, et tehnoloogia areng kergitab nõudeid raamatupidajatele. „Arvete manuaalset sisestamist enam ei ole, selle teeb ära masin. Lihtsa töö teevad ära masinad. Vaja on tippspetsialiste, finantsjuhi vaatega inimesi, kes suudaks lisaks numbrite kokkupanemisele pakkuda ettevõttele ka muud lisandväärtust,“ rääkis ekspert sellest, kuidas amet on muutumas. „Raamatupidajalt nõutakse üha suuremat soovi areneda.“

 

Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja tõi välja, et tänapäeval peab raamatupidaja oskama vastata ka küsimustele IT ja õiguse vallast. „Tegelema seinast seina igasuguste nüanssidega. Kuna enamik Eestis olevatest firmadest on mikro- või väikeettevõtted, kes ei suuda majasisest raamatupidajat palgata, siis nad ootavadki oma teenusepakkujalt laiapõhist teenust. Et raamatupidaja aitaks ka seadusemuudatuste tõlgendamisel, aitaks optimeerida makse jne. Raamatupidaja on muutumas ärinõustajaks.“

 

https://www.grantthornton.ee/insights-landing-page/tehisintellekt-raputab-raamatupidajaid-lihtne-too-jaab-masinatele-tarvis-on-finantsjuhte/

Tõhus viis töötajate motivatsiooni tõstmiseks
Kolmandasse pensionisambasse rahakogumine on tõhus viis pensioniks valmistumisel. Viimastel aastatel on aina populaarsemaks muutunud tööandjapension ehk nii mõnedki tööandjad maksvad motivatsioonipaketi osana täiendavat lisatasu kolmanda pensionisamba makseteks. Luminori tellitud uuring näitas, mida arvavad sellisest hüvest töötajad.

Mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse.
Mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse.

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 75 protsenti vastanutest näeks olulist motivatsioonitõusu, kui tööandja teeks makseid nende kolmandasse pensionisambasse. Tööandja saab rahakogumisse panustada töötajaga kokkuleppel ning selleks on erinevaid võimalusi, näiteks suunates kolmandasse sambasse teenitud boonused või osa palgasummast. Kasu, mille töötaja saab tööandja maksetest pensionifondi, on tänu tööandja maksete tulumaksuvabastusele 28 protsenti suurem, võrreldes sellega, kui makse tehakse töötaja arvelduskontole.

Tööandjapension võib motivatsiooni oluliselt tõsta.
„Kolmanda pensionisamba eelis on see, et inimese enda poolt sinna tehtud maksetelt saab riigilt tulumaksu tagasi. Tagastust saab kuni 15 protsendi ulatuses oma brutosissetulekust, maksimaalselt 6000 eurot kalendriaasta jooksul. Lisaks on selle kasutamine paindlik ning vajaduse korral on võimalik kolmandast sambast ka raha kas osaliselt või täies mahus välja võtta,“ selgitas Luminori pensionitoodete üksuse juht Hannes Kuusk.

„Mõned ettevõtted on otsustanud panustada veelgi rohkem töötaja tulevikku, lisades omalt poolt sama summa, mille töötaja oma palgast kolmandasse sambasse kannab. Kui tööandja maksaks kolmandasse sambasse 10 protsenti igakuisest töötasust, on see arvestades maksustamist ja liitintressi töötajale märgatavalt kasulikum kui samaväärne brutopalga tõus,“ sõnas Kuusk.

Pensionitoodete üksuse juhi sõnul võiks kolmanda samba maksed olla määratud protsendina sissetulekust, mitte kindla summana – see kehtib nii tööandja kui ka töötaja panuse puhul – nii on kogumine lihtsam ja süsteemsem.

Uuringu tulemused näitasid, et iga kümnes vastanu näeks tööandjapensioni pakkumises väikest motivatsiooni tõusu ning 15 protsendi vastanute jaoks poleks tööandjapension motiveeriv hüve. Lisaks selgus, et mida kõrgem sissetulek, seda enam mõjuvad motiveerivalt tööandjapoolsed maksed kolmandasse sambasse. Kui netopalk jääb vahemikku 751–1000 eurot, näeb seda olulise lisamotivatsioonina 69 protsenti vastanutest. Rohkem kui 1500-eurose netopalgaga töötajate seas kasvab see osakaal juba 82 protsendini.

Allikas:
https://www.rup.ee/uudised/tooturg/t-hus-viis-tootajate-motivatsiooni-t-stmiseks