Artiklid

Kujuta ette olukorda, kus töötaja on mitukümmend aastat töötanud keevitajana, tõstnud raskeid rauast torusid ja seisnud sundasendis. Nüüd on tal kutsehaigus, mistõttu on tal regulaarsed valud ja ta võtab valuvaigisteid ning istub kodus, sest ei saa enam töötada ega sporti teha. Paraku puudub Eestis ühtne tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustussüsteem, mis tähendab nüüd suuremaid kulutusi nii ravimitele kui ka töö kaotuse näol.

Klassikalise käsitluse järgi on tööandja maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline olukord ei ole ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui tema vara ei kata pikemaajaliselt tema kohustusi. Viimasel juhul arvestatakse kohustustena ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120309422/pankrotihaldur-selgitab-kas-tootaja-voib-nouda-tootasu-maksejouetult-tooandjalt

Mida suuremaks kasvab organisatsioon, seda keerukamaks muutub ka kõigile ettevõtte töötajatele pädeva ja üheselt mõistetava info jagamine. Kui väikses majas ongi tavaline, et kõik töötajad on oskustelt umbes samal tasemel ja teavad valdkonnast sama palju, siis ühel hetkel see muutub.

Ühel hetkel ei saa enam lihtsalt eeldada, et kõik töötajad suudavad kogu infot ühtmoodi mõista. Kui see unustada, võib tagajärjeks olla segadus või halvemal juhul kaos. See on aga miski, mida liiga tihti juhtub. Mitte üldse pahatahtlikult, vaid lihtsalt seetõttu, et aastaid valdkonnas olnud inimesed ei pruugi isegi tulla selle peale, et keegi ei saaks teada, mis asi on EBITDA või mis on käibe ja kasumi vahe, miks on tugevate paroolide kasutamine oluline või et keegi ei võiks mõista, miks on uut tüüpi vasktoru tootmisprotsessis kasutusele võtmine nõnda suur asi. Aga see on midagi, mis on sageli reaalsus. Ettevõtted kasvavad, tööpere muutub ja nii peavad muutuma ka sõnumid.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/23/marika-raiski-on-oluline-et-tootajad-keerulistest-teemadest-ka-pariselt-midagi-aru-saaks

Töötajad on tänavu erakordselt aktiivselt tööd otsimas ja tööandjatele on edastatud hetkeseisuga juba enam kui miljon kandideerimisavaldust, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika. Ettevõtjad on aga sel aastal avaldanud 23% vähem tööpakkumisi kui eelmisel, mistõttu on kasvanud konkurents vabade ametikohade nimel.

Kui 2023. aasta esimesel poolaastal kandideeris ühele vabale ametikohale keskmiselt 39 töövõtjat, siis tänavu on see arv 52. Võrdlusena konkureeris 2020. aasta tervisekriisi ajal ühe ametikoha nimel koguni 59 töövõtjat. Kokku on CVKeskus.ee tööportaalis sel aastal tööandjatele edastatud 1 0 46 911 kandideerimisavaldust, mida on 8% enam kui eelmisel aastal samal ajal.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/07/23/enam-kui-miljon-kandideerimist-paljastavad-korgeima-ja-madalaima-konkurentsiga-ametikohad

Aastal 2021 oli taristuettevõttes TREV-2 Grupp tööl 400 inimest, nüüd on neid alla 250. Seega viskas juhatuse esimees Sven Pertens õhku küsimuse, kas riik võiks ka nii mõelda.

“Me oleme kaks aastat tegelenud ettevõtte ümberstruktureerimisega ja oleme ennast koomale tõmmanud turule vastavaks,“ ütles Pertens Äripäeva raadios. Selleks aastaks on Pertensi prognoos, et juhtugu, mis tahes, nad saavad hakkama.

Edasi loe: https://www.aripaev.ee/saated/2024/07/23/taristufirma-juht-koondas-pea-pooled-tootajad-ja-soovitab-riigil-eeskuju-votta