Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks välismaalaste seaduse muudatuse, millega muuseas leevendatakse teatud valdkondades ka palkamisele seatud töötasu suuruse nõuet.

Kui praegu peab välismaalasele maksma vähemalt valdkonna keskmist palka korrutatuna koefitsendiga 1,24, siis nüüd soovitakse teatud valdkondades anda võimalus maksta ka valdkonna aasta keskmist brutokuupalka.

Teise muudatusega antakse luba anda tähtajaline elamisluba töötamiseks ilma Eesti Töötukassa loata valdkonnas, milles on vaja vähendada Eestis tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks.

Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, kehtestatakse kindlaks perioodiks, mis tähendab, et erinevate ministeeriumide koostöös (eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium) prognoositakse, millistes valdkondades võib pikemal perioodil eeldada tööjõupuudust Eestis.

Majandus24»Majanduspoliitika
Toimetaja: Kadri Hansalu

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Selle aasta kolmandas kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku 1,45 miljardit eurot, mis maksti välja 569 353 inimesele, teatas maksu- ja tolliamet.

Viimati oli väljamaksete saajate hulk sellest kõrgem 2008. aasta lõpus. Selle aasta kolmanda kvartali mediaanväljamakse oli 677 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2013. aasta III kvartalis tehti väljamakseid kokku 553 804 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 332 804 871 eurot. Võrreldes möödunud aasta III kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 15 549 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2013. aasta III kvartalis 638 eurot kuus.

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0 ja brutotunnipalk 5,6 protsenti, teatas täna statistikaamet.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%, raporteerib statistikaamet.

III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 20,4% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,7 protsendipunkti.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta III kvartalis 5,6%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmeteistkümnendat kvartalit järjest.

Palgastatistika uuringu alusel oli septembri lõpu seisuga töötajate arv 4,9% suurem kui 2013. aasta septembri lõpus. Kõige enam suurenes palgatöötajate arv majutuses ja toitlustuses ning kinnisvaraalases tegevuses – mõlemas veidi üle 14%.

Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (vastavalt 12,8% ja 13,9%).

Keskmine brutokuupalk langes 2013. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusala palgatöötajatel (3,2%). Brutotunnipalk langes ainult info ja side tegevusala palgatöötajatel (3,6%).

Info ja side tegevusalal ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 53,0%, mis viis keskmise brutokuupalga sellel tegevusalal langusesse. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis selle tegevusala palgatöötajate keskmine brutokuupalk 0,9%.

Keskmine brutopalk oli juulis 984 eurot, augustis 956 eurot ja septembris 990 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti tarbijate kindlustunne tõusis viimasel kuul ja püsib pikaajalisest keskmisest kõrgemal, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetest. Inimeste kindlustunde tõusu soosib sissetulekute kasv, vähenenud töötus ja hinnatõusu puudus.

EKI tarbijate kindlustunde indikaator on novembris –3. See on 2 punkti parem kui eelmisel kuul ja püsib parem pikaajalisest keskmisest (–9).

Kuuga paranesid inimeste ootused riigi majandusolukorra väljavaadete osas, tööturu prognoos ja säästuprognoos.

Novembris prognoosib 24% vastanutest, et pere majandusolukord on 12 kuu pärast parem, 50% vastanute hinnangul on pere majandusolukord sama ja 16% pelgab halvenemist.

Septembris tarbijates ebakindlust suurendanud Venemaa kaubanduspiirangute võimalik negatiivse mõju on jätkuvalt taandunud ja riigi majandusarengu väljavaadete osas on elanike ootused viimasel kahel kuul paranenud. 32% vastanute hinnangul on Eesti majandusolukord 12 kuu pärast parem, 33% ootab olukorra püsimist ja 22% kardab halvenemist.

Paranenud on elanike säästuvõime ja säästa suutvate perede hulk on tõusnud kriisijärgse aja parimale tasemele. Novembris suudab 45% peredest säästa (aasta tagasi 38%), 47% tuleb omadega ots-otsaga kokku (54%) ja 8% on rahalistes raskustes (8%).

2014. aasta novembris on tarbijate kindlustunde kiirindikaator Euroopa Liidus –8.2 ja euroalal –11.6 ja kuuga eurooplaste kindlustunne langes (vastavalt 0.8 ja 0.5 punkti).