Üksikasjad

Avaldatud: 09 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Rahandusministeerium

Madis Aben, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Statistikaameti täpsustatud hinnangul kujunes Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks esimeses kvartalis 1,1 protsenti. Nominaalselt kasvas majandus 2,7 protsenti, mis tekitab kiire palgatulu kasvu taustal mitmeid küsitavusi. Ilmselt on selle põhjus eri asjaolude kokkulangemine.

SKP statistika põhjal on viimase pooleteise aasta jooksul süvenenud tasakaalustamatus palgatulu ja ettevõtlustulu vahel. Palgatulu kasv on viimased neli aastat olnud 8 protsendi juures, kuid ettevõtlustulu on viimasel kuuel kvartalil olnud languses. Palgatulu osakaal lisandväärtuses on Eestis tõusnud juba üle Euroopa Liidu keskmise, sest tööjõule minev osa sissetulekutest on kasvanud viimasel ajal väga kiiresti. Selle trendi jätkumine ei saa enam kaua kesta ning kui majanduse nominaalkasv lähiajal oluliselt ei kiirene, siis peab selgelt pidurduma palgatulu kasv.

Sisenõudluse languse taga on tagasihoidlik eratarbimise kasv ning investeeringute languse jätkumine. Eratarbimise 2,3-protsendiline kasv on üllatavalt väike 8 protsenti kasvanud palgatulu ning langevate tarbijahindade taustal. Investeeringute osas on olukord siiski paranemas ja ilma energeetikasektorita ettevõtlussektori investeeringud kasvasid. Samuti on peatunud valitsussektori investeeringute langus ning eluasemeinvesteeringud koguvad hoogu.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasvutempo aeglustus oluliselt. Kuigi Euroopa Liidu majandus on tugevnemas, näitab meie peamistest kaubanduspartneritest kiiret kasvu vaid Rootsi. Ka Läti ja Leedu majanduskasv pidurdus esimeses kvartalis ning oli alla kahe protsendi. Ekspordi arengut pidurdab eelkõige idaturg, kuhu on kaupade ekspordimahud aasta alguses vähenenud ligi poole võrra. Eksporti toetas jätkuvalt sideseadmete suurenenud väljavedu Rootsi. Import pöördus aasta alguses nõrga sisenõudluse mõjul väiksesse langusesse.

Ettevõtete müügitulu esimeses kvartalis vähenes, mis tõi tööjõukulude kiire kasvu juures kaasa kasumite kahanemise enamikul tegevusaladest. Olulise positiivse panuse lisandväärtuse kasvu andsid töötlev tööstus, põllumajandus ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Logistikasektor aga panustas jätkuvalt negatiivselt transiidivoogude vähenemise tõttu.

Eesti majanduses on ilmselt toimumas struktuursed nihked, mille olemus saab selgeks alles mõne aja pärast. Kuigi palga- ja ettevõtlustulu vahekorra jõuline korrektsioon võib tähendada Eesti hinnakonkurentsivõime vähenemist, on raske öelda selle tulujaotuse õiget tasakaalupunkti. Tööjõu süvenev nappus on samuti mõjutamas neid arenguid. Oma roll majandusstatistika mõjutamisel on ilmselt ka maksu- ja tolliameti tegevusel, mis on viimase pooleteise aasta jooksul edukalt võidelnud varimajandusega ning taganud suhteliselt tagasihoidlike majandustulemuste taustal head maksulaekumised.

9.6.2015

Lisainfo:

Ott Heinapuu
avalike suhete osakond
Rahandusministeerium
tel 611 3035 | 56 659 980

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:

Tööandja on koostanud puhkuse ajakava vastavalt seaduse nõuetele, põhipuhkus on mulle seal ette nähtud juulis, nüüd teatas tööandja, et ta ikka ei luba mind puhkusele kuna üks teine töötaja soovib samal ajal puhata. Kas tööandja saab minu põhipuhkuse edasi lükata ja puhkuse ajakava ühepoolselt muuta?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:

Puhkuse ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale. Puhkuse ajakavas sisalduvaid puhkusi ei saa tööandja üldjuhul ühepoolselt muuta. Puhkuse ajakava saab muuta vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud põhipuhkuse muudatused, mis on tingitud tööandja töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha. Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu ja olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu (eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks). Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha. Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal. Töölepingu seadus sätestab tööandjale kohustuse hüvitada töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tulenevad kulud.

Seega, kui tegemist ei ole ettenägematu hädavajadusega, ei saa tööandja puhkuste ajakavas märgitud töötaja põhipuhkuse aega muuta ja töötajal on õigus jääda puhkusele vastavalt puhkuste ajakavale.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta I kvartalis 7300 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 0,6% ja 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 1,3%.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta I kvartalis 1,3%, mis püsis muutumatuna võrreldes eelmise kvartali ning 2014. aasta I kvartaliga.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse tegevusalal (2,5%) ning kõige madalam mäetööstuses (0,2%).

Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%).

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli hariduses, kus vabu ametikohti oli 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 37% rohkem.

Piirkondlikult asusid vabadest ja hõivatud ametikohtadest 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), järgnesid Tartu maakond (11%) ja Ida-Viru maakond (8%). Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas (1,6%) ning madalaim Hiiu maakonnas (0,04%).

Vabadest ametikohtadest 5300 ehk 73% oli erasektoris ning 27% avalikus sektoris, samas kui 2014. aasta I kvartalis oli vabade ametikohtade osatähtsus erasektoris 76% ning avalikus sektoris 24%. Vabade ametikohtade määr oli 2015. aasta I kvartalis nii avalikus kui ka erasektoris 1,3%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Tööjõu liikumist iseloomustav tööjõu käive (tööle võetud ja lahkunud töötajate arv kokku) oli 2014. aasta IV kvartalis 68 000 töötajat, mis kasvas 2013. aasta sama perioodiga võrreldes 10,3%. Kõige enam kasvas 2014. aasta IV kvartalis võrreldes varasema aasta sama ajaga tööjõu käive majutuses ja toitlustuses (57,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (45,8%).

Hinnangud põhinevad uuringul „Vabad ametikohad ja tööjõu liikumine", mida Statistikaamet korraldab alates 2005. aastast. 2015. aastal on valimis 12 376 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni ning valikuliselt uuritavate üksuste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi.

Vabade ametikohtade arv on kõik kvartali teise kuu 15. kuupäeval olevad vabad ametikohad, s.o vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Miinimumpalka tuleb tõsta nõnda, et Eesti ettevõtted suudaksid olla jätkuvalt konkurentsivõimelised ning säilitada ja luua töökohti, kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar tänaseid alampalga läbirääkimisi ametiühingutega.

“Palkade kasv saab ikkagi tulla sellest, kui tekivad targemad töökohad ja inimeste kvalifikatsioon tõuseb. Miinimumpalga jõuga ja hüppeliselt tõstmine lööb kõige valusamalt just madalapalgalisi, kelle töökohad kaovad, kuna ettevõtted kolivad odavamatesse riikidesse või on lihtsalt sunnitud uksed kinni panema. Saata paarkümend tuhat inimest töötuna koju ja loota, et nad õpivad ümber ja siis tulevad kõrgema kvalifikatsiooniga tagasi tööjõuturule – see ei toimi. Lisaks on see raske koorem ühiskonnale,” ütles Tamsar.

Näiteid ei tule kaugelt otsida: 2010. aastal otsustas Sloveenia valitsus tõsta alampalka 23% võrra ja tagajärjed olid rasked.

„Ettevõtetel ei olnud enam raha investeeringuteks, arendustegevused peatati, välisinvesteeringud vähenesid. Aastaga kukkus Sloveenia rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis 32. kohalt 52-ks, tahapoole Venemaast,” rääkis Tamsar. Sloveenia ei ole oma positsiooni tänaseni taastada suutnud, olles edetabelis 49-s. Võrdluseks: Eesti on 31. kohal.

„Mõjud tööjõule olid valusad. Kiiresti kadus 7000 töökohta, järgevatel aastatel veel 11 000, noorte tööpuudus suurenes 25 protsendile. Süvenes pikaajaline töötus: tänased töötud on selles olukorras olnud kauem kui aasta,“ loetles Tamsar.

Eesti Tööandjate Keskliit on seisukohal, et Eestis tuleb miinimumpalka tõsta, kuid seda ei saa teha liiga järsult. „Leiame, et iga töökoht, iga töötav inimene on Eestile oluline,“ ütles Tamsar. „Eesti liigub targema majanduse poole ja kvalifikatsiooni mitte nõudvad töökohad kaovad tasapisi niikuinii. Hüppeline alampalga tõstmine ei aita sellele protsessile kaasa, vaid lükkab suure hulga inimesi töötu staatusesse ja nõrgendab Eesti ettevõtlust. Nõrgad ettevõtted aga investeeringuid ei tee ja targemaks ei arene.“

Eesti miinimumpalk on praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Sloveenias (743 eurot), Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot.

Eesti Tööandjate Keskliidu ettepanek oli tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole. Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot. Praegu on miinimumpalk 390 eurot. Ametiühingud ettepanekut vastu ei võtnud.

Läbirääkimised jätkuvad kahe nädala pärast. Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.

Eesti Tööandjate Keskliidu Pressiteade 08.06.2015