Artiklid
- Üksikasjad
Kaire Saarep
Noorte hääl
Lähed suveks tööle või juba töötad? Jagame Sinuga iga nädal üht seika kellegi töökogemusest ja anname abi ja nõuandeid. Tea oma õigusi ning oska nende eest seista!
"Olen töötanud aasta aega klienditeenindajana ühes toitlustusettevõttes. Igakuiselt on tavaks inventuuri puudujäägid palgast maha arvata. Summad kõiguvad paarist eurost kuni paarikümne euroni töötaja kohta. Puudujääk arvatakse maha kõigi töötajate palgast. Isegi köögipuudujäägid, millele ei ole saali- ega baaritöötajatel loogiliselt juurdepääsu, lähevad maha ka meie palgast. Viimasel kuul läks palgast maha isegi pudel, mis kukkus riiulilt maha kui uks vastu riiulit põrkas. Sellest ohust on ülemusele ammu teada antud, kuid ta ei ole midagi ette võtnud. Pudel oli poolik, kuid palgast läks maha täishind. Kas selline käitumine on lubatud?"
LOE VEEL:
ABIMEES: Lähed suveks tööle? Tea oma õigusi ja kohustusi! (15) 20. mai 2015
http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/abimees-lahed-suveks-toole-tea-oma-oigusi-ja-kohustusi?id=71516189
Esiteks oleks tarvis teada, kas antud ettevõttes on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. Kõigepealt oletame, et antud lepingut ei ole sõlmitud. Sellisel juhul tuleb:
1) tõendada, kes on süüdi (TLS § 72)
2) kas kahju tekitati tahtlikult või hooletusest. Töötaja vastutab täielikult ainult tahtliku rikkumise korral (TLS § 74 lõige 1).
Välistatud on n-ö tõenäosuskahju nõudmine ühelt või mitmelt töötajalt olukorras, mil kahju eest võivad vastutada eri töötajad ja on kindlaks tehtud, et kahju neist võis tekitada igaüks, kuid tööandjal pole võimalik kindlaks teha konkreetset kahju tekitajat (TLS § 74 lõige 7, VÕS § 138). Seega ei ole lubatud inventuuri puudujääkide maha arvamine võrdselt kõigi töötajate palgast, kui inventuurile on ligipääs kõigil töötajatel ning tihti ka klientidel. See omakorda välistab tihti ka varalise vastutuse kokkuleppe sõlmimise.
Teiseks oletame, et ettevõttes on töötajatega sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe. § 75.
Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui:
• see on sõlmitud kirjalikult;
• see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
• töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil;
• on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris;
• tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.
Kui kasvõi üks neist tingimustest on täitmata, siis on varalise vastutuse kokkulepe tühine!
Ning lõpetuseks: tööandja ei tohi ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta iseseisvalt palgast kinnipidamisi teha. Töötasu alandamiseks tuleb teha avaldus teisele poolele ehk tööandja peab töötasu alandamisest töötajat teavitama (TLS § 73 lõige 1, VÕS § 112 lõige 2). Avaldus peab sisaldama töötajale vajalikku infot, sealhulgas tasu alandamise põhjust, ulatust ja nii edasi.
Samal teemal saad pikemalt lugeda BLOGIST http://raagimeparagrahvidest.blogspot.com/2014/10/ehk-kuidas-on-lood-palgast.html.
- Üksikasjad
«Miks jääb reamehe palk esimestel kuudel alla 100 euro, kui riiklik alampalk on 390 eurot?» küsib lugeja.
Vastab Peeter Kuimet, kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja.
Täpsustaks esmalt termineid – tegemist ei ole mitte «reamehe palgaga», vaid ajateenija toetusega, mis reameestel on teenistuse esimesel kaheksal kuul 100 eurot ning 11-kuulise ajateenistuse korral alates üheksandast kuust juba 150 eurot.
Nooremallohvitseride kursused edukalt läbinud ja nooremseersandi auastme saanud ajateenijate toetus on 175 eurot alates kursuse läbimisest ja auastme saamisest, mis tavaliselt juhtub teenistuse viiendal-kuuendal kuul. Seejuures suurendati alates 1. jaanuarist 2015 ajateenijate toetusi mõnevõrra – reamehed hakkasid 100-eurost toetust saama alates teenistuse algusest.
Enne said nad teenistuse esimestel kuudel 75 eurot ja hakkasid 100-eurost toetust saama alates sõduri baaskursuse läbimisest; samuti hakati nooremallohvitseridele kõrgendatud toetust maksma mitte alates teenistuse üheksandast kuust vaid alates auastme saamisest.
Tegemist ei ole mitte palgaga, vaid toetusega ning võrdlus alampalgaga mõtte ja suurusega pole kohane, kuna erinevalt alampalga saavatest töötajatest tagab kaitsevägi ajateenijatele riigi kulul majutuse, kolm sooja söögikorda päevas, teenistuseks vajaliku riietuse ja varustuse ning muu.
Lisaks ajateenija toetusele kompenseerib riik puhkusele minnes ajateenijatele sõidukulud, samuti on lapsega ajateenijal võimalik taotleda ajateenija lapse toetust. Kuna suure osa teenistusega seotud kulusid tagatakse ajateenijale kaitseväe poolt, siis ongi ajateenija toetus eelkõige mõeldud näiteks isiklike hügieenivahendite ostmiseks, sõdurikodust ðokolaadi ja limonaadi ostmiseks, linnaloal käies n-ö taskurahaks ning muuks selliseks.
Ajateenija toetuse määrasid kehtestav Vabariigi Valitsuse määrus on siin https://www.riigiteataja.ee/akt/102092014006.
Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
- Üksikasjad
Mullu kasvas tulu deklareerinud isikute arv võrreldes eelneva aastaga 20 193 isiku võrra. Maksuamet peab seda töötajate registri käivitamise teeneks.
Kokku deklareeriti tulu ligi 6,7 miljardit eurot, mis on 11,7 protsenti rohkem kui 2013. aastal. Palka ja muid tasusid deklareeriti kokku 6,4 miljardit eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 943 eurot kuus.
«Registri mõju ei saa siin kindlasti alahinnata, sest lisandus üle 20 000 uue deklareerija. Töötamise registreerimise nõue on toonud pildile ka need inimesed, kes siiani varem ei töötanud ja seega puudus neil põhjus deklaratsiooni esitamiseks,» selgitas Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.
Majandus»Raha
Toimetaja: Kadri Hansalu
- Üksikasjad
Hiljaaegu töötukassa Kuressaare kontoris kohustuslikul konsultatsioonil käinud keskealine naine, kes on töötuna arvel, sattus kimbatusse, kui konsultant väidetavalt sundis teda minema esperento keele kursusele.
Tegu on sõna-sõna vastu olukorraga, sest ametlikke dokumente juhtumi kohta registreeritud ei ole.
“Jah, olen töötuna arvel ja käisin etteantud ajal töötukassas konsultatsioonil. Ametnik soovitas mul töötukassa kaudu minna esperanto keele kursusele,“ rääkis naine eile hommikul Meie Maale.
“Keeldusin, kuna ei näinud sellel mingit mõtet suurendamaks võimalusi tööturul läbi lüüa. Seepeale tekkis sõnavahetus ja konsultant ähvardas mind töötu abirahast ilma jätta. Ta lisas veel, et esperanto keelt võib tulevikus mõnel töökohal vaja minna,“ kirjeldas naine juhtunut.
Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepik ei uskunud, et selline vahejuhtum aset võis leida. Samas ei lükanud ta ühtegi väidet ka ümber.
- Üksikasjad
Romet Kreek
ärileht.ee
Dove-i, Hellmann-si ja Liptonit tootva Unileveri juht on karmilt kritiseerinud ettevõtete juhtide kõrgeid palkasid. 48 miljardi eurose aastakäibega Hollandi ettevõtte juht Paul Pohlman andis Washington Postile intervjuu, kus tunnistas, et ettevõtte nõukogu püüdis tema palka tõsta, kuid ta keeldus sellest.
Ta võttis ettevõtte juhtimise üle 2009. aastal, kui valitses kriis ja külmutas oma palga.
Ta tunnistas lehele, et tal on häbi selle üle, kui palju ta teenib. 2014. aastal teenis ta hinnanguliselt umbes 10 miljonit eurot.
„Ma ei ole kunagi nii palju välja teeninud. Ma ei ole kunagi seda ette kujutanud,“ ütles ta. „Kui tulin Unileverisse, tundus palgapakkumine pigem helde ja sellest ajast ei ole ma seda muutnud. Seda on kogu aeg liiga palju võrreldes inimestega, kes töötavad kõvasti ja hästi ning kellel ei ole selliseid võimalusi.“
Tema sõnul ei peaks tema tasemel inimesi motiveerima sissetulek.
„Kui te maksaksite mulle topelt, ei tööta ma kaks korda rohkem, kuna ma tõenäoliselt juba maksimeerin võimaliku aega,“ ütles ta. „Kas see muudaks mu tööviise? Ei muudaks. Jah, ma olen õnnega koos ja mul on häbi seetõttu, kui palju ma teenin.“
„Ettevõtte nõukogu on püüdnud muuta motivatsioonipaketti suuremaks, kuid me (juhatuse liikmed) oleme püsivalt sellest keeldunud – mitte tingituna kangelaslikkusest, vaid ma arvan, et selles on midagi mõistuse vastast,“ jätkas ta.
Lehekülg 952 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee