Üksikasjad

Avaldatud: 18 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Kaire Saarep
Noorte hääl

Kas plaanid tööle minna või juba töötad? Ka tuleviku tarbeks jagab Noorte Hääl sinuga erinevaid situatsioone ning aitab Sul oma õiguste eest seista.
"Läksin mai alguses tööle ühte riidepoodi. Ma töötan täiskoormusega 12 tundi päevas ja 4-6 päeva nädalas. Mai kuu töötundide arv tuli 192, mis on rohkem kui täistunnid, kuid ületunnitasu ei makstud. Ülemus ütles, et ületunnitasu ei pea maksma, sest mul ei teki arvestusperioodi jooksul ületunde. Kuidas see arvestus käib ja kas tõesti on normaalne, et teen üle 30 ületunni ja selle eest lisatasu ei saa?"

Teie ülemus vihjas ilmselt neljakuulisele arvestuperioodile (§46). Summeeritud tööaja korral nagu Teil, kus tööaeg jaguneb ebavõrdselt, võib juht määrata arvestusperioodiks kuni 4 kuud. See tähendab seda, et töötunnid liidetakse nelja kuu jooksul kokku ning siis selgub, kas töötaja on teinud ületunnitööd või ei ole.
Näiteks täistööaja korral on mai täistundide arv on 160, juunis 160h, juulis 184h, augustis 160h. Seega kui mai algusest augusti lõpuni tehakse rohkem kui 664 töötundi, siis ületunnid tuleb tasustada 1,5 kordselt (§ 44 lõige 6 ja 7). Kui tehakse aga alla 664 töötunni, siis tuleb tasuda keskmise palgaga ka need tunnid, mis 664 tunnist puudu jäid (§35). Mis kuul arvestusperiood algab ja lõpeb võib igas ettevõttes erinev olla, seega tuleks see juhilt järgi uurida. Samuti võib arvestusperiood olla lühem.
Lisaks tuleb mainida, et ületundide tegemine eeldab igal korral eraldi kokkulepet, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud (§44 lõige 1) ning ületunnitöö tegemisest võib keelduda.
Teie mainitud graafiku puhul tekib kahtlus, kas jälgitakse töö- ja puhkeaeja norme. Neid vaata eelmisest artiklist!

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kui poodidel ei ole saalitöötajate palkamisega probleeme, siis neist rohkem teenivate kassapidajate leidmisega ollakse püsti hädas, sest sobivaid inimesi Eestis pole.

Rimi on palganud tööle ka inimesi, kelle eesti keele oskus pole seaduses nõutaval tasemel. «Aga kui meil ei ole võtta inimesi, siis me peame pakkuma tööd ka neile, kes muidu tööd ei leiaks,» rääkis Tero. Olukorra parandamiseks on poeketi palgal eesti keele õpetaja, kes käib tunde andmas nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal.

Kui üldrahvaliku veendumuse järgi laheneks müüjate põud kohe, kui palk oleks suurem, siis selle väitega Tero ei nõustu. «Me ju teame, kus meie majandus praegu on, ja see palgaraha peab ju kusagilt tulema. Ega keegi kadedusest palka maksmata jäta,» kinnitas ta.

Rimi personalijuhi sõnul tõstavad nad igal aastal palka ja tänavu panustati just teenindajatesse, kelle maksimaalne palgatõus võis olla kuni 18 protsenti.

Tõsi küll, Rimis kehtib reegel, et mida kõrgem on müüjate kvalifikatsioon ja tänu sellele ka palk, seda vähem neid poes tööl on, sest töö peaks olema efektiivsem.

Tegemist on Postimees+ tasulise looga, edasi loe originaalist:
http://tarbija24.postimees.ee/3228527/kassapidajate-poud-sunnib-meeleheitlikele-tegudele

Üksikasjad

Avaldatud: 17 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Romet Kreek
ärileht.ee

Statistikaameti andmetel tõusis läinud aastal brutokuupalk 5,9%, 1005 eurole.

Brutotunnipalk kerkis 7,2%, 6,14 eurole tunnis.

Kui 2013. aastal oli brutokuupalga kasv peale majanduslangust kiireim (7%), siis 2014. aastal brutokuupalga tõus aeglustus.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, on tõusnud peale 2010. aasta langust neljandat aastat järjest ning tõus ulatus 2014. aastal 6,0%-ni. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud tarbijahindade langus 2014. aastal.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk palgatöötaja kohta 6,1%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid mullu 0,2% palgatöötaja kohta ning aeglustasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk ja –tunnipalk tõusid kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis palgatöötajate keskmine brutokuupalk võrreldes 2013. aastaga kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuses (10,9%) ja brutotunnipalk finants- ja kindlustustegevuses (12,2%). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusid kõige vähem info ja side tegevusala palgatöötajatel (vastavalt 0,7% ja 1,3%).

Keskmine brutokuupalk oli endiselt kõige kõrgem finants- ja kindlustustegevuses, info ja side tegevusalal ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, ületades keskmist brutokuupalka vastavalt 1,7, 1,6 ja 1,5 korda.

2014. aastal oli keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 1037 eurot ja erasektoris 994 eurot. 2013. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,2% ja erasektoris 5,4%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Palgatöötajate keskmine arv taandatud täistööajale kasvas kogu majanduses 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga 4,6% (22 400). Töötajate arv kasvas erasektoris 6,4% ning kahanes avalikus sektoris 0,3%.

2014. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1357 eurot ja tunnis 9,13 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2013. aastaga võrreldes kuus 5,7% ning tunnis 6,6%. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,7% kuus ja 12,7% tunnis), kõige vähem info ja side tegevusalal (kuus vastavalt 0,2% ning tunnis 0,7%).

Üksikasjad

Avaldatud: 16 juuni 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Signe Kalberg,

Eesti Päevaleht

Kohtusse on jõudnud töövaidlused selle üle, kas ja millal tohib töötaja katseaega pikendada.

Töölepinguseaduse (TLS) järgi võib töötajale määrata neljakuulise katseaja. Selle mõte on anda tööandjale võimalus hinnata kandideerija sobivust ametikohale ja töötajale soovitud töökoha sobivust.

Mis saab aga siis, kui töötaja on katseajal pikemalt haige või näiteks reservväelaste õppusel, õppepuhkusel vms ning tutvumisaeg jääb liiga lühikeseks?

„Seadus ei reguleeri otseselt katseaja peatumise ja pikendamise küsimust. Nii seaduse kirjutajad, tööinspektsiooni juristid kui ka erinevate advokaadi- ja õigusbüroode spetsialistid on andnud selgitusi, mille kohaselt pikeneb katseaeg selle aja võrra, mil töötajal oli õigus tööst keelduda,” ütleb tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.