Üksikasjad

Avaldatud: 31 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Fontese partner ja personaliotsingu juht Eva Lelumees kirjutab Ärilehele antud kommentaaris, et levinud arvamuse kohaselt on sihtotsing siis kui ma helistan oma tutvusringkonnale. "Tegelikult ei ole. Kiirustades ja pealiskaudselt ilma süsteemse kaardistamiseta ei saa kõiki potentsiaalseid kandidaate pildile," ütleb Lelumees.

Tippjuhi palkamine on omaniku ülesanne. Omaniku tahet väljendab tavaliselt nõukogu, kes seab lähteülesande, mis kirjeldab omaniku ootust. Erasektoris, käivad asjad tavaliselt nii, et - ettevõtte omanikud, seavad tavapäraselt kaks peamist eesmärki - kasumi ja ettevõtte arengu. Tark omanik, enne kui ta sihtotsinguettevõtte/head-hunter-i poole pöördub, sõnastab enda jaoks oodatava lisaväärtuse, mida uus juht peaks tema ettevõtte tulevikku silmas pidades kaasa tooma. Kas ootus on viia ettevõtte täiesti uuele tasemele, saneerida, ehitada üles uued süsteemid, korraldada ümber protsessid ja värskendada meeskonda või leida hoopis uued turud, ärisuunad või tegevusvaldkond?

Mõte, mis omaniku peas liigub, on ikkagi seotud raha, äri jätkusuutlikkusega ning arenguga. Reeglina värvatakse talendikas juht mingisugust muutust läbi viima ja midagi ära tegema - pole kuulnud, et ettevõtte omanik tuleb sooviga leida juht „kes hoiaks asju nii nagu on ja ei muudaks midagi". Vähetähtis ei ole ka omaniku tahe ja valmisolek võimaldada uuele juhile vabadus. Kui omanik sekkub tegevjuhtimisse, siis sellest üldjuhul head koostöösuhet ei sünni.

Uus normaalsus

Juhi värbamisel ei saa otsustavaks ainult kriteerium valdkonna kogemuse olemasolust. Omanik ostab juhi näol kindlasti teatud kogemust, liidriomadusi ja teadmisi, kuid mitte ainult. Oodatakse loovust ja julgust asju teistmoodi teha ning initsiatiivi, et tulemusi saavutada. Uus normaalsus kipub olema see, et pikaajalisele kogemusele võidakse eelistada potentsiaali, energiat ning tahet midagi muuta ja motivatsiooni just selle organisatsiooniga liituda

Tänased talendikad tippjuhid valivad ise, kus ja kelle heaks nad töötada soovivad. Värbamise puhul kiputakse üle rõhutama värbaja ootusi. Tihtipeale ununeb ära, et tegemist on ikkagi kahepoolse protsessiga - ühelt poolt valib omanik talenti (ostab teatud kompetentsi) ja teiselt poolt valib talent endale järgmist võimalust (müüb oma kompetentsi).

Sihtotsing ei ole "sõbrale helistamine"

Sihtotsing on õigete juhtide leidmisel õigetesse rollidesse ülioluline. Korraliku sihtotsingu käigus saab radarile parimad tegijad turul, kui seda süsteemselt teha. Levinud arvamus on see, et sihtotsing on siis kui ma helistan oma tutvusringkonnale ja saan ühe võimaliku nime kellega edasi rääkida Tegelikult ei ole. Õige inimeseni jõudmiseks ja parima valiku tegemiseks tuleb võtta aega.

Kiirustades ja pealiskaudselt ilma süsteemse kaardistamiseta ei saa kõiki potentsiaalseid kandidaate pildile, samuti võivad osad tipptegijad olla just sel hetkel hõivatud ning neil ei õnnestu kaaluda pakutavat juhtimisülesannet.

Avatud konkursid köidavad tõenäoliselt tähelepanu ainult ca 20% inimeste hulgas, kes on aktiivselt mõtlemas töökohavahetusele. Töökuulutus on passiivne viis sihtgrupi tähelepanu äratamiseks, lisaks kuulutus, mis on pikalt värbamisportaalis üleval võib kasu asemel kahju tuua, ehk devalveerida oluliselt parimate talentide silmis nii ettevõtte kui ametikoha väärtust.

Talent valib hoolikalt

Talentide kaardistamine ja turu parimate käekäiguga kursisolek on teadlik, järjepidev ja süstemaatiline tegevus, mis tänases talendisõjas ei ole tabu või müstiline oskusteave, mida valdavad vaid professionaalsed head-hunter-id. Samas ettevõte ise kindlasti ei jõua ega oma ressurssi kõigi valdkondade tegijate tegemistega kursis olla, head-hunter-id aga teavad kes on konkreetsetes valdkondades turul parimad „tegijad", mis on nende professionaalne taust, mida on nad korda saatnud ning kas ja kuidas võiksid nad sobituda ettevõtte, meeskonna ning väärtustega. Head-hunter-id oskavad ka müüa talendist tippjuhile, miks ta peaks üldse uut väljakutset kaaluma, mis on see „midagi", mis võiks neid liikuma panna. Tänane talent valib väga selgelt, mille ja kellega ta end seob, olgu sees siis ettevõtte kuvand, sisu, väärtused või omaniku taust. „You are not the only show in town".

Üksikasjad

Avaldatud: 29 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Kaspar Kruup,
Flowtime OÜ kaasasutaja
Eesti Päevaleht

Täna peetakse Eestis väljas töötamise päeva.
Töötegemise viisid muutuvad. Täna tähistatav väljas töötamise päev on näide sellest, et kontoris istumine ei ole enam ammu ainus võimalus, kuidas töö tehtud saaks. Eestlastel on aga veel pikk maa minna, et tehtud tööst ka rõõmu tunda.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Suvehooajaks lisatööjõudu vajavad ettevõtjad on raskustes, sest kohusetundlikke töötajaid, kes esimeste tõrgete ilmnemisel jalga ei lase, polegi nii lihtne leida.

Ettevõtjad, kes värbavad suveks ajutist tööjõudu, peavad arvestama sellega, et osa tööle asunuist enne lepingu lõppu ära kaob.

Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi saab lugeda originaali lingilt:
http://tarbija24.postimees.ee/3207049/ettevotted-otsivad-endale-suveabilisi

Üksikasjad

Avaldatud: 28 mai 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Irena Valge töötas pikka aega kiirel ja kireval meelelahutusalal ning asus hiljuti suurde, mitmekultuurilisse kultuurikeskusesse tööle administraatorina. Lisaks on ta lõpetamas ülikoolis magistrikraadi teemal, millest keegi varem kirjutanud pole.

Irena ei ole tegelikult pikka aega ametit vahetanud, kuid on tõstnud oma kvalifikatsiooni, astudes üle 40-aastasena ülikooli ning asudes teatriadministraatori kohalt tööle kultuurikeskusesse. „Sageli on nii, et põhjus pole ametis, vaid ruumis ja paigas, mis väsitab ja muutub rõõmurikkujaks. Muidugi tulevad seejuures pähe igasugused enesehaletsus- ja paanikamõtted, et kuidas mu amet mind ja mu ego ei toida, aga siiski peaks endasse pisut leebemalt suhtuma ja üle vaatama oma profesionaalsed oskused,“ annab ta nõu, lisades, et oluline on meeles pidada, et tööandjad ei vaja hädalist, vaid abilist.

Enne teatrisse asumist töötas Irena meelelahutussektoris, kust sai tugevad praktilised oskused kiiruse ja efektiivsuse arenduse osas. Ta meenutab: „Need aastad olid väga väsitavad, kuid suutsin siiski nautida oma tööd ja suutsin sellest hea teadmiste, uute kontaktide ja taaskord avastatud uute oskuste pagasi luua, mis tegid mind kindlamaks. Meelelahutusäri peadpööritava kiiruse, juuksekarva lõhki ajava konkreetsuse ja samas üliloovuse hulljulge rakendus olid mulle kaasteelisteks noore ja hakkamist täis teatridirektoriga ühte paati asudes headeks ja vajalikeks abilisteks.“

Otsustaval hetkel sai Irena karjäärinõustajaks tema tütar, kes oli selleks ajaks jõudis juba ülikoolis paar aastakest „tarkust taga nõudnud“. Ta soovitas emal teadmisi juurde saada täiskasvanud inimestega toimetulemise koha pealt, neid suunates ja harides. Nii asus Irena õppima Tallinna Ülikooli Andragoogika erialale.

Kultuurikeskuses on Irena praegusteks tööülesanneteks keskuse sünkroonse töö logistika ning tegevuse koordineerimine ehk kollektiiviide, organisatsioonide, liitude ja ühingute tegemiste heaolu jälgimine, ruumide rendilepingute sõlmimine ja nendega kaasnevate kohustuste täitmise kontrollimine ja tagamine ning keskuse arenguga seotud tegevuste korraldamine. „Kõik, mis puudutab inimeste teenindamist, tuleb ennekõike filtreerida läbi ootuste ja võimaluste, nähes ette kitsaskohti,“ sõnab Irena.

Ükski töö ei tohiks asendada lähedaste heaolu

„Kui töötegemist on võimalik ühendada harrastuste ja hobiga, võib öelda, et elu on korda läinud. Inimene peaks tegelema sellega, mida ta soovib teha, jagada seda pere, sõprade ja tuttavatega ning kaasates kogukonda,“ sõnab Irena, kes täna on õpingutega lõpusirgele asumas. Tema magistritöö erialaks on Tallinna Ülikooli Linnakorraldus, mis on seotud otseselt ta töökohaga ja mitmekultuurilisele kogukonnale kindlasti huvipakkuv. Teadustöös püüab ta selgitada ja mõtestada kultuurilist vaimukandmise jõudu ja maja tähendust linnaruumis.

Irena sõnul on positiivne ja jõudu andev on see, et õpingutes toetavad teda nii perekond kui ka kolleegid. Ta muigab, et ajajuhtimise võimed on hetkel küll tugevalt proovile pandud, sest lisaks tööle ja õppimisele vajavad tegemist hulk kõikvõimalikke sotsiaalseid kohustusi, mis aastatega tekkinud ja tekitatud. „Need on ühed hirmudest ja peamised põhjused, mis hoiavad minuvanuseid inimesi uuesti kooli minemast!“

Kõige olulisem on Irena sõnul aga see, et ennast ja lähedasi inimesi, kes sind tegemistes toetavad, ei tohi jätta unarusse. Ükski töö ei tohiks asendada lähedaste heaolu, kuigi tihtilugu on vastupidi.

Vaata ka lähemalt minukarjäär.ee