Artiklid

Vastab tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialist Piret Kaljula.

Vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu nõue sõltub sellest, kas mootorsõidukiga osaletakse liikluses Eesti teedel või mitte.

Kui mootorsõidukit kasutatakse liikluseks Eesti teedel, tuleb lähtuda liiklusseadusest ja mootorsõidukiga töötaja peab omama liiklusseaduses sätestatud juhtimisõigust.

Juhul kui mootorsõidukit kasutatakse kinnisel territooriumil või muudel aladel, mida ei saa lugeda liiklemiseks Eesti teedel liiklusseaduse mõistes, ei ole liiklusseaduses sätestatud juhtimisõiguse omamine kohustuslik.

Sõltumata sellest, kas töötaja kasutab mootorsõidukit Eesti teedel või kinnisel territooriumil, tuleb selle juhi juhendamise ja väljaõppe osas lähtuda töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja alamaktides toodud nõuetest.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lõike 2 kohaselt ei tohi tööandja lubada töötajat tööle, kui tal puuduvad töötamiseks vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu ja tööohutuse alased teadmised. Tööandja peab töötajale enne tööle asumist korraldama juhendamise ja väljaõppe vastavalt sotsiaalministri 14.12.2000. a määruse nr 80 «Töötervishoiu-ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord» paragrahvidele 4, 5 ja 6. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 määrus nr 13 «Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» § 1 lõikest 8 tuleneb, et surve-ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste suurema ohtlikkusega töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama eriväljaõppe ja vajadusel perioodilisi täiendõppeid. Sama määruse § 10 lõige 1 sätestab, et liikuvat töövahendit võib kasutada isik, kes on saanud selle vahendi kasutamiseks nõutava väljaõppe.

Mõistete eriväljaõpe ja nõutav väljaõpe all mõeldakse väljaõpet suurema ohtlikkusega töövahendiga töötamiseks. See sisaldab töövahendiga töötamise ohutusnõuete tundmist nii enda kui teiste isikute elu ja tervise ning keskkonna ja tööandja vara kaitseks, töövahendi õigete juhtimisvõtete omandamist, töövahendi korrasoleku kontrolli, hooldust, praktilist kasutamist ja palju muud. Sellise väljaõppe korraldab tööandja enda poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel või, kui see pole võimalik, saadab seadme tulevase kasutaja väljaõppele koolitusettevõttesse. Väljaõppe läbinud töötaja võib tööandja lubada iseseisvale tööle.

Tarbija»Lugeja küsib
Toimetaja: PM Tarbija
reporter

Seoses üleminekuga SEPA maksetele, liigub raha pankade vahel aeglasemalt ning vanurid saavad oma pensioni kätte tavapärasest mõned tunnid hiljem. See mõjutab aga veel aasta hiljem nii mõnegi vanuri harjumuspärast päevakava.

«Asi on selles et pensionärid on ju vanad inimesed – nad on teatud reþiimiga, teatud ajal on nad harjunud tõusma, teatud ajal minema tegema oma turu- ja kaupluseringi,» selgitas 85-aastane Juhan Kiris, kes on pensioni saanud juba üle 30 aasta.

«Ma olen näinud inimest, kes tuli panka ja talle öeldi, et pensioni maksame kell kaksteist, mispeale ta nutma hakkas. Mis tema peaks tegema siis? Ma tahtsin anda talle viieka, et ta saaks elementaarseid asju osta, aga tuli teine inimene ja andis talle väikse laenu,» jätkas Kiris.

Tema sõnul on selline pensioni kolmetunnine hilinemine härra Ligi süü. «Nad koondasid väikeste pankade raha ja suunasid selle suurde panka ja nüüd sotsiaalkindlustusamet kannab selle raha oletame täna õhtul üle, aga väikesse panka see raha ei jõua enne homme keskpäeva,» arvas pensionär Kiris.

Siiski on pankadel ja ametkondadel viivitusele teistsugune põhjendus. Nimelt läksid rohkem kui aasta tagasi Eestis pangad vastavalt Euroopa Liidu korraldustele üle SEPA (Single European Payment Area ehk ELi ühtne euromaksete piirkond) süsteemile. «Paraku need maksed liiguvadki nüüd aeglasemalt. Kui Eestis oli veel omaenda maksesüsteem ESTA, siis maksed liikusid pankade vahel iga tund. Nüüd on maksete liikumise aeg kolm tundi, teatud juhtudel isegi rohkem,» selgitas Krediidipanga kommunikatsioonijuht Allan Soon.

Sotsiaalkindlustusamet kinnitab, et seoses SEPA süsteemile üleminekuga on ülekandekiirused muutunud. «Näiteks kui seni jõudis raha ühest pangast teise kõige varem kell 9-10, siis alates 1. veebruarist 2014 jõuab rahaülekanne ühest pangast teise mitte enne kella 11-13. Sama panga sees liiguvad maksed ööpäev läbi, ka nädalavahetustel ja pühade ajal,» selgitas sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Regina Salmu.

Allan Soone sõnul tähendas SEPAle üleminek Euroopas suurt edasiminekut ja riikidevahelise maksete odavnemist. «Aga Eesti nagu me siin oleme – e-tiiger – meil oli tehtud kunagi oma maksesüsteem, mis võimaldas asju kiiremini korraldada,» ütles ta ja lisas et SEPA tulekuga otsustasid pangad eestisisest süsteemi enam mitte kasutada.

Siiski ei puuduta maksete viivitus kõiki pensionäre. Neis pankades, kus on pensioni maksja (sotsiaalkindlustusamet) ja pensioni saaja kontod, laekub pension kiiremini, sest tegemist on pangasisese tehinguga. «Näiteks kui ameti konto on Swedbankis ja pensioni saaja samuti, siis ei pea nad vahendajaid kasutama ja raha liigub kiiremini,» selgitas Soon.

Pensionäride muret ei mõista aga keegi. «Pensionär on sundseisus – ta peab elama igal juhul nii, et ta saab kuni pensionipäevani hakkama. Aga meile öeldakse, et pensionipäev on viies kuupäev ja kõik. Mina aga küsin, et mis kell siis?» muretseb Juhan Kiris.

Soon aga kinnitab, et seadused ei anna konkreetset aega, millal pension peab kliendi kontole kantud olema.

Tarbija»Rahakott
Toimetaja: Stinne Loo
reporter

Kristiina Viiron,

Eesti Päevaleht

7–14-aastase lapse tööle võtmiseks on vaja tööinspektori luba ja vanemate nõusolekut.

Tööandjad esitavad tööinspektsioonile iga aastaga üha rohkem taotlusi, et palgata alaealisi.

„Kui 2010. aastal esitati tööinspektsioonile 92 taotlust 1160 alaealise tööle lubamiseks, siis möödunud aastal tuli 146 taotlust 2057 alaealise tööle lubamiseks,” võrdleb tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Peamiselt taotlevad 7- kuni 14-aastaste laste tööle lubamiseks nõusolekut kohalikud omavalitsused ja õpilasmalevad, sel aastal on ka erasektori tööandjaid rohkem.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Tööinspektsioon hakkab tänasest hindama alaealistega sõlmitud lepinguid ning järgima teiste nõuete täitmist.

Tulenevalt õiguskantsleri seisukohast, et alaealiste töösuhetes tuleb lähtuda töö tegelikust sisust, mitte lepingu nimetusest, saatis tööinspektsioon välja lisaks üldisele sihtkontrolli valimile märgukirjad ka ettevõtetele, kuhu teadaolevalt suviti noori tööle värvatakse, kuid eelistatakse töölepingu asemel muude võlaõiguslike lepingute sõlmimist, teatas inspektsioon.

Märgukirja sisu on tutvustada nõudeid ja erisusi alaealiste töös, tagamaks noortele seadusest tulenev kaitse töösuhetes. Tööinspektsioon tuletab nii lapsevanematele kui tööandjatele meelde, et ainult tööleping annab alaealisele rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega ettenähtud kaitse ning kuna laps on piiratud teovõimega isik, ei ole talle võimalik panna töövõtu- või käsunduslepingu täitmisega kaasnevat vastutust.

Tööinspektsioon lähtub alaealistega sõlmitud lepingute hindamisel töösuhte tegelikust olemusest, mitte lepingu formaalsest nimetusest.

Lisaks lepingutele, kontrollitakse alaealiste tööga seonduvate teiste nõuete täitmist ning eritähelepanu pööratakse viimastel aastatel enim probleeme tekitanud alaealistel kehtivate tööaja piirangute järgimisele, lapsevanema ning tööinspektori nõusoleku olemasolule, töödele millele alaealine on värvatud ning lisaks töölepingu seadusele, kontrollitakse ka alkoholi- ning tubakaseadusest tulenevatest keeldudest kinnipidamist.

Tarbija»Töö
Toimetaja: Triin Ärm
reporter

Raja Õnnik,
jurist, TÜ külalisõppejõud
Eesti Päevaleht

Isiklikud makseraskused ei tee töötajat automaatselt ebaausaks.
Hiljutine majanduslangus, laenude, liisingute ja järelmaksude kättesaadavus, elukalliduse tõus ja mitu muud põhjust on pidevalt suurendanud makseraskustes eraisikute arvu. Järjest rohkem nõutakse eraisikutelt laene tagasi täitemenetlustes ja kuulutatakse välja eraisikute pankrotte. Varem või hiljem jõuab info töötaja maksehäirete kohta ka tööandjani.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.